RATASTOOLI KASUTAJATE FSILINE LIGIPSETAVUS KURESSAARE LINNA SOTSIAALSE SUUNITLUSEGA
- Slides: 21
RATASTOOLI KASUTAJATE FÜÜSILINE LIGIPÄÄSETAVUS KURESSAARE LINNA SOTSIAALSE SUUNITLUSEGA AVALIKELE TEENUSTELE Juta Levin Magistritöö 2012 Juhendaja: Eve Liblik, MA
UURIMISTÖÖ VAJALIKKUS l Kaardistatakse sotsiaalse suunitlusega avalike teenuste pakkujad Kuressaare linnas; l katsetatakse ja analüüsitakse füüsilist ligipääsetavust sotsiaalse suunitlusega avalikele teenustele Kuressaares; l fikseeritakse hetkeolukord; l uurimistööd publitseerides suurendatakse ühiskonna teadlikkust; l Lähtudes uurimistulemustest on võimalik teha konkreetseid ettepanekuid olukorra parandamiseks sobivatele institutsioonidele.
TEEMA AKTUAALSUS 21. märtsil 2012 aastal ratifitseeris riigikogu ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, mis on inimõiguste alane laiapõhjaline rahvusvaheline leping, mille eesmärk on edendada, kaitsta ja tagada kõigi inimõiguste ja põhivabaduste täielikku ja võrdset teostamist kõigi puudega inimeste poolt ning edendada lugupidamist nende loomupärase väärikuse suhtes.
UURIMISTÖÖ VÕTMESÕNAD l liikumispuue l abivahend l toimetulek l avalik teenus l füüsiline ligipääsetavus l võrdne kohtlemine l sotsiaalne suunitlus
TEOREETILISED LÄHTEKOHAD l Humanism l Demokraatia l Süsteemiteooria (Pincus ja Minaham 1973) Ühiskonnalt oodatakse, mitte võimete võrdsust, vaid võimaluste võrdsust. Inimesi rahuldav elu sõltub nende lähima sotsiaalse keskkonna süsteemidest.
UURIMISPROBLEEM JA ESITATUD HÜPOTEES l Eesti Vabariigi Põhiseadusest ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonist tuleneva võrdsuspõhiõiguse ning demokraatliku ühiskonna põhiseisukoha, mille järgi hinnatakse kõrgelt võimaluste võrdsust, mittejärgimine. l Kuressaare linna sotsiaalse suunitlusega avalikele asutustele ja seal pakutavatele teenustele ei ole tagatud füüsiline ligipääs ratastooli kasutava kliendi seisukohast.
UURIMISTÖÖ EESMÄRK l uurida ratastoolikasutajate füüsilist ligipääsu Kuressaare linna sotsiaalse suunitlusega avalikele teenustele; l fikseerida hetkeolukord; l pakkuda selgunud probleemidele võimalikke lahendusi.
EESMÄRGI SAAVUTAMISEKS TULI TÄITA JÄEGMISED ÜLESANDED l kaardistada sotsiaalse suunitlusega avalike teenuste pakkujad Kuressaare linnas; l katsetada ja analüüsida füüsilist ligipääsetavust sotsiaalse suunitlusega avalikele teenustele Kuressaares.
VALIM Koguvalimi moodustasid 45 sotsiaalse suunitlusega avalikku teenust pakkuvat Kuressaare linna üldkasutatavat ehitist, millele ligipääsu hinnati 21 asutusel. l l l l Riiklikke asutusi 18 st 9 Notareid 3 st 1 Kultuuriasutusi 4 st 2 Üldhariduskoole 4 st 2 Lasteaedasid 5 st 2 Huvikoole 4 st 2 Esmatasandi arstiabi osutajaid 5 st 2 Erihoolekandeteenuste osutajaid 2 st 1
UURIMISMETOODIKA l Kvantitatiivne strateegia - võimalikult objektiivsed empiirilised andmed täpselt piiritletud objektide kohta l Katseline ehk eksperimentaalne uurimus – uurimisprobleemi testitakse l Struktureeritud vaatlus – vaja saada statistiline taust l Hinnanguleht – fikseeritavad kriteeriumid on täpselt määratletud
UURIMISTÖÖ KORRALDUS l Varjatud vaatlus l Loomulik keskkond l Kontroll sündmuste üle l Ligipääsetavuse katsetamine ja hinnangute andmine oli juhuslik Vaatlusandmeid on töödeldud osaliselt MS Excel programmiga ja mõõdetavad arvuliselt (lintdiagrammid, tabelid). Indikaatori ehk katseisiku kommentaarid on esitatud valikuliselt litereerides.
UURIMISTULEMUSED l Parkla - vähemalt üks invaparkimiskoht parkla kohta oli tagatud kaheksal asutusel. l Jalg- ja kõnniteed hoone sissepääsutasandini olid tasase pinna ja kõva, kareda kattega kuuel asutusel. Nõue oli täitmata ühel asutusel ja 14 asutusel seisnes nõude osaline täitmine kõva kareda katte olemasolus.
UURIMISTULEMUSED l Teed hoone sissepääsutasandini olid valgustatud 17 ja valgustamata neljal asutusel 21 vaadeldavast. l Ühendusteedena eri tasapindade vahel sealhulgas hoonetesse pääsemiseks kasutati panduseid ehk kaldteid 11 asutuses, üheksal taoline lahendus puudus ja ühel ei olnud selle järele vajadust.
UURIMISTULEMUSED l Treppidel ja pandustel kasutatakse käsipuid
UURIMISTULEMUSED l Nõuded liikumisvõimalustele siseruumides uksed
UURIMISTULEMUSED l Piktogrammi ehk rahvusvahelist ratastoolikasutaja tunnust kasutati liikumistee märgistamisel kuni lõpuni ainult ühes asutuses. l Kontrastsete värvidega märgistatud liikumisteede vaheldumist tuli ette kahes asutuses.
UURIMISTULEMUSED l Hoonesisene liikumistee
UURIMISTULEMUSED l Ruumide sisustus ja seadmed olid vastavalt vajadusele kohandatavad või algselt kasutatavad ratastoolikasutaja poolt kuues asutuses. l Invatualettruum oli kuues vaadeldavas asutuses. Ühes ei olnud ühiskasutatavaid tualettruume planeeritud ja 14 oli nõue täitmata.
UURIMISTULEMUSED l Kõige parema füüsilise ligipääsetavusega on Saaremaa Spordikool (täidetud kaheksa nõuet 14 st). l Kõige halvema füüsilise ligipääsetavusega olid ühes majas tegutsevad SKA Ohvriabi osakonna Saare ohvriabikeskus ja Politsei ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskond (täidetud üks nõue 14 st).
UURIMISTÖÖ KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED l Uurimistöös fikseeritud olukord kinnitab püstitatud hüpoteesi. l Uurimistulemused näitavad, et hinnatavates asutustes on teatud universaalse disaini elemente kasutatud, aga lahendused ei ole lõpuni läbimõeldud ratastooliga liikumist silmas pidades. l Siiani puudub riiklikul tasandil kontroll ja välja pole töötatud piisavaid karistusmeetmeid. l Mida rohkem oli võimalusi teenida kasumit, seda paremini oli tagatud füüsiline ligipääsetavus kõikidele ühiskonnagruppidele.
TÄNAN TÄHELEPANU EEST!