Renessanss Renessanss prantsuse keeles taassnd ks suurimaid ajastuid

Renessanss

• Renessanss (prantsuse keeles - taassünd) – üks suurimaid ajastuid, murranguline etapp maailmakunsti arengus, mis ühendab keskaja ja uusaja. See ajastu kestab Itaalias XIV sajanditel. • Termin „renessanss” kasutas esmakordselt itaalia kunstnik Giorgio Vasari. Ta nimetas taassünniks itaalia kunstnike tegevust, kes tõstsid ausse esteetilise antiikideaali, vastukaaluks keskajale.

Perioodid • 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus – trecento – eelrenessanss • 15. sajand – quattrocento vararenessanss • 16. sajand – cinquecento kõrgrenessanss • 16. sajand (alates u. 1530. ) – hilisrenessanss ja manerism

Selle ajajärgu tähtsamad saavutused: • Inimesi ei hinnatud enam päritolu, vaid isiklike omaduste tõttu, selle järgi, kuidas nad ennast teostasid. • Inimest hakati pidama oma saatuse peremeheks, kes mõjutab ajaloo käiku. • Inimesed küll usuvad Jumalasse, aga kirik ei ole enam kõige dikteerija. • Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. • Hakati kasutama juba ka modelle, keda põhjalikult tundma õpitakse – areneb anatoomia.

• Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. • Matemaatikat hakatakse pidama väga tähtsaks kunstis ja elus. • Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. • Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks.

Seda perioodi nimetatakse ka humanismiks, kuna reaalne maailm ja inimene on ülimad väärtused. Eriti kasvas loovuse tähtsus. Humanism leidis väljendust peamiselt kunstis. Uueks oli see, et püüti ühendada materiaalne ja vaimne üheks tervikuks. Itaalias pidasid inimesed kunstist lugu.

Rühmatöö • http: //www. tlu. ee/~kara/Renessanss/rness anss/kontrolli_ennast 2. html