RIIGIEKSAM hiskonnageograafia 34 Iseloomustab agraar industriaal ja infohiskonna

RIIGIEKSAM Ühiskonnageograafia

34. Iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna majandust ja selle ruumilist korraldust Peamised majandusharud Peamine tootmisüksus Töö iseloom Peamised kasutatavad ressursid Hõive Peamine tegevuspiirkond Osalemine maailmamajanduses PM, metsandus, kalandus mõis, talu käsitöö maa, mets, vesi põllumajandus maakond, provints üksikud kaubad tööstus ettevõte, tehas masinatöö teenindus uurimis- ja teenindusüksus vaimne töö maavarad tööstus riik, kolooniad paljud kaubad informatsioon teenindus kogu maailm globaalne MM

35. Riigi arengutaset iseloomustavad näitajad Näitaja Afganistan SKT 800 dollarit IAI 0, 346 Sündimus 47 promilli Väikelaste 160 promilli suremus Eluiga 43, 3 Kirjaoskus 36% Hõive Põllumajanduses 80% El energia tarbimine 25 KWh in kohta Austria 32 500 0, 944 8, 7 4, 6 79 98% 3% 8527 KWh

Arengutaseme näitajad n n n n SKT-sisemajanduse kogutoodang Rahvastiku hõive Side- ja transpordivahendite hulk 1000 el kohta (autod, telerid, telefonid) Elektrienergia tarbimine elaniku kohta aastas Ekspordi-impordi struktuur (arengumaades tooraine, põllumajandussaadused) Majanduse struktuur- arengumaadel ühekülgne Sotsiaal-demograafilised näitajad- keskmine eluiga, imikusuremus, kirjaoskus, sündimus, suremus 1000 el kohta

36. Riikide liigitus Põhjariigid n Lõunariigid, mis liigitatakse: Istandusriigid- Kariibi mere riigid Naftariigid- Iraak, Iraan, Saudi-Araabia, Kuveit Uusindustriaalmaad- Singapur, Taiwan, Lõuna-Korea, Brasiilia Tavalised arengumaad- Maroko, India, Egiptus Vähem arenenud arengumaad- Afganistan, Eritrea, Somaalia n Mille poolest erinevad Põhja- ja lõunariigid? Vaata õ. lk 36 kaart Erinevuste kujunemise põhjused: Lõunariigid olid kolooniad

36. Riikide liigitus n 1) 2) 3) 4) Riikide liigitus panuse järgi maailmamajandusse: Inforiigid Tööstusmaad-odav tööjõud, kapitali napib, keskmise arengutasemega- Ida-Euroopa uustööstusmaad- odav tööjõud, kiiresti arenevad. Singapur, Lõuna-Korea, Hiina, Brasiilia, Mehhiko toorainemaad- ressursirikkad arengumaad naftariigid, metallimaakide väljavedajad- Tsiili, Sambia, Guinea; põllumajandussaaduste eksportijad- istandusriigid, Columbia, Ghana Vaesed maad- Niger, Ruanda, Eritrea, Jeemen, Afganistan

Riikide liigitus inimarengu indeksi alusel Madala inimarenguga riigid- indeks alla 0, 5 n Keskmise inimarenguga riigid- 0, 5 -0, 8 n Kõrge inimarenguga riigid- üle 0, 8 n Eesti inimarengu indeks 0, 883 40. koht, (Norra 0, 971); keskmine eluiga 72, 9 71. koht (Jaapan 82, 7); kirjaoskus 99, 8% 3. koht (Gruusia 100%) Andmed 2009 n Eesti SKT 20 361(43. koht) esikoht Liechtenstein-85 382 n

39. Rahvusvahelised firmad Firma, mis tegutseb korraga paljudes riikides n Peamised tootmisvaldkonnad: kõrgtehnoloogilised tooted-infotehnoloogia, ravimid, telekommunikatsioonivahendid Suuremahulised tarbekaubad-autod, koduelektroonika, telerid, külmikud jne Esmatarbekaubad- sigaretid, karastusjoogid, hügieenivahendid, pesupulbrid jne n

Rahvusvahelised firmad USA firma rajas ettevõtte Mehhikosse. Positiivsed ja negatiivsed küljed Positiivne USA- odav tööjõud, madalad maksud, madalamad keskkonnanõuded, turg, mõningal juhul ka odav tooraine Mehhiko- uued töökohad, tööjõu koolitus, infrastruktuuri areng, maksude näol laekub raha riigile, riiki tuleb uut tehnoloogiat § Negatiivne USA-kasum riigist välja, töökohtade puudus Mehhiko- firma dikteerib oma nõudmisi (sekkumine poliitikasse), keskkonna saastatus, konkurents oma firmadele suureneb §

40. Peamised majandusorganisatsioonid Riikide vastastikuses koostöös kasutatakse järgmisi vorme: 1. Vabakaubanduspiirkond- ühendus, mille liikmesriikide vahel on kaotatud kaubandustõkked, iga riik säilitab individuaalse kaubanduspoliitika väljaspool liitu olevate riikidega (NAFTA, EFTA)

Majandusorganisatsioonid 2. Tolliliit-koostöövorm, mille liikmesmaade vahel kaubandustõkked puuduvad ning kaubavahetuses liiduväliste riikidega on kehtestatud ühised reeglid (MERCOSUR) 3. Ühisturg-puuduvad kaubandustõkked, kaubavahetuses liiduväliste riikidega on ühised reeglid, vaba tööjõu ja kapitali liikumine

Majandusorganisatsioonid 4. Majandusliit- lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus- ja rahanduspoliitika, ning ühisraha (EL)

Majandusorganisatsioonid Üldises mõttes võib jagada 3 gruppi: 1. toorainekartellid- OPEC 2. Regionaalsed majandusorganisatsioonid-NAFTA; ASEAN, MERCOSUR, EL 3. Kogu maailma majandust koordineerivad organisatsioonid –IMF, WTO,

Majandusorganisatsioonid OPEC Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon loodi 1960 Reguleerib nafta hinda maailmaturul määrates kindlaks liikmete naftatoodangu ja naftaekspordikvoote Riigid: Saudi- Araabia, Kuveit, Katar, AÜE, Iraan, Iraak, Alzeeria, Liibüa, Angola, Nigeeria, Ecuador, Venezuela n

Majandusorganisatsioonid NAFTA Põhja-Ameerika Vabakaubandusassotsiatsioon Loodi 1994 Eesmärgiks on aja jooksul kaotada kaubandusbarjäärid ja aidata igati kaasa rahvusvaheliste firmade tegevusele Liikmed: Kanada, USA, Mehhiko n

Majandusorganisatsioonid ASEAN – Kagu-Aasia Riikide Assotsiatsioon Loodi 1967 Eesmärgiks on liikmesriikide majanduslik, sotsiaalne ja kultuuriline koostöö Liikmed: Brunei, Filipiinid, Indoneesia, Laos, Kambodza, Malaisia, Myanmar, Tai, Singapur, Vietnam n

Majandusorganisatsioonid WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon- 1995, Eesti liitus 1999. a. reguleerib riikidevahelist kaubandust; 153 ja 30 vaatleja liiget n IMF- Rahvusvaheline Valuutafond – 187 riiki, Eesti alates 1992. a. Prioriteediks on jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine n Maailmapank e. Rahvusvaheline Rekonstrueerimis- ja Arengupank IBRD Loodi koos IMF-iga 1945. a. Arengumaade majanduse edendamine; annab pikaajalist laenu, aitab välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid projekte Liikmeid 186 n

WTO

Euroopa Liit Tekkis 6 riigi (Prantsusmaa, Itaalia, Saksa FV, Hollandi, Belgia, Luksemburg) ühendusena 1967. a. Ühendati 1951. a. Söe- ja Teraseühendus 1957 - Euroopa Majandusühendus ja Euroopa Aatomienergeetikaühendus n

Euroopa Liit n n n n 1952 Belgia, Itaalia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Saksamaa 1973 Iirimaa, Taani, Ühenkuningriik 1981 Kreeka 1986 Hispaania, Portugal 1995 Austria, Rootsi, Soome 2004 Eesti, Läti, Leedu, Malta, Küpros, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari 2007 Bulgaaria, Rumeenia

Euroopa Liit n n n 1979 Euroopa Majandus- ja Valuutaliit 1992 Maastrichti konverents 1993 EL leping 1995 - nimetatakse ühisvaluutat EURO, arveldusühikuna kasutusele 1999 11 liiget 2002 EURO kasutuselevõtt

Euroopa Liit n n 2009 - 27 riiki Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Holland, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tsehhi, Ühendkuningriik, Ungari 2007. a. liitusid Rumeenia, Bulgaaria EURO rahaliidu liikmeid 17: Austria, Belgia, Hispaania, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Luksemburg, Holland, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome, Küpros, Malta, Sloveenia, Slovakkia, Eesti. Lisaks Andorra, Monaco, San Marino, Vatikan, Kosovo, Montenegro

41. Globaliseerumine e. üleilmastumine on maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste protsesside kaudu Globaliseerumise iseloomulikud jooned: § Kujuneb välja kogu maailma hõlmav terviklik majandussüsteem § Toimub süvenev spetsialiseerumine, kasvavad rahvusvahelised kaubavood § Riikide majanduslik sõltuvus üksteisest suureneb n Riigi globaliseerumist iseloomustatakse globaliseerumisindeksiga, mille määramisel võetakse arvesse 4 valdkonda: Majanduslik integratsioon, poliitiline tegevus, tehnoloogia areng, isiklikud kontaktid

Globaliseerumine Valdkonnad Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, internetiühendusi kodudes Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded Poliitiline tegevus: esindused välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides n Nimeta konkreetseid näitajaid, millega saab iseloomustada riigi globaliseerumist! Rahvusvaheliste ettevõtete arv riigis, välisinvesteeringute maht, esinduste arv välisriikides, riigi kuulumine rahvusvahelistesse organisatsioonidesse, rahvusvaheliste telefonikõnede arv, internetiühenduste arv, välisreiside arv jne.

Globaliseerumine Positiivsed küljed Arengumaadele: väheneb tööpuudus, välisinvesteeringud, maksud jäävad riiki, suureneb kaubavalik Arenenud riikidele: Lihtsam investeerida maailma erinevatesse piirkondadesse Võimalik kasutada odavamat tööjõudu, loodusressursse Suureneb kaubavalik Turg suureneb n

Globaliseerumine Negatiivsed küljed: Arengumaadele: Looduskeskkonna saastatus Kasvab sõltuvus arenenud riikidest Arenenud riikidele Riikide majanduslik sõltuvus üksteisest suureneb, rahvuskultuuri hääbumine n

Globaliseerumine Too näide kuidas mõjutab globaliseerimist? Spetsialiseerumine Geograafiline tööjaotus Kapitali ja tööjõu liikumine Side ja transpordi areng

Globaliseerumine Kuidas globaliseerumine suurendab riikidevahelisi erinevusi? n Kuidas globaliseerumine vähendab riikidevahelisi erinevusi? n Miks on majanduslikult arenenud riikides üha enam väljaastumisi globaliseerumise vastu? Mõtle nendele küsimustele! n