Rahvastik ja majandus Kordamine arvestuseks Ajastu Agraarhiskond Industriaalhiskond

Rahvastik ja majandus Kordamine arvestuseks

Ajastu Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond Peamised majandusharud Põllumajandus Kalandus Jahindus Tööstus Maavarade kaevandamine Teenindus Kaubandus Pangandus Side Töö iseloom Käsitsitöö Manufaktuurid Masintöö Vabrikud Tehased Vaimne töö Kaugtöö Peamised kasutatavad ressursid Maa Mets Veekogud Maapõue- ja loodusvarad Oskusteave Palgatööjõud Info Hõive Põhiosa töötajatest töötab hankivas sektoris Põhiosa töötajatest töötab töötlevas sektoris Põhiosa töötajatest töötab teenindussektoris Kolonialism, maailmamajanduse teke Globaalne majandus Osalemine maailmamajanduses Naturaalmajandus

Rahvusvahelised organisatsioonid • IMF – Rahvusvaheline valuutafond, tegeleb rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega • OPEC – Naftat eksportivate riikide organisatsioon, eesmärgiks naftatoodangu ja –kvootide kindlaksmääramine läbi nafta hinna • NAFTA – Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon, eesmärgiks kaotada liikmete vahel tollimaksud ja kvoodid • ASEAN – Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon, eesmärgiks Kagu-Aasia maade koostöö edendamine • WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon, reguleerib riikidevahelist kaubandust

• Rikkad Põhjariigid • Vaesed Lõunariigid • SKT ei sobi kõige paremini majandusliku heaolu kirjeldamiseks, sest: · SKT hõlmab ainult lõpptarbimist; · SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu; · SKT kasvu võib mõjutada inflatsioon · · Rahvastikumuutusi ei arvesta jooksvalt Kvaliteedimuutusi ei arvesta; SKT ei hõlma tarvitatud kaupu; Kahjulikud kaubad ja teenused sisalduvad SKT-s

Demograafilise siirde etapid Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine (mõned rahvad Okeaanias, Aafrikas, Lõuna-Ameerikas) Demograafiline plahvatus (Nigeeria, Egiptus…) Üleminekuetapp (Mehhiko, Brasiilia, Türgi…) Rahvastiku vananemine (USA, Prantsusmaa…) Põlvkondade vaheldumine (Jaapan, Itaalia, Saksamaa, Eesti…)

Mõiste Seletus 1. Assimilatsioon Vähemusrahvuste sulandumine enamusrahvusesse 2. Urbaniseerumine Linnade kasv, siirdumine maalt linna 3. Emigratsioon Riigist väljaränne 4. Demograafiline kriis Sündimus ja suremus võrdsustuvad, rahvaarv kahaneb 5. Migratsioon Inimeste ümberasumine riigi sees või üle selle piiri 6. Pagulus Sunnitud elukohavahetus poliitilistel, usulistel, rassilistel põhjustel 7. Demograafiline plahvatus Suremus langeb, sündivus säilib, rahvaarv kasvab 8. Demograafiline siire Kõrge sündivus ja suremus asenduvad madalaga 9. Immigratsioon Riiki sisseränne 10. Pendelränne Igapäevane liikumine üle admin. piiride töö ja kodu vahet 11. Eeslinnastumine Protsess, kus arenevad linnalähedased asulad 12. Genotsiid Tahtlik tegevus teatud rahvagrupi likvideerimiseks

Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Demograafiline Üleminekuetapp plahvatus Rahvastiku vananemine Põlvkondade vaheldumine Sündide ja surmade arv tasakaalus Suured perekonnad Madal keskmine eluiga Kõrge sündivus, suremus langeb, iiibe plahvatuslik tõus, Kiire rahvaarvu kasv Sündivus langeb, suremus langeb, eluiga pikeneb, iive hakkab langema, rahvaarvu kasv aeglustub Sündimus ja suremus võrdsustuvad, Rahvaarv ei kasva, palju eakaid Iive negatiivne, rahvaarv väheneb, rahvastik vananeb, pikk eluiga N: Sierra. Leone, Mali N: Egiptus, Nigeeria N: Mehhiko, Brasiilia, Türgi N: Prantsusmaa, USA N: Jaapan, Itaalia, Saksamaa

Inimarengu indeks

Linnastumine Linnastumise tunnused Konkreetne näide Linnarahvastiku kiire kasv Igal aastal kasvab linnarahvastik 50 milj. inimese võrra Rahvastiku kontsentratsioon põhiliselt suurtesse linnadesse 20. Saj algul oli suuri linnu 360, nüüd on neid üle 2500 Linnade kokkukasvamine Aglomeratsioonide moodustumine

Negatiivne külg sisserännu-riigile • Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. • Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. • Suurem surve sotsiaalsfäärile • Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, mis tekitab palju probleeme. Negatiivne külg väljarännuriigile • Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. • Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal- ”ajude äravool” • Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. • Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. • Kaotatakse haridusinvesteeringud. 10

Ränded: too iga liigi kohta näide • • • Vabatahtlik ränne Sundränne Riigisisene ränne Rahvusvaheline ränne Alaline ränne Ajutine ränne Sesoonne ränne Ränne majanduslikel põhjustel Ränne poliitilistel põhjustel Ränne usulistel põhjustel

Rahvusvaheline tööjaotus on… riikide majanduse spetsialiseerumine sellise toodangu valmistamisele, mille tootmise kulud on väikesed ja mida suudetakse valmistada suhteliselt kvaliteetsemalt kui teistes riikides.

Tööjaotus autotööstuses (12 -14) Etapi nimetus ja Kuhu paigutatakse, mida kirjeldus tehakse Paigutus Uurimis- ja arendustegevus Teadusparkides. Nõuab suuri kapitalimahutusi, kvalifitseeritud tööjõudu Arenenud riikidesse: kõrge kvalifikatsioonida, kallis tööjõud Detailide ja sõlmede valmistamine Vajab palju odavat tööjõudu. Sageli paigutatakse uusindustriaalmaadesse. Arengumaades – tööjõud odav Monteerimine Turgude vahetus läheduses, et transpordikulutused oleksid väiksemad. Vajab odavat tööjõudu. Arenevatesse riikidesse – tööjõud odav, kuid kasvav turg lähedal Müük ja hooldus Tarbija lähedale. Oluline on tarbija ostujõud. Arenenud riikidesse: kõrge kvalifikatsiooniga kallis tööjõud, tarbija lähedus

Rauamaaki kaevandatakse ja rikastatakse põhiliselt arengumaades, sest: • Põhilised maagileiukohad paiknevad seal • Odav tööjõud • Keskkonnakahjude hüvitamiseks pole seal vaja teha suuri kulutusi

Jaapan on üks maailma suurimaid terasetootjaid, sest: • Kasutab ulatuslikult vanametalli • Kõrgelt arenenud masinatööstus, mis vajab palju toorainet

Toornaftat töödeldakse ammutamispaigast kaugel, sest: • Lihtne torujuhtmete ja tankeritega transportida • Temast valmistatakse väga mitmesuguseid tooteid • Leiukohad asuvad põhiliselt vähearenenud riikides, kus puudub tööjõud ja ettevõtted tema ümbertöötlemiseks

Autosid kokkumonteeriva ettevõtte rajamisel arvestatakse: • Piisavalt kvalifitseeritud, kuid odava tööjõu olemasolu • Tarbija lähedus

Teadus- ja tehnopargid paigutatakse: • Ülikoolide lähedusse • Looduskaunitesse kohtadesse (kõrgelt kvalifitseeritud, väga kallis tööjõud)

Muutused õmblustööstuses: • Kolinud Lääne-Euroopast arengumaadesse – Seal on palju odavat tööjõudu – Tööjõudu on kerge väljaõpetada Tulemuseks on taandarenevate, kõrge tööpuudusega piirkondade teke endistes tekstiilitööstuse piirkondades.

• • kui riigi ekspordist moodustavad suurema osa põllumajandussaadused ja toorained, mille hind maailmaturul on odavam ja kõikuvam kui valmistoodangul, siis võivad maailmaturu hinnakõikumised kaasa tuua riigi sissetulekute muutumise. kui riigi eksporditulu sõltub vaid paarist kaubaartiklist, võib nende majandusharude kokkukuivamisel kogu riigi sissetulek ohus olla.

summaarne sündimuskordaja näitab keskmiselt sündinud laste arvu naise kohta tema elu jooksul, sündimuse üldkordaja aga sündide arvu tuhande elaniku kohta (seda mõjutab ka meeste, laste ja vanade naiste arv). Sünnitusealiste naiste osakaal rahvastikus on riigiti väga erinev. • Miks ei tohi riigi suremuse üle otsustada ainult suremuse üldkordaja põhjal? Sest see sõltub väga palju rahvastiku vanuskoosseisust. Näiteks riikides, kus keskmine eluiga kõrge, on eakaid palju ja aastane surmade koguarv tuhande inimese kohta suur, noore rahvastiku ja madala elueaga riikides aga võib olla väike. •

Riiklikud meetmed oma eksportivate ettevõtete toetuseks: • Investeeringutoetused – Kapital – Maksud • Tööpoliitikad – Toetused – Koolitus • Riigi tellimused • Tehnoloogiapoliitika • Tollimaksud, kvoodid, administratiivsed takistused konkureerivale sisseveetavale toodangule

Välisinvesteeringud on riikidele kasulikud, sest: • Vähendavad tööpuudust • Toovad maksude näol riigikassasse täiendust • Aitavad välja ehitada riigi tööstuse infrastruktuuri