REL 2011 tulemused Leibkonnad ja perekonnad EneMargit Tiit

REL 2011 tulemused: Leibkonnad ja perekonnad Ene-Margit Tiit Pressikonverents 28. 08. 2013

Sisukord n Leibkond ja perekond n Isik perekonnas ja leibkonnas n Isiku seisundi muutus elukaare vältel n Muutused leibkondade arvus ja koostises n Partnerite sarnasus ja erinevus n Vanus n Rahvus n Haridus n Leibkondade majandus- ja sotsiaalelu n Lapsed n Maakondlikud erisused 28. 08. 2013

LEIBKOND JA PEREKOND 28. 08. 2013

Leibkond – ühises eluruumis elavad isikud, keda seob ühine kodune majapidamine (ühine eelarve ja ühine toit) või omaette elav isik. n Tavaleibkond n Asutusleibkond n Kodutud 98, 8% püsielanikest (1 279 328) 1, 2% püsielanikest (14 263) 0, 07% püsielanikest (864) Asutusleibkond leibkond, mis koosneb isikutest, kes loendusmomendil olid elanud või tõenäoliselt elavad vähemalt 12 kuud asutuses, mis tegutseb aasta ringi ööpäev läbi ja võimaldab seal elavatele inimestele ülalpidamist – majutust, toitu ja vajaduse korral ka hooldust ja ravi (nt asenduskodu, hooldekodu). 28. 08. 2013

Perekond ehk perekonnatuum (tuumpere) on kindla struktuuriga leibkond: 1. Abielu- või vabaabielupaar 2. Abielu- või vabaabielupaar lapse või lastega 3. Üksikvanem lapse või lastega A. Leibkond võib olla perekond, B. Leibkond võib sisaldada perekonda (tuuma) ja lisaks veel muid liikmeid – näiteks noor perekond ja vanaema, C. Leibkond võib sisaldada mitut perekonda, näiteks noorpere ja vanaisa-vanaema D. Leibkond võib olla ka ilma ühegi perekonnata, näiteks õde ja vend E. Leibkond on ka omaette elav üksikisik. A ja B – pereleibkond, C – mitmepereleibkond, D ja E – mittepereleibkond 28. 08. 2013

Leibkonnatüübid ja leibkonnaliikmed Leibkondi % Isikuid % 239 587 39, 9 239 587 18, 7 10 498 1, 8 22 202 1, 7 Lasteta paariga 119 761 20, 0 247 445 19, 3 Lastega paariga 142 274 23, 7 530 123 41, 4 Üksikvanemaga 78 004 13, 0 190 668 14, 9 9 708 1, 6 49 303 3, 9 Üheliikmeline Mitmeliikmeline mittepere Mitmepere 28. 08. 2013

Leibkonnatüübid ja isikud leibkondades 45. 0 40. 0 35. 0 30. 0 25. 0 20. 0 15. 0 % leibkondadest 10. 0 % isikutest 5. 0 ks ik Ü ep itm M em va n pa a a eg er e a ag a rig a La st a et La st m in e el el iik m itm M 28. 08. 2013 pa itt e m iik he l Ü ar ig pe re el in e 0. 0

Leibkonnad linnalistes ja maa-asulates (%) abielupaar, lapsed 18+ abielupaar, vähemalt üks <18 laps abielupaar, lasteta vabaabielupaar, lapsed 18+ vabaabielupaar, vähemalt üks <1. . . vabaabielupaar, lasteta üksikvanem, lapsed 18+ üksikvanem, vähemalt üks <18 laps mitmepereleibkond mitme liikmega mittepereleibkond üksik mees üksik naine 0. 00 5. 00 10. 0015. 0020. 0025. 0030. 00 28. 08. 2013 Maa-asulad Linnalised asulad

ISIK PEREKONNAS JA LEIBKONNAS 28. 08. 2013

Isiku seisund perekonnas Perekonda kuuluv isik võib olla: n abikaasa/ partner n üksikvanem n Laps Partnerid võivad olla ka samasoolised, abikaasad mitte. Üksikvanemal on perekonnas laps, aga ei ole (selles perekonnas) abikaasat ega partnerit. Lapsel (perekonnas) q on samas perekonnas vähemalt üks vanem ja q ei ole selles perekonnas abikaasat/ elukaaslast ega last Lapse vanusele ei ole mingeid piiranguid – „laps“ võib olla ka 60 -aastane! 28. 08. 2013

Isiku seisund leibkonnas n Pere- ja mitmepere leibkonna puhul on kõigi perekonda kuuluvate isikute seisund leibkonnas sama, mis perekonnas. n Leibkonda võib kuuluda veel lisaliikmeid, kes perekonnatuuma ei kuulu (näiteks lastega paariga koos elav vanaema). n Kui leibkonna lisaliige on alla 18 -aastane, siis on tema seisund „laps leibkonnas“. 28. 08. 2013

Isiku seisund leibkonnas (% isikutest) 4. 1 18. 7 29. 5 abikaasa vabaabielupartner üksikvanem laps üksi elav isik muu 13. 3 27. 6 6. 7 28. 08. 2013

Isiku seisund leibkonnas, detailsem (%) abikaasa lasteta perekonnas abikaasa lastega perekonnas vabaabielupartner lasteta perekonnas vabaabielupartner lastega perekonnas üksikvanem laps, elab koos abielus vanematega laps, elab koos vabaabielus. . . laps, elab koos üksikvanemaga üksi elav isik pereleibkonnas elav lisaliige mittepereleibkonna liige 0. 002. 004. 006. 008. 00 10. 00 12. 00 14. 00 16. 00 18. 00 20. 00 28. 08. 2013

ISIKU SEISUNDI MUUTUS ELUKAARE VÄLTEL 28. 08. 2013

Isiku seisund leibkonnas sõltuvalt vanusest Erinevas vanuses inimeste seisund leibkonnas üldiselt muutub – selle määrab elukaar. Mõnevõrra erinev on seisundite jagunemine ka meestel ja naistel. Kõige olulisem erisuse põhjus on naiste pikem eluiga, samuti asjaolu, et üksikvanemad on meil valdavalt naised. Ülejäänud põhjused on pigem seotud eluhoiakute ja väärtushinnangutega. 28. 08. 2013

Mehe seisund leibkonnas sõltuvalt vanusest 120% kodutu 100% asutusleibkonna liige 80% muu perekonda mittekuuluv isik üksi elav isik 60% laps 40% üksikvanem 20% vabaabielupartner 28. 08. 2013 85+ 80 -84 75 -79 70 -74 65 -69 60 -64 55 -59 50 -54 45 -49 40 -44 35 -39 30 -34 25 -29 20 -24 15 -19 10 -14 5 -9 0 -4 0% abikaasa

Naise seisund leibkonnas sõltuvalt vanusest 120% kodutu 100% asutusleibkonna liige 80% muu perekonda mittekuuluv isik üksi elav isik 60% laps 40% üksikvanem 20% vabaabielupartner abikaasa 28. 08. 2013 85+ 80 -84 75 -79 70 -74 65 -69 60 -64 55 -59 50 -54 45 -49 40 -44 35 -39 30 -34 25 -29 20 -24 15 -19 10 -14 5 -9 0 -4 0%

MUUTUSED LEIBKONDADE ARVUS JA KOOSTISES 28. 08. 2013

Leibkondade arvukuse ja keskmise suuruse muutus Eelmise rahvaloenduse ajal, 31. 03. 2000, oli Eestis 582 089 tavaleibkonda q Tavaleibkonna keskmine suurus oli 2, 33 inimest. Viimase rahvaloenduse ajal, 31. 12. 2011, oli Eestis 599 832 tavaleibkonda q Tavaleibkonna keskmine suurus oli 2, 13 inimest. Leibkondade arv kasvas 3% võrra, kuigi rahvaarv kahanes 5, 5% võrra. Leibkonna keskmine suurus kahanes 8, 6% võrra. 28. 08. 2013

Leibkondade jaotus (%) keskmise liikmete arvu järgi 2000. ja 2011. aastal 1 2 3 2011 4 2000 5 6 7+ 0. 00 28. 08. 2013 5. 00 10. 00 15. 00 20. 00 25. 00 30. 00 35. 00 40. 00

Muutused leibkonnaliikmete arvus n Suurenes üheliikmeliste leibkondade arv ja osakaal (33, 5% 40%, lisandus 44 000 leibkonda) n Pisut suurenes 2 -liikmeliste leibkondade arv (28, 4% 28, 9%, lisandus 8000) n Vähenes 3 - ja 4 -liikmeliste leibkondade arv ja osakaal (vastavalt 18, 9 15, 8% ja 13, 3% 10, 5%, mõlema kahanemine üle 14 000) n Kõigi veel suuremate perede osakaal vähenes keskmiselt 25 protsendipunkti võrra, kokku enam kui 6000 võrra. 28. 08. 2013

Isiku seisund leibkonnas 2000 ja 2011 (%) 35. 00 30. 00 25. 00 20. 00 15. 00 10. 00 2000 5. 00 2011 28. 08. 2013 ei b sl ut u ko d ko nn a is un se uu m liig e d k ük si an em ik v ük s as va b aa b ie l up ar tn er as a ik a ab la ps 0. 00

Rahvaloenduste vahel toimunud muutused n Vähenes laste, seaduslike abikaasade ja leibkonna lisaliikmete arv ning osakaal; n Suurenes vabaabielupartnerite ja üksikute arv ning osakaal. 28. 08. 2013

PARTNERITE SARNASUS JA ERINEVUS VANUS 28. 08. 2013

Partnerite keskmine vanus seaduslikus ja vabaabielus 60. 00 Mees Naine 50. 00 40. 00 30. 00 20. 00 10. 00 Abikaasa linnas 28. 08. 2013 Vaba-abikaasa linnas Abikaasa maal Vaba-abikaasa maal

Partnerite vanus n Mehe ja naise vanusevahe on Eestis väga pikka aega olnud pisut üle 2 aasta ja on seda ka praegu – abielupaaridel 2, 2, vabaabielupaaridel 2, 4 aastat. n Abielupaaride keskmine vanus on 54 ja 52 aastat, linna ja maa vahel olulist erinevust ei ole. n Vabaabielupaaride keskmine vanus on 40 ja 37, maal – 42 ja 40 aastat. 28. 08. 2013

PARTNERITE RAHVUS 28. 08. 2013

Partnerite rahvus Kõigist paaridest on selliseid, milles mõlemad partnerid on eestlased 64, 9%; 2000. aastal oli selliseid eestlaste paare 62%. n abielupaaridest 58, 8% on eestlaste paarid n vabaabielupaaridest 78, 5% on eestlaste paarid Ka puht-vene rahvusest paaride osakaal on eelmisest loendusest saadik veidi suurenenud: 19, 4% 19, 7%. Praktiliselt kõigi teiste vähemusrahvuste puhul samast rahvusest paaride osakaal vähenes. 28. 08. 2013

Samast rahvusest partneritega paarid (%) 2000, abielu 2011, abielu 2000, vaba-abielu e la n So om ve ne l lg e kr U Va 28. 08. 2013 an e ai nl e la n Ve ne la ne 2011, vababielu Ee st Ko kk u 100. 00 90. 00 80. 00 70. 00 60. 00 50. 00 40. 00 30. 00 20. 00 10. 00

PARTNERITE HARIDUS 28. 08. 2013

Abielus või vabaabielus meeste ja naiste haridustaseme jaotus (%) 45. 00 40. 00 35. 00 30. 00 25. 00 20. 00 15. 00 10. 00 5. 00 0. 00 Mees 28. 08. 2013 at a us m te ad rg h H ar id us t as e Kõ rid us ja ku t ar id se us rid Ke sk ha es kh a ld k Ü võ iv rid us hi ha Põ Ü ld p õh ih ar id u s äh em võ i ja vä ku t . . . he m Naine

Pereinimeste haridustase linnas ja maal (%) 40. 0 35. 0 30. 0 25. 0 20. 0 Linn Maa 15. 0 10. 0 5. 0 0. 0 Üldpõhiharidus või vähem 28. 08. 2013 Põhiharidus või vähem ja kutse Üldkeskharidus Keskharidus ja kutse Kõrgharidus

Partnerite hariduse vahekord (%): vasakul linnalistes, paremal maa-asulates 30. 0 25. 0 20. 0 15. 0 M_Põhi M_Kesk M_Kõrg 10. 0 5. 0 0. 0 N_Põhi 28. 08. 2013 N_Kesk N_Kõrg N_Põhi N_Kesk N_Kõrg

Partnerite haridustasemete võrdsus ja ebavõrdsus (%) 60. 0 50. 0 40. 0 Linnas 30. 0 Maal 20. 0 10. 0 M>N 28. 08. 2013 M=N M<N

Perekonnainimeste haridus n Põhi- ja sellest madalama haridusega perekonnainimeste arv on Eestis suhteliselt väike (pisut üle viiendiku), seega 4/5 on vähemalt keskharidus. n Peredesse kuuluvate naiste keskmine haridustase on keskmiselt meestest kõrgem, eriti kõrghariduse osas. n Meestel on seevastu sagedamini üldharidust täiendav kutseharidus. n Kõige levinum haridustase on kõrgharidus (31%) n Maal on pereinimeste haridustase mõnevõrra madalam kui linnades, kuid erinevus ei ole suur. n Üle poole kõigist perekondadest on sellised, kus partnerite haridustasemed on võrdsed 28. 08. 2013

LEIBKONDADE MAJANDUS JA SOTSIAALELU 28. 08. 2013

Leibkondi Leibkondade % Leibkonnaliikmeid Peamiselt Peamine Kokku tööst pensionist elatuselatuvad allikas ei ole töö ega pension 374 415 174 352 51 065 599 832 62, 4 29, 1 8, 5 100 943 327 254 818 Leibkonnaliikmete % 73, 7 19, 9 6, 3 100 Leibkonna keskmine suurus 2, 52 1, 46 1, 59 2, 13 28. 08. 2013 81 183 1 279 328

Leibkondade ja leibkonnaliikmete jagunemine peamise elatusallika järgi (%) 8. 5 peamiselt tööst 6. 3 peamiselt tööst 19. 9 peamiselt pensionist 29. 1 62. 4 28. 08. 2013 ei tööst ega pensionist 73. 7

LAPSED 28. 08. 2013

Missuguses leibkonnas elavad erinevas vanuses lapsed? (%) 60. 00 50. 00 40. 00 30. 00 20. 00 Alla 7 -aastased 10. 00 7 -11 -aastased 0. 00 28. 08. 2013 d ko n e. . . ei b üh a m itm ep e re l ag ne m si kv a la st eg a ük lu p bi e va ba a ab ie lu pa a rig a aa rig üh ep a er el üh e pe re l. . . ei bk on d 12 -17 -aastased 18 -24 -aastased

Laste kasvupered n Mida noorem laps, seda sagedamini on tema vanemad vabaabielus n Mida vanem laps, seda sagedamini kasvab ta üksikvanemaga n Üksikisadega peresid on keskmiselt 10 korda vähem kui üksikemadega peresid, neid osakaal kasvab vanemate laste puhul mõõdukalt. 28. 08. 2013

Keskmine laste arv lastega peres linnas ja maal sõltuvalt laste vanusepiirist 1. 80 1. 70 1. 60 1. 50 Linnas 1. 40 Maal 1. 30 1. 20 1. 10 1. 00 <25 a 28. 08. 2013 <18 a <12 a <7 a <3 a

MAAKONDLIKUD ERISUSED 28. 08. 2013

Leibkondade keskmine suurus maakonniti 2000 2011 2. 5 2. 4 2. 35 2. 3 2. 25 2. 2 2. 15 2. 1 2. 05 2 RAPLA MAAKOND SAARE MAAKOND PÕLVA MAAKOND JÕGEVA MAAKOND PÄRNU MAAKOND HIIU MAAKOND HARJU MAAKOND LÄÄNE-VIRU MAAKOND TARTU MAAKOND VILJANDI MAAKOND Kogu Eesti JÄRVA MAAKOND VALGA MAAKOND VÕRU MAAKOND LÄÄNE MAAKOND IDA-VIRU MAAKOND 28. 08. 2013

Alaealiste lastega leibkondade osakaal (%) 2011 2000 RAPLA MAAKOND HARJU MAAKOND TARTU MAAKOND PÄRNU MAAKOND LÄÄNE-VIRU MAAKOND Kogu Eesti SAARE MAAKOND JÕGEVA MAAKOND JÄRVA MAAKOND VILJANDI MAAKOND VALGA MAAKOND HIIU MAAKOND VÕRU MAAKOND PÕLVA MAAKOND 28. 08. 2013 LÄÄNE MAAKOND IDA-VIRU MAAKOND 40. 0 35. 0 30. 0 25. 0 20. 0 15. 0 10. 0 5. 0 0. 0

n Lastega perede arv on kahanenud kõigis maakondades, vastavalt on vähenenud ka leibkonna keskmine suurus. n Maakondade vahel ei ole selles osas erinevusi, areng on toimunud ühtlustumise suunas. 28. 08. 2013

Tänan kuulamise ja kaasamõtlemise eest! 28. 08. 2013

28. 08. 2013 Presentatsiooni pealkiri või esitaja nimi