Rannikul ja saarestikul elab palju veelinde Kristin Aljste

�Läänemere rannikut ja varjulisi merelahti iseloomustab rikkalik veelinnustik �Ainult mõned liigid pesitsevad üksnes merel, kaugel avamere rahudel ja karidel

Lopsaka taimestikuga rannikul on linde kõige rohekm �Soome rannikul on mitmeid lopsaka taimestikuga kohti, “ linnuriigid” �Sealne rikkalik ranna- ja veetaimestik pakub lindudele toitu ja varju �Mereranna linnulahtedel pesitseb mitmeid ujuparte. Arvukaim on tuttvart �Kiivitaja ja suurkoovitaja otsivad toitu niisketelt ranna - niitudelt �Naerukajakad pesitsevad kolooniatena. Nende hulgas leidub ka väikekajakaid ( Neid peetakse parimate linnualade tunnusliigiks)

• Suurkoovitaja �Tuttvart • Naerukajakas �Kiivitaja

�Lauk ja sarvikpütt on taimestikurikaste linnuvete tüüpilisemad linnud � Laugupaaril on oma pesitsusterritoorium, mida kaitstakse teiste laukude eest tähelepanuväärsel viisil. ( ähvarduste ja suurustavate žestidega) � Lauk peidab oma pesa osavalt veetaimede vahele

Tõelised merelinnud elavad avamere saarte vööndis �Algid ja krüüslid on saarestiku kõige iseloomulikumad merelinnud: - Nad pesitsevad kolooniatena vööndi kõige merepoolsematel rahudel ja puutumatutel kaljusaartel �Lärmakate röövtiirude pesad on kalajäänuste, räppetompude ja väljaheidetega kirjatud kõrgetel kaljustel rahudel

• Alk • Röövtiir (räusk)

�Kivirullija on nii avamere saarestiku kui ka välissaarte arvukaim kurvitsaline’ �Toitu otsides pöörab kivirullija ümber kivikesi, sammalt ja samblikke, otsides pisiloomi �Lühikeste jalgade tõttu elavad nad vähese taimestikuga kaljudel ja klibustikel �Pesitsevad meelsasti pesitsevad tiirude koloonias (toituvad tiirude munade sisust) �Kivirullija naabruses pesitseb ka punajalg-tilder �Tuleb ka toime sisesaarestiku puudeta rahudel ja merelahtede madalatel niitudel �Otsib toitu rohuselt rannalt

• Kivirullija • Punajalg-tilder

�Kõige äratuntavam kurvitsaline on merisk, kes pesitseb nii avameresaartel kui ka rannalähedases saarestikus �Madalas rannavees otsib ta toiduks karpe

�Avameresaarte tuntumad partlased on hahk, tõmmuvaeras, kühmnokkluik ja merivart

�Kajakad on saarestiku kõige nähtavamad ja häälekamad linnud �Nad pesitsevad tihti suurte seltsingutena, arvukaim on hõbekajakas, kellega koos pesitsevad kala- ja tõmmukajakad �Ei tunne toidupuudust, sööb prügipaikades toidujäätmeid �Mitmed veelinnud( tuttvart, tõmmuvaeras, kivirullija) pesitsevad kajakakolooniais, sest kajakad kaitsevad neid pesaröövlite eest Nt vareste ja ameerika naaritsate eest

• Hõbekajaks �Tõmmukajakas • Merikajakas �Kalakajakas

�Saarestiku graatsilisemaid linde ja osavamaid lendajaid on jõetiir ja randtiir �Jõgitiir pesitseb nii sisemaal kui ka saarestikus, eelistades rannikulähedasi saari �Randtiir pesitseb Lapimaal ja välissaarestiku rahudel �Tiirud püüavad kala lennult vette sööstes �Jõgitiir talvitab Aafrika läänerannikul �Randtiir talvitab Antarktise lähistele

• Jõgitiir • Randtiir

Lindude kevadränne �Mitmeid Põhja-Jäämere rannikul ja Siberi tundras pesitsevad veelinnud lendavad läbirändel piki Soome lahe ja Põhjalahe rannikut �Igal aastal rändab siit läbi kümneid tuhandeid linde hiigelsuurtes parvedes ja lennurivides

Tänan kuulamast!