Raplamaa tervise ja heaolu profiil lle Laasner Raplamaa

  • Slides: 47
Download presentation
Raplamaa tervise ja heaolu profiil Ülle Laasner Raplamaa Omavalitsuste Liit Turvalisuse ja rahvatervise spetsialist

Raplamaa tervise ja heaolu profiil Ülle Laasner Raplamaa Omavalitsuste Liit Turvalisuse ja rahvatervise spetsialist

Unistus aastaks 2035 Raplamaal elavad 35 000 õnnelikku inimest puhtas loodusja turvalises elukeskkonnas, iive

Unistus aastaks 2035 Raplamaal elavad 35 000 õnnelikku inimest puhtas loodusja turvalises elukeskkonnas, iive on positiivne ja Raplamaa inimesed terveimad Eestis!

Mis on terviseprofiil? • Profiil on analüüs, milles kaardistatakse tervist, turvalisust ja heaolu mõjutavad

Mis on terviseprofiil? • Profiil on analüüs, milles kaardistatakse tervist, turvalisust ja heaolu mõjutavad tegurid ning analüüsitakse elanike tervise, turvalisuse ja heaolu näitajaid. • Profiili on vaja otsusegijatele ja spetsialistidele teadmispõhiste valikute tegemiseks. • Profiil on abiks valdkondadevahelise koostöö suurendamisel elanike heaolu nimel.

Terviseprofiili valdkonnad: Üldnäitajad: 1. Demograagfilised näitajad 2. Suremuse ja haigestumuse näitajad Valdkonnad: 1. Sotsiaalne

Terviseprofiili valdkonnad: Üldnäitajad: 1. Demograagfilised näitajad 2. Suremuse ja haigestumuse näitajad Valdkonnad: 1. Sotsiaalne sidusus 2. Laste ja noorte heaolu 3. Tervislik õpi-, töö- ja elukeskkond 4. Tervislikud eluviisid 5. Terviseteenused Terviseprofiilist lähtuvalt on koostatud tegevuskava aastateks 2019 -2022 4

Terviseprofiilid Raplamaal • Raplamaal anti esimene terviseprofiil välja aastal 2005. Esimese profiiliga ei kaasnenud

Terviseprofiilid Raplamaal • Raplamaal anti esimene terviseprofiil välja aastal 2005. Esimese profiiliga ei kaasnenud pikemaajalist tegevuskava. • 2006. aastal alustati uue versiooniga – koostati profiil koos pikaaegse laiapõhjalise programmiga aastateks 2007 -2009. • 2010. aastal koos Euroopa Sotsiaalfondi tervislikke valikuid toetava programmiga valmis versioon, mida on aastate jooksul täiendatud.

Terviseprofiili andmed • Kajastatud ja koondatud on võimalike uuringute tulemused (Raplamaa koolikiusamise uuring 20182019,

Terviseprofiili andmed • Kajastatud ja koondatud on võimalike uuringute tulemused (Raplamaa koolikiusamise uuring 20182019, COSI uuring 2016, tervisekäitumiste uuringud, paikkonna tervisemõjurite uuring 2011 jt) Statistika pärineb: • Ametkondade statistikabaasid (Päästeamet, PPA, Maanteeamet, Töötukassa, Tööinspektsioon, Sotsiaalkindlustusamet, Keskkonnaamet jt) • Statistikaamet • Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas • Erinevad arengukavad ning arengudokumendid (Rapla maakonna arengustrateegia, Raplamaa Haigla jt) • Kohalikud omavalitsused • Organisatsioonid (Spordiliit, Kaitseliit, Eesti Naabrivalve, Eesti Noorsootöö Keskus jt) • Institutsioonid, registrid (Konkuktuuriinstituut, Spordiregister, Eesti Haigekassa, Haridusilm jt) • Lisandub ühe lehena Raplamaa heaolu ülevaade, mis annab võrdluse põhiindikaatorites Eesti keskmise näitajaga (visuaalne).

Oodatav eluiga maakondades 2015/2016 Allikas: Statistikaamet

Oodatav eluiga maakondades 2015/2016 Allikas: Statistikaamet

Tervena elatud aastad maakondades Allikas: Statistikaamet 2015/2016

Tervena elatud aastad maakondades Allikas: Statistikaamet 2015/2016

Tervise ja heaolu profiili valmimise protsess • ROLi täiskogu protokolliline otsus 26. 04. 2018.

Tervise ja heaolu profiili valmimise protsess • ROLi täiskogu protokolliline otsus 26. 04. 2018. a. : Rapla maakonna tervise- ja heaoluprofiili algatamine • Andmete uuendamine ja lisamine (statistika) • Tegevuskava koostamine (august –jaanuar, erinevad koosolekud ja arutelud) • Terviseprofiili andmete esitlus 15. 11. 2018. a. maakonna arengukonverentsil (ettekanne), Raplamaa Sõnumites (Tervise Edendajas) kokkuvõttev artikkel maakonna rahva tervisest • ROL juhatusele dokumentide (tervise ja heaolu profiil ning tegevuskava 2019 -2022) esitlemine 7. 02. 2019. a. • Avalik väljapanek, kooskõlastused ja parandused (veebruar) • Raplamaa Sõnumites artikkel „Terviseprofiil näitab Raplamaalast üsna tervena“ V. Veski 20. 02. 2019. a. • ROLi täiskogu poolt dokumendi vastu võtmine – TÄNA? • Dokumentide keelekorrektuur ja kujundus veebruar-märts • Dokumendi väljatrükk – märts (kuni 10 eksemplari)

Terviseprofiili tegevuskavasse on saadud sisendid järgmistelt kokkusaamistelt: • Rapla maakonna arengustrateegia teemarühmade arutelud mai-november

Terviseprofiili tegevuskavasse on saadud sisendid järgmistelt kokkusaamistelt: • Rapla maakonna arengustrateegia teemarühmade arutelud mai-november 2018. a. • Tervist edendavate lasteaedade suvekool 22. 08. 2018. a. • Rapla maakonna tervist edendavate koolide suvekool 28. 08. 2018. a. • Uimastiennetusnõukogu arendusseminar 30. 08. 2018. a. • Kohalike omavalitsuste tervisenõukogude arendusseminar 11. 10. 2018. a. • Puuetega inimeste arendusseminar 25. 10. 2018. a. • Turvalisuse ümarlauad kohalikes omavalitsustes perioodil oktoober-november 2018. • Rahvastiku tervise arengukava ja siseturvalisuse arengukava seminar 10. 12. 2018. a. • Rapla maakonna tervise ja turvalisuse nõukogude arendusseminar 10. 01. 2019. a.

PRIORITEEDID 2019 -2022 • VAIMNE TERVIS (SH KIUSAMINE JA UIMASTIENNETUS) • LASTE JA TÄISKASVANUTE

PRIORITEEDID 2019 -2022 • VAIMNE TERVIS (SH KIUSAMINE JA UIMASTIENNETUS) • LASTE JA TÄISKASVANUTE ÜLEKAAL • PEREVÄGIVALD • TERVISEDENDUS TÖÖKOHAL • ELANIKKONNAKAITSE

Heameel • Koostööpartnerid on väga huvitatud, et nende andmed ja tegevused oleks kajastatud maakonna

Heameel • Koostööpartnerid on väga huvitatud, et nende andmed ja tegevused oleks kajastatud maakonna terviseprofiilis • Tervise- ja heaoluprofiil on saanud ROLi juures oluliselt suuremat tähelepanu kui maavalitsuse ajal nii avalikkuse kui juhtide poolt! Aitäh!

Rahvastik 13

Rahvastik 13

Iive Raplamaal

Iive Raplamaal

 • Eeldatav eluiga naistel 81, 5 ja meestel 73, 7 • 10 aasta

• Eeldatav eluiga naistel 81, 5 ja meestel 73, 7 • 10 aasta jooksul on meeste ja naiste eluea vahe vähenenud ca 5 aastat, kuid on siiani ca 8 aastat • Tervena elatud aastad naistel 63 ja meestel 55, 8, vahe ca 7 aastat (on olnud ka vähem- aastad on erinevad, 2, 51 2014/2015) • Sündide arvu vähenemine on peatunud (aastas sünnib rohkem kui 300 last) • Aborte tehakse 4 korda vähem kui on elussünde (Eestis aastal 2000 oli aborte sama palju kui sünde).

Võrdsed võimalused 16

Võrdsed võimalused 16

Leibkonnaliikme netosissetulek Allikas: Statistikaamet 2016

Leibkonnaliikme netosissetulek Allikas: Statistikaamet 2016

 • Töötus 4% (2010 – 19, 6%) • Ravikindlustusega kaetus 92% • Viiendik

• Töötus 4% (2010 – 19, 6%) • Ravikindlustusega kaetus 92% • Viiendik peredest elab suhtelises vaesuses (nagu Eestis tervikuna)

Rahvastiku tervise seisund 19

Rahvastiku tervise seisund 19

TOP 10 enneaegsete surmade põhjust Eestis Allikas: Institute for Health Metrics and Evaluation 2005

TOP 10 enneaegsete surmade põhjust Eestis Allikas: Institute for Health Metrics and Evaluation 2005 2016 Muutuse % 2005 -2016 1. Südame isheemiatõbi - 25% 2. Peaajuveresoonte haigused - 50% 3. Kopsuvähk 3. Kõrgvererõhutõbi 66% 4. Suitsiid 4. Kopsuvähk - 24% 5. Alkoholi liigtarvitamine 5. Suitsiid - 39% 6. Liiklusvigastused 6. Alkoholi liigtarvitamine - 31% 7. Kõrgvererõhutõbi 7. Alzheimeri tõbi 32% 8. Kardiomüopaatia 8. Jämesoolevähk - 12% 9. Maovähk 9. Kardiomüopaatia - 25% 10. Jämesoolevähk 10. Maovähk - 29% 14. Alzheimeri tõbi 15. Liiklusvigastused - 59%

Peamised suremuse põhjused on: • Südame- ja veresoonkonnahaigused (SVH) • Pahaloomulised kasvajad • Vigastused

Peamised suremuse põhjused on: • Südame- ja veresoonkonnahaigused (SVH) • Pahaloomulised kasvajad • Vigastused ja mürgistused. Vigastussuremus on vähenenud 10 aasta jooksul poole võrra. • Raplamaa naistest suri 2017. aastal varajaselt 10% ja meestest 32%, see näitaja on 10 aasta jooksul vähenenud. • Õnnetussurmade osakaal meestel 9% ja naistel 3%.

Eestis on kopsuvähki suremus väga kõrge – 5% suremusest Vähi paikmed: • Naistel rind,

Eestis on kopsuvähki suremus väga kõrge – 5% suremusest Vähi paikmed: • Naistel rind, käärsool, pärasool ja kops. • Meestel kops, eesnääre, käärsool, lümfoid ja magu. • Vähki suremus suureneb 60+ eluaastast. • Raplamaal haigestumine kõrgem nii meestel kui naistel kopsuvähki! 22

Vigastussurmad ja haigestumus Allikas: Surma põhjuste register, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas

Vigastussurmad ja haigestumus Allikas: Surma põhjuste register, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas

Vigastussuremuse üheks kõrgemaks näitajaks on enesetapp… Meeste suitsidaalsus on vanuserühmades 25 -34 väga kõrge

Vigastussuremuse üheks kõrgemaks näitajaks on enesetapp… Meeste suitsidaalsus on vanuserühmades 25 -34 väga kõrge ja eriti kõrge vanuserühmas 40 -59. 24

Surmad alkoholist tingitud haigustesse 100 000 elaniku kohta Allikas: Surma põhjuste register, TAI tervisestatistika

Surmad alkoholist tingitud haigustesse 100 000 elaniku kohta Allikas: Surma põhjuste register, TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas

Eestis on väga oluline probleem diabeeti haigestumine! • Igal aastal haigestub Eestis 6000 -7000

Eestis on väga oluline probleem diabeeti haigestumine! • Igal aastal haigestub Eestis 6000 -7000 inimest • I tüüpi 7%, II tüüpi 93% • II tüüpi diabeeti haigestumine tõuseb 35+ vanuserühmades • See on eluviisi haigus! 26

Nakkushaigused • Tripper ja süüfilis? • Suguhaigustest levinuim on klamüüdia. • Maakonnas vähe tuberkuloosi

Nakkushaigused • Tripper ja süüfilis? • Suguhaigustest levinuim on klamüüdia. • Maakonnas vähe tuberkuloosi (alla 10 juhu kokku nii esmas- kui retsidiivjuhud). • Puukentsefaliiti diagnoositud vähe, kuid siiski 2014 7 juhtu! • Puukborrelioosi on rohkem kui Eestis keskmiselt (2017 – 103!). • HIV nakkust on registreeritud maakonnas mõned juhud aastas

Puuetega inimeste osatähtsus Allikas: Sotsiaalministeerium 2018

Puuetega inimeste osatähtsus Allikas: Sotsiaalministeerium 2018

Tervislik eluviis 29

Tervislik eluviis 29

Ülekaalulised ja rasvunud lapsed 2015/2016 Allikas: COSI uuring, TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas

Ülekaalulised ja rasvunud lapsed 2015/2016 Allikas: COSI uuring, TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas

Laste ülekaalulisus • 32% I klassi lastest olid 2016. a. ülekaalulised. • Ülekaalulisi lapsi,

Laste ülekaalulisus • 32% I klassi lastest olid 2016. a. ülekaalulised. • Ülekaalulisi lapsi, kelle kehamassiindeks oli üle normi, oli 19% - poisid 20% ja tüdrukud 16%. • Rasvunuid lapsi 13%, neist poisse 16% ja tüdrukuid 11 %. • 16% lastest ei söönud hommikust…

Laste vähene liikumine • Ekraaniaega on järjest rohkem. • Lapsed peavad liikuma päevas 60

Laste vähene liikumine • Ekraaniaega on järjest rohkem. • Lapsed peavad liikuma päevas 60 minutit aktiivselt, paljud seda siiski ei tee. • Tegelikult me ei tea, kui palju lapsed liiguvad Raplamaal ja me uurime selle välja. • Võimalusi on väga palju liikumiseks. 32

Täiskasvanute rasvumine ja vähene liikumine • Mehed on kõikides vanuserühmades naistest kaalukamad: 16 -24

Täiskasvanute rasvumine ja vähene liikumine • Mehed on kõikides vanuserühmades naistest kaalukamad: 16 -24 a 4 korda, 25 -34 kolm korda. • Naiste kehakaal hakkab kasvama peale 35. eluaastat. • Puu- ja köögivilja süüakse Raplamaal oluliselt vähem, kui on soovituslik. • 2/3 täiskasvanutest ei tegele liikumisharrastusega. 33

Koolikiusamine 2018 • Viimase aasta jooksul on kiusamist kogenud 22, 4% 5. -9. kl

Koolikiusamine 2018 • Viimase aasta jooksul on kiusamist kogenud 22, 4% 5. -9. kl õpilastest Poisid 18, 6% Tüdrukud 26, 5% • Kolm enam levinud kiusamise viisi: Minu üle on naerdud / mind on naeruvääristatud (59, 9%) Mind on narritud või halvustatud minu välimuse tõttu (43, 3%) Minu kohta on levitatud kuulujutte (42, 3%) 34

Suitsetamine – üks mõttetuimaid tegevusi ever (ütles narkomaan) • 37% meestest ja 14% naistest

Suitsetamine – üks mõttetuimaid tegevusi ever (ütles narkomaan) • 37% meestest ja 14% naistest Kesk-Eestis suitsetavad igapäevaselt. • Eestis tervikuna on suitsetamine vähenenud, tubakaseadus on mõjunud (Eestis 2004 32, 8%, 2016 21, 3%). • Suitsetamine on näiteks põhiharidusega inimeste hulgas peaaegu 4 x kõrgem kui kõrgharidusega inimeste hulgas. Raplamaal oli kõrgharidusega inimesi 2011 – 19%) 35

Rasedaid suitsetajaid on 8%! • On olnud ka rohkem, isegi 12%.

Rasedaid suitsetajaid on 8%! • On olnud ka rohkem, isegi 12%.

Noorte riskikäitumine • 15 -16 aastaste seas suitsetas 10% igapäevaselt. • Suitsetamine ja alkoholi

Noorte riskikäitumine • 15 -16 aastaste seas suitsetas 10% igapäevaselt. • Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine on vähenenud, kuid suurenenud on narkootikumide tarvitamine, eeskätt kanep! • Kanepit on noortest proovinud 30%.

Toetav elukeskkond 38

Toetav elukeskkond 38

Turvalisus. Politsei poolt registreeritud kuritegude arv maakonniti 2018 10 kuud (politseistatistika)

Turvalisus. Politsei poolt registreeritud kuritegude arv maakonniti 2018 10 kuud (politseistatistika)

Joobes juhte tabatakse aastas 200 • 10 aasta jooksul on liikluses hukkunuid ja vigastatuid

Joobes juhte tabatakse aastas 200 • 10 aasta jooksul on liikluses hukkunuid ja vigastatuid vähenenud: 2007 – 138 ja 13 2017 - 53 ja 3. 40

Tulekahjud ja uppumine • Viimase 10 aasta jooksul on tuleõnnetused vähenenud 3 korda, tules

Tulekahjud ja uppumine • Viimase 10 aasta jooksul on tuleõnnetused vähenenud 3 korda, tules hukkunuid viimastel aastatel 0 -1. • Raplamaal uputakse harva (siiski 2003. aastal 6 inimest!), Eesti trend on vähenev. • Surma põhjused on tavaliselt põlemisel suits ja uppumistel alkohol.

Perevägivald • Registreeritakse ca 130 juhtu aastas. • Neist 2/3 on kehalised väärkohtlemised. •

Perevägivald • Registreeritakse ca 130 juhtu aastas. • Neist 2/3 on kehalised väärkohtlemised. • Inimesed julgevad rohkem märgata ja pöörduda abi saamiseks. 42

Perearstide põud • Kõige kehvemad näitajad Eestis – perearstide arv elanikkonna kohta! • Perearstid

Perearstide põud • Kõige kehvemad näitajad Eestis – perearstide arv elanikkonna kohta! • Perearstid samaealised, varsti lähevad pensionile, mis siis saab? • Loodetavasti uued perearstikeskused meelitavad noori tööle • Oleme uhked, et meil on Raplamaa Haigla, mis koostöös PERHiga võimaldab meie inimestel saada kõrgekvaliteetset arstiabi! 43

Tegevuste planeerimine ü Inimeste käitumise (sh tervisekäitumise) muutmine ei ole lihtne ega kerge. ü

Tegevuste planeerimine ü Inimeste käitumise (sh tervisekäitumise) muutmine ei ole lihtne ega kerge. ü Tervisega seotud probleemid on enamasti keerulised ja mitmekihilised – seetõttu ei ole neile sageli ka lihtsaid ja ühepalgelisi lahendusi. ü Põhjalikult planeerimata tegevused inimeste tervisekäitumise muutmiseks ei too suure tõenäosusega tulemusi. ü Selleks, et planeerida tõhusaimad tegevused, tuleb väga hästi mõista konkreetse probleemi põhjuseid – selle tegemata jätmine võib viia ebaefektiivsete tegevuste planeerimiseni. ü Eriti tähelepanelik tuleb olla selles osas, et elluviidud tegevused ei suurendaks ebavõrdsust – tublid saavad tervemaks ja nõrgematel läheb halvemaks. ü Tegevusi tuleb planeerida teadmistepõhiselt ehk tuginedes faktidele ja andmetele, mitte „kõhutundele“ ja isiklikele arvamustele. ü Planeerimisse tuleb alati kaasata tegevuste sihtrühma esindajad.

Tegevuste planeerimine ü Välja tuleb valida prioriteedid, millele keskenduda. Kõigele natuke ei pruugi olla

Tegevuste planeerimine ü Välja tuleb valida prioriteedid, millele keskenduda. Kõigele natuke ei pruugi olla piisav muutuse esilekutsumiseks üheski valdkonnas. ü Raha ei tohi raisata! ü Raha on alati võimalik juurde leida! ü Et midagi muutuks, tuleb teha teistmoodi! ü Tegevused peavad moodustama programmi – süsteemi (mitte üksiktegevused). ü Tegevused peavad olema suunatud konkreetsetele sihtrühmadele.

Raplamaal tegutsevad tublid inimesed erinevatest eluvaldkondadest parema turvalisuse ja rahva tervise nimel! • Turvalisuse

Raplamaal tegutsevad tublid inimesed erinevatest eluvaldkondadest parema turvalisuse ja rahva tervise nimel! • Turvalisuse nõukogu • Tervisenõukogu • Uimastiennetusnõukogu • Liikluskomisjon • Kriisikomisjon • Elanikkonna kaitse komisjon • KOVdes olid ja on uutes loodamas kohalikud tervisemeeskonnad AITÄH KÕIGILE!

Tänud kuulamast! • Kasutatud on ka Tervise Arengu Instituudi slaide • Slaidid Eesti olukorra

Tänud kuulamast! • Kasutatud on ka Tervise Arengu Instituudi slaide • Slaidid Eesti olukorra kohta on teinud Maali Käbin, Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist • Karikatuurid joonistas maailma kõige parem kunstnik Andres Varustin 47