RAKU EHITUS JA TALITLUS RAKUTEOORIA OLULISED NIMED R

RAKU EHITUS JA TALITLUS

RAKUTEOORIA OLULISED NIMED: R. Hook K. E. von Baer M. Schleiden T. Schwann R. Virchow

RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD • Kõik organismid koosnevad rakkudest • Iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel • Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas

RAKKUDE MITMEKESISUS • Rakutuuma ehituse alusel jagatakse: PROKARÜOODID EUKARÜOODID • Lisaks jagatakse: ÜHERAKULISED HULKRAKSED

EUKARÜOOTSE RAKU EHITUS

RAKUMEMBRAAN

TUUM • Ümbritsetud kahe poorilise membraaniga • Tuuma sees on karüoplasma • Interfaasis on olemas tuumakesed, milles toimub r. RNA süntees ja ribosoomide moodustumine • Tuumas asuvad kromosoomid FUNKTSIOONID • Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni • Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse • Juhib raku elutegevust

TSÜTOPLASMA • Poolvedel raku sisekeskkond • 60 -90% tsütoplasmast moodustab vesi, milles on lahustunud erinevad ained FUNKTSIOONID • Seob raku organellid ühtseks tervikuks • Tagab toitainete laialikandmise rakus • On jääkainete eritumiskohaks • Sisaldab varuaineid, ainevahetuse produkte, pigmente

TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK • Membraansete kanalikeste, põiekeste ja tsisternikeste süsteem, mida mööda toimub rakusisene ainete liikumine • Seotud ainevahetuslike protsessidega • Tuuma välismembraan on ERga alati ühenduses • Sileda- ja karedapinnaline ER

SILEDAPINNALINE ER FUNKTSIOONID • Varusüsivesikute (glükogeen) süntees • Lipiidide süntees • Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) • Kaltsiumiioonide depoo lihasrakkudes KAREDAPINNALINE ER • Kanalitel paiknevad ribosoomid FUNKTSIOONID • Ribosoomides toimub valkude süntees

RIBOSOOMID • • Ribosoomides puuduvad membraanid Sisaldavad r. RNA ja valgumolekule Neis toimub valkude süntees Ühe m. RNA molekuliga seotud ribosoomide kogumit nim. POLÜSOOMIKS

GOLGI KOMPLEKS • Koosneb membraaniga ümbritsetud plaatjatest tsisternidest ja põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest • Seal toimub valkude lõplik töötlemine ja pakkimine põiekestesse (lüsosoomidesse) • Osaleb rakumembraani moodustamisel

LÜSOSOOMID • Ühekihilise membraaniga ümbritsetud põiekesed FUNKTSIOONID • Kindlustavad surnud ja mittevajalike rakustruktuuride lagundamise • Tagavad rakku sattunud võõra orgaanilise aine (antigeenide) lagundamise • Rakusisene seedimine (fago- ja pinotsütoos) • Moondega arengu korral kudede ümberkorraldajad • Tagavad metabolismi nälgimisel, dieedil

MITOKONDRID • Ümbritsetud kahe membraaniga FUNKTSIOONID • Mitokondrites toimib oma valgusünteesi süsteem (DNA, RNA, mitokondriaalsed ribosoomid) • Tagavad raku hingamise • Toimub ATP süntees

TSÜTOSKELETT • Valgulistest fibrillidest koosnev võrkjas struktuur • Raku sisetoes • Annab rakule vormi ja seob sisemuse ühtseks tervikuks • Kindlustab rakkude liikumise, kuju muutmise, organellide ümberpaiknemise.

TSENTROSOOM • Esineb loomarakkudes ja osades seenerakkudes • Moodustub kahest tsentrioolist (9 x 3 mikrotuubulit) • Olulised raku jagunemisel • Moodustavad kääviniidid, tagades kromosoomide liikumise poolustele

TAIMERAKK

RAKUKEST • Peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist • Vananedes pakseneb • Ainevahetus toimub pooride kaudu FUNKTSIOONID • Kaitseb väliste mõjutuste eest • Annab taimerakule kuju ja tugevuse • Kaitseb rakku siserõhu (turgori) eest

VAKUOOLID • Ühekihilise membraaniga • Sisaldab vesilahustunult varu- ja jääkaineid FUNKTSIOONID • Vee reservuaar • Kindlustavad turgori • Lahustunult on vakuoolides keemilised ühendid, mis kaitsevad taime ärasöömise eest või meelitavad vilju sööma • Lüsosoomide analoogid, milles toimuvad ka lõhustumisprotsessid

PLASTIIDID • Kahemembraansed organellid • Plastiidide eellasteks on proplastiid KLOROPLASTID • Kloroplasti täidab valguline vesilahus – strooma • Klorofüll asub lamellides FUNKTSIOON • fotosüntees

KROMOPLASTID • Sisaldavad karotinoide FUNKTSIOON • Erksad värvid meelitavad ligi (viljad) • Ainevahetus – taim vabaneb jääkainetest LEUKOPLASTID • Pigmendivabad, värvuseta FUNKTSIOON • Varuainete talletamine

EUKARÜOOTSETE RAKKUDE VÕRDLUS Loomarakk Kest Taimerakk Seenerakk Puudub v. a munarakk Tselluloosist, ligniinist Kitiinist Vakuool Väikesed lipiidivakuoolid Suur keskvakuool Väikesed lipiidivakuoolid Plastiidid Puuduvad Kloro-, kromo- ja leukoplastid Puuduvad Tsentrosoom On alati On vetikatel On osades rakkudes Varusüsivesik Glükogeen Tärklis Glükogeen Paljutuumsus On harva On sageli Rakkude jagunemis-võime Piiratud Piiramatu Ainevahetus-tüüp Heterotroofne Autotroofne Heterotroofne

SEENERAKK • Kitiinist kestaga • Plastiide ja taimedele iseloomulike omadustega vakuoole ei esine • Organellid samad, mis loomarakus • Võivad olla üherakulised või hulkraksed

BAKTERIRAKK • Eeltuumne (DNA ei ole eraldatud membraaniga, asub tuumapiirkonnas) • Tuumapiirkonnas on üks rõngakujuline kromosoom (haploidne kromosoomistik) • Väikestes DNA rõngasmolekulides – PLASMIIDIDES asuvad geenid, mida bakteril pole tavaolukorras vaja • Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan

• Rakumembraani ümbritseb rakukest • Rakukesta pinnal on limakapsel (kaitseb kuivamise eest) • Ribosoomid on ehituselt eukarüootide ribosoomidest erinevad • Tsütoplasmas on varuainete terakesed • Puuduvad: mitokondrid, plastiidid, tsentrioolid, tsütoplasmavõrgustik, Gogi kompleks, lüsosoomid

• • BAKTERIRAKKE ISELOOMUSTAVAD Viburid Karvakesed ehk piilid Gaasivakuoolid ehk aerosoomid Spoorid PÕHITÜÜBID KUJU JÄRGI Kokid e. kerabakterid Spiroheedid e. keeritsbakterid Pulkbakterid e. Niitjad bakterid kepikesed Spirillid e. kruvibakterid Jätketega bakterid