Ren Franois Ghislain Magritte Koostanud Nele Puust Eluaastad

René François Ghislain Magritte Koostanud: Nele Puust

Eluaastad: 1898 – 1967 Sünnikoht: Lessiness, Belgia

• Esimene maal pärit 1915. aastast • Alustas õpinguid Belgia kunstikoolis, kus maalis põhiliselt kubistlikke, futuristlikke naisakte. Kooli jättis ta siiski mõne aasta pärast pooleli, sest ei pidanud sealset õpet piisavalt inspireerivaks. • Töötas esialgu tapeedivabrikus kujundajana, kuid 1926 a. sõlmis esimese rendilepingu ühe kohaliku galeriiga ning sai jäägitult maalimisele pühenduda. Alasti 1919

Magritte abiellus 1922 a. oma lapsepõlvesõbranna Georgette’ga, kellega jäi kokku elupäevade lõpuni. Georgette oli ka tema põhiliseks modelliks. Peale Magritte’i esimest ebaõnnestunud näitust 1927 a. kolisid nad Pariisi ja seal leidis Magritte ka sürrealistide seas toetajaid. Sellest hoolimata ei kohanenud nad seal hästi ning 1930 a. naasti Belgiasse. Samal aastal avas Magritte koos vennaga reklaamibüroo ning jätkas siiski ka maalimist. Georgette ja René 1920

Magritte’i esimene sürrealistlik töö Kadunud ratsanik 1926

Hilisem versioon samast tööst Kadunud ratsanik 1948

Ohtlik kontakt 1926

Armastajad 1928 Arvatakse, et need linad nägudel on mõjutatud Magritte’i lapsepõlvetraumast, mil tema uputas end kohalikku järve. Kleidisaba olevat ema näol, kui ta veest välja võeti ja Magritte nägi seda pealt. Siiski pole tegemist faktiga, sest teise teooria kohaselt väljendub siin selgelt “armastus on pime” klišee. . .

Proovides võimatut 1928 Seda maali peetakse suurimaks austusavalduseks Georgette’ile, sest siin püüdis Magritte teostada võimatut – maalida oma naist igavikku.

Hiiglanna 1929 -1930 (inspireeritud Baudelaire’i samanimelisest luuletusest)

Magritte oma Belgia stuudios 1930

Vastastikune tõmme 1933 (Inspireeritud unenäost)

Must maagia 1933 -1934

Läbinägelikkus 1936

Kehaosad kannavad tavaliselt teatud funktsioone, aga mis juhtub, kui neid kehaosi nihutada? Silmast saab mõtlemisorgan, suu täidab suguorgani rolli ja ninad muutuvad jalgadeks. . . Valge rass 1937

Edward Jamesi portree 1937

Õnnetoov enne 1944 Kingitus Georgette’i õele, Magritte’i impressionistlike katsetuste näide

illustratsioonid Paul Eluardi “Elu paratamatusele” 1945

Vägistus 1948

Õnnelik puudutus 1952

fresko Lummatud ala 1953

“Lummatud ala” Knokke-le-Zoute kasiino interjööris 1953

"I have reproduced different concepts in The Empire of Lights, namely a nocturnal landscape and a sky as we see it during the daytime. The landscape leads us to think of night, the sky of day. In my opinion, this simultaneity of day and night has the power to surprise and to charm. This power I call poetry. “ Iga Magritte’i töö kandis endas sügavat alltähendust või filosoofilist mõttearendust. Valguse impeerium 1954

Selgitus 1954

Magritte sai palju inspiratsiooni erinevatelt kirjanikelt, kunstnikelt, filosoofidelt. Üks neist oli ka Hegel, kellele Magritte seda tööd tehes mõtles ja arvas, et kui Hegel seda maali näeks, ajaks see teda kindlasti naerma. Hegeli puhkus 1958

“The apple, be it painted in never so illusionary and tempting a manner, remains no more than paint on a ground. Nor does the word "apple" constitute the fruit itself, but is merely a description that is ultimately arbitrary in nature. ” *** “Õun, ükskõik, kui ehedalt see ka maalitud poleks, jääb ikka ainult maaliks, millel kujutatakse õuna. Niisamuti on sõnaga “õun”, mis ise ei tähista ju õuna ennast. ” “Kui ma ütleksin, et sellel pildil on õun, ma ju valetaksin. . . ” See ei ole õun 1964

Carte Blanche 1965 “Nähtavad asjad võivad vahel olla nähtamatud”

Filosoofia magamistoas 1966 (Viide Marqui de Sade’le)

Magritte’i arvates ei ole kunsti ülesanne elu jäljendada, vaid näidata seda uutes varjundites. Sellega ta ka kogu oma elu tegeles – kõige tavalisemast objektist lõi ta mõtlemapaneva, vastuolulise ning sügavalt filosoofiat täis teose. Magritte oli produktiivne kunstnik, kuid leidis tunnustust alles üsna hilises eas. Temast kui sürrealistist hakati lugu pidama 1930 ndate lõpul, mil toimus ka tema teine suur näitus New Yorgis. Magritte suri oma kodus 1967 a. . 1966