Rakuhingamine Koostasid Kristel Mekask ja Kersti Veskimets Glkoos

Rakuhingamine Koostasid: Kristel Mäekask ja Kersti Veskimets

Glükoos on peamine organismisisene energiallikas. Enamasti talletatakse glükoosivarud organismis polüsahhariididena, mis lagundatakse monomeerideks. Tärklis (polüsahhariid) Glükogeen ( polüsahariid) glükoos (monosahhariid) glükoos Glükoosi lagundamine on dissimilatsiooniprotsess, mis on universaalne - toimub ühtemoodi loomades, taimedes ja seentes – rakuhingamine.

Rakuhingamine jaotatakse 3 etappi: 1. Glükolüüs toimub päristuumse raku tsütoplasmavõrgustikul. 2. Tsitraaditsükkel toimub mitokondri sisemuses. 3. Hingamisahela reaktsioonid toimuvad mitokondri harjakeste membraanidel.

1. Etapp: glükolüüs (tsütoplasmavõrgustikul) Glükoos lõhustatakse, tekib 2 molekuli ning 4 vesiniku aatomit: püroviinamarihappe Eraldunud vesiniku-ioonid seostuvad NAD-molekulidega 2 NAD + 4 H 2 NADH 2 C 6 H 12 O 6 2 C 3 H 4 O 3 + 4 H 2 ADP + Pi 2 ATP

NAD molekul – nikotiinamiid adeniin dinukleotiid

2. Etapp: Tsitraaditsükkel (mitokondris) Püroviinamarihappe edasine lagundamine: Toimub palju reaktsioone, mille käigus eralduvad järk-järgult CO 2 molekulid ja H-ioonid, mis seotakse NAD-dega. Tekib 10 NADH 2. Püroviinamarihape

GLÜKOLÜÜS Seega ühe glükoosi molekuli kohta tekib kokku 12 NADH 2 molekuli, mis liiguvad hingamisahela reaktsioonidesse. TSITRAADITSÜKKEL HINGAMISAHELA REAKTSIOONID

3. Etapp: Hingamisahela reaktsioonides vabanevad H-ioonid NADH 2 -molekulidest. Eraldunud vesinik reageerib molekulaarse hapnikuga (O 2) ja moodustub H 2 O. Vabaneva energia arvel saab 12 NADH 2 molekuli kohta sünteesida 36 ATP molekuli. 12 NADH 2 + 6 O 2 12 NAD + 12 H 2 O 36 ADP + 36 Pi 36 ATP NAD –d lähevad uuesti kasutusse.

Rakuhingamise summaarne võrrand: C 6 H 12 O 6 + 6 O 2 6 CO 2 + 6 H 2 O 38 ADP + Pi 38 ATP Kokku võib aeroobsetes tingimustes ühe glükoosimolekuli lõplikul lagundamisel moodustuda 38 ATP molekuli. Glükolüüsil saadi 2 ATP molekuli Hingamisahela reaktsioonide tulemusel veel 36 ATP http: //www. teachersdomain. org/resources/tdc 02/sci/life/cell/mitochondria/index. html

O 2 NADH 2 GLÜKOLÜÜS Glükoos NADH 2 TSITRAADI TSÜKKEL HINGAMISAHELA REAKTS. H 2 O 2 CO 2 36

Kõiki orgaanilisi aineid saab kasutada energia saamiseks: süsivesikud glükoos lipiidid rasvhapped Väiksemad molekulid valgud aminohapped Tsitr. tsükkel Metabolism Hingamisahel

Glükolüüs

Anaeroobne glükolüüs Toimub hapniku puudusel. Nii saavad energiat bakterid ja pärmseened. Seda nimetatakse käärimiseks. Käärimise tulemused on erinevatel bakteritel väga erinevad.

1. Piimhapekäärimine Piimhappebakterite elutegevuse käigus, tekivad jogurtid, juustud, hapupiim, keefir, hapukapsad/kurgid jne. Glükoos 2 piimhape (C 3 H 6 O 3 ) 2 ADP + 2 P 2 ATP Aga ka lihastes hapniku puudusel. Treenimata lihastes põhjustab valu, väsimust ja krampe. Hiljem piimhape kandub verega maksa ja lagundatakse seal püroviinamarihappeks, mis liigub edasi tsitraaditsüklisse.

Hapupiima saamine on biotehnoloogia. Toiduainetetööstuses juba sajandeid: juust, kohupiim, jogurt jt. piimatooted.

Helluse toodetes on eriti head piimhappebakterid – Lactobacillus ME-3

2. Etanoolkäärimine Glükoosi lagundamine pärmseente toimel. Eraldub süsihappegaas. Glükoos 2 etanool (C 2 H 5 OH) + CO 2 2 ADP + 2 P 2 ATP Miks vein ei muutu kangemaks kui 14 -15 kraadi? Miks peab käärival veininõul kork peal olema? Miks peab toru korgi sees olema?

Etanoolkäärimine

Miks saiataigen kerkib? Miks peab saiatainast sõtkuma?

Kasutatud materjal: • http: //www. teachersdomain. org/sci/life/index. html • http: //www. teachersdomain. org/resources/tdc 02/sci/l ife/cell/krebs/index. html • http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/1/1 0/Mito. Chondria. jpg • http: //www. life. uiuc. edu/crofts/bioph 354/nad. html • http: //www. efn. uncor. edu/dep/biologia/intrbiol/cdel 2. htm • http: //kentsimmons. uwinnipeg. ca/cm 1504/respiratio n. htm