Rahvakalendri kujunemine ppematerjal 7 klassile Koostanud ReetIngrid Haamer

Rahvakalendri kujunemine Õppematerjal 7. klassile Koostanud: Reet-Ingrid Haamer

Rahvakalender on: pärimuslik ajaarvestus ja tähtpäevade kogum; seotud erinevate uskumuste ja kommetega; põllutööde alguse ja lõpu määraja; kujunenud muinasusundi ja ristiusu koosmõjul.

Rahvakalendri kujunemine: varane kihistus on eelkristlik ja seotud eelkõige erinevate põllutöödega; hiljem lisanduvad kristlikud tähtpäevade nimed; segunevad paganlikud ja kristlikud kombed.

Muinaseestlaste usund: http: //www. maavald. ee/maausk. html? rubriik=20&id=3316&op=lugu oli eelkõige loodususund; näitab, et looduses on palju maagilist väge, loodus on hingestatud; suhtub loodusesse lugupidavalt.

Ristiusk: http: //www. histrodamus. ee/? event= Show_event&event_id=2638&layer= 169&lang=est#2638 jõuab Eestisse juba enne 13. sajandi ristisõdu; hakkab järgnevate sajandite jooksul mõjutama tavasid, kombeid, maailmapilti.

Pööripäevad: kevadine pööripäev on 20. -21. märtsil, 25. märtsil paastumaarjapäev, ristiusus Maarja kuulutamise päev; suvine pööripäev on 20. -21. juunil, 24. juunil jaanipäev, ristiusus ristija Johannese sünnipäev; sügisene pööripäev on 22. -23. september, 29. septembril mihklipäev, peaingel Miikaeli päev; talvine pööripäev on 21. -22. detsember, 24. detsembri õhtul algavad jõulupühad, millega tähistatakse Kristuse sündimist.

Kasutatud allikad Kirikukalender. // http: //uuseesti. ee/19447. 25. 10. 2012. Eesti rahvakalender. // http: //et. wikipedia. org/wiki/Eesti_rahvakalender 25. 10. 2012. Vahtre, Lauri. Eestlaste aeg. Uurimus eesti rahvapärase ajaarvamise ajaloost. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut, 1991, lk 37 -43. Vahtre, Lauri. Eesti kultuuri ajalugu. Lühiülevaade. Tallinn: Jaan Tõnissoni Instituudi Kirjastus, 1993, lk 17 -18.