Rahvastikuregister isikuandmete kaitse ja vljastamine Mairis Kungla Osakonnajuhataja

Rahvastikuregister, isikuandmete kaitse ja väljastamine Mairis Kungla Osakonnajuhataja asetäitja õiguse alal Rahvastiku toimingute osakond Siseministeerium 16. 09. 2019

Eesti rahvastikuregistri olemus • Elektrooniline andmekogu • Riigi põhiregister • Põhineb: - Rahvastiku arvestuse andmebaas - Eesti hääleõiguslike kodanike riiklik register - Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklik register • Rahvastikuregister kasutusel alates 01. 2002 • Vastutav töötleja - Siseministeerium • Volitatud töötleja – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT)

RTO põhiülesanded • rahvastikusündmuste ja isikunime valdkonna poliitika kavandamine, korraldamine ja koordineerimine • rahvastikusündmuste dokumenteerimine ja sellega seonduvate tegevuste juhendamine • rahvastikuregistri (RR) vastutava töötleja ülesannete täitmine; • Eesti perekonnaarhiivi hoidmine, täiendamine ja kasutamine • valimiste korraldamisel osalemine ja valimistel valijate arvestuse tagamine • rahvastikusündmuste-, isikunime- ja rahvastikuregistrialase järelevalve korraldamine ja teostamine • Euroopa Liidu kodanikualgatuse toetusavalduste kontrollimise korraldamine ja toetusavalduste arvu tõendamine

RTO struktuur Osakonnajuhataja OJ AT õiguse alal RR arenduste nõunik dokumenteerimise alal Õigusloome kvaliteedinõunik Perekonnaarhiiv RR juurdepääsud Arhiivsed aktid Isikunime korraldus Välisriigi dokumendid Elukoha menetlused Dokumenteerimise järelevalve Peresündmused REGREL projekt Järelevalve Perekonnaseisudokumentide väljastamine

Rahvastikuregistri eesmärk • Sätestatud rahvastikuregistri seaduses • Seaduses sätestatud juhtudel usaldusväärse teabe kogumine ja isikuandmetele juurdepääsu võimaldamine: - avaliku ülesande täitmiseks; - Eesti rahvastiku arvestuse pidamiseks; - õigustatud huvi korral rahvastikuregistris sisalduva teabe taaskasutamiseks; - välissuhtlemisseaduse alusel sõlmitud kokkulepete täitmiseks

Kelle andmed on rahvastikuregistris? • Eesti kodanikud • Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud, kellel on Eesti elamisõigus • Kolmandate riikide kodanikud, kellel on Eesti elamisluba või – õigus või kellel on Eestis viibimisõigus teatud alustel • Isikud, kes vajavad Eesti isikukoodi • Arhiivsed isikud

Millised andmed on rahvastikuregistris? • Isikuandmed ja nendega seotud andmed - isikukood, nimi, sugu, sünniaeg-ja -koht, elukoha aadress, kodakondsus, elamisloa või -õiguse olemasolu, perekonnaseis, teovõime piiramise andmed, surma andmed, suhted – lapsed/vanemad/abikaasa/eestkostja, hooldusõigus, valimisandmed jt • Andmete alusdokumentide andmed - perekonnaseisudokumendid, kohtulahendid, elukohateade jt • Isikule väljastatud dokumentide andmed - pass, ID-kaart, diplomaatiline pass, autojuhiluba jt • Ütluspõhised andmed - rahvus, emakeel, kõrgeim haridustase • Andmete töötlemise andmed

Maanteeamet, notar, Maksu- ja Tolliamet, Sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja Piirivalveamet elukohateade Välisministeerium Kohalik omavalitsus sünd, surm, elukoht, lisa-aadressid, kontaktidütluspõhised andmed, IK andmine EL kodaniku elamisõigus diplomaatiline pass välisriigi peredokumedid elukoht, kontaktid ütluspõhised andmed, IK andmine sünd, surm, abielu, lahutus, nimemuutus*, arhiivsed aktid välisriigi dokumendid ütluspõhised andmed IK andmine, elukoht, lisaaadress, kontaktid Vaimulik Kohus kohtuotsused sideandmed Isik ütluspõhised andmed kontaktid RAHVASTIKUREGISTER Maakonnakeskuse kohalik omavalitsus abielu Kes kannavad (esitavad) andmeid rahvastikuregistrisse? Sünnitusmaja Meditsiiniline sünnitõend Politsei- ja Piirivalveamet isikut tõendav dokument elamisluba viibimisõigus kodakondsus kontaktid Vabariigi Valitsus kodakondsus Notar Abielu lahutus kontaktid Maanteeamet Siseministeerium nimemuutus arhiivsed aktid välisriigi dokumendid juhiload kontaktid

Rahvastikuregistri andmete tähendus • Rahvastikuregistrisse kantud andmete õigsust eeldatakse • Avaliku ülesande täitmisel peab lähtuma rahvastikuregistri põhiandmetest. • Teistesse andmekogudesse rahvastikuregistri põhiandmete esmane kogumine on keelatud

Kellele rahvastikuregistrist andmeid väljastatakse? täisealisele isikule tema enda, surnud abikaasa ja tema • andmed väljastab kohalik omavalitsus, välisesindus või SMIT, isik saab ise tutvuda andmetega Riigiportaali kaudu alaealiste laste ning eestkostetavate kohta riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele, muule isikule avaliku ülesande täitmiseks • andmete saamine tasuta, Siseministeeriumi otsuse alusel füüsilisele- ja juriidilisele isikule õigustatud huvi korral • andmete väljastamine tasu eest, andmete väljastamise välisriigi asutusele ja isikule • andmete väljastamise otsustab Siseministeerium, tasu eest või tasuta otsustab SMIT, maakonnakeskuse KOV või Siseministeerium

Mis on head viimasel 15 aastal? • Andmed on täienenud • Rahvusvaheline andmevahetus • Andmete kasutamise kasv • Andmete usaldusväärsuse kasv • E-teenused

Tulevikku suunatud arengud • Arhiivsete aktide andmed rahvastikuregistris • Digitaliseeritud aktide kasutamine • Ainult elektrooniline andmehõive • Rahvusvaheline andmevahetus • Uus e-teenuste portaal

Isikuandmete kaitse regulatsiooni eesmärk • Kaitsta isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõigusi ja -vabadusi, eelkõige õigust eraelu puutumatusele • Ei kohaldata kui isikuandmeid töötleb füüsiline isik enda otstarbel 13

Isikuandmete jaotus • • Isikuandmed - igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku („andmesubjekti”) kohta tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal Eriliigilised isikuandmed - isikuandmed, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilised andmed, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavad biomeetrilised andmed, terviseandmeid või andmed füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.

Isikuandmete töötlemine • Igasugune isikuandmetega tehtav toiming Isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine 15

Isikuandmete töötlemise põhimõtted • Peamised reeglid, mis on aluseks võetud isikuandmete kaitse nõuete kehtestamisel • Arvestatakse nii isikuandmete töötlemisel kui õigusaktide tõlgendamisel 16

Isikuandmete töötlemise põhimõtted • • • Seaduslikkuse põhimõte Eesmärgikohasuse põhimõte Minimaalsuse põhimõte Säilitamise piiramise põhimõte Andmete kvaliteedi põhimõte Turvalisuse põhimõte 17

Isikuandmete töötlemise lubatavus • Isiku nõusolek • Avalik ülesanne • Õigustatud huvi 18

Nõusolek isikuandmete töötlemiseks • Nõusolek tõendatav • Nõusolek peab olema selge • Nõusolekut võimalik igal hetkel tagasi võtta 19

Isikuandmete töötlemine pärast tema surma • Nõusolek kehtib ka 10 aastat pärast isiku surma (alaealisena surnud isiku puhul 20 aastat) • Pärast isiku surma on isikuandmete töötlemine lubatud pärija nõusolekul, välja arvatud juhul, kui: 1) surmast on möödunud 10 aastat; 2) alaealiselt surnud isiku surmast 20 aastat; 3) isikuandmeid töödeldakse muul õiguslikul alusel • Nõusolekut ei ole vaja, kui töödeldakse vaid nime, sugu, sünni- ja surmaaega, surma fakti ning matmise aega ja kohta 20

Andmesubjekti õigus saada teavet Tema kohta käivad isikuandmed Isikuandmete töötlemise eesmärgid Isikuandmete koosseis ja allikad Kolmandad isikud või nende kategooriad, kellele isikuandmete edastamine on lubatud • Kolmandad isikud, kellele tema isikuandmeid on edastatud • Isikuandmete töötleja andmed • • 21

Andmesubjekti õiguste piiramine Võib piirata vaid õigusaktist tuleneval alusel Nt rahvastikuregistri seadus: Isiku juurdepääsuõigust enda andmetele võib piirata, kui: - takistab või kahjustab süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse täideviimist; - kahjustab teise isiku õigusi ja vabadusi; - ohustab riigi julgeolekut; - ohustab avaliku korra kaitset. 22

Järelevalve • Isikuandmete kaitse nõuete järgimist kontrollib Andmekaitse Inspektsioon (AKI) • Rahvastikuregistri andmete kasutamise järelevalvet teostab Siseministeerium 23

Juurdepääsupiiranguga teave • Teabevaldaja on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks mh teabe: - mis sisaldab delikaatseid isikuandmeid - mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust - mis sisaldab perekonnaelu üksikasju kirjeldavaid andmeid 24

Aitäh! Mairis Kungla mairis. kungla@siseministeerium. ee