Radoon Jekaterina Kirillova HA 2 rhm III kursus

Radoon Jekaterina Kirillova HA 2. rühm III kursus

Radooni omadused • • Radoon on keemiline element järjekorranumbriga 86. Omadustelt on radoon väärisgaas. Ta on värvita ja lõhnata mürk-gaas. Kõik kolm radooni isotoopi (radoon, aktinoon, toroon) on radioaktiivsed Nad on pärit maakoorest ja tekivad uraani ja tooriumi radioaktiivsest lagunemisest. Radoon võib lahustuda vees, samuti ka veres ja koevedelikes. Radooni aatom on võimeline liikuma aine pooridesse.

Radooni radioaktiivsus • • Looduskiirgusest põhjustatud efektiivdoos jääb üldjuhul vahemikku 2, 4 - 4 m. Sv/a Eestis elumajades tehtud uuringute alusel on meie keskmine elamus siseõhuradoonist saadav efektiivdoos 1 m. Sv aastas.

Radooni allikad Looduslikud allikad: • aluspõhja kivimid (nt. Uraanirikka glaukoniitliivakivi) diktüoneemakild, Kuntslikud allikad: • • täitepinnas majade all ja ehitusmaterjalid (betoon, tuhaplokkid, graniit) (tootmiskaevandamisjäägid) tellis,

Radooni allikad • Radoonist põhjustatud kiirgusdoosist rääkides peetakse silmas peamiselt siseõhu radooni Maakoorest väljapääsenud radoon hajub välisõhus. Kuna kütteperioodil on uksed ja aknad hästi suletud, radoonisisaldused hoonetes on kõige suuremad talvisel ajal. 1) maapind hoone all ja ümber (läbi tarindite liitekohtade); 2) täitepinnas (läbi liitekohtade); 3) aluspõhi; 4) kraanivesi; 5) ehitusmaterjal 6) ventilatsioon

Radooni sisaldus õhus • • Eestis kehtestatud piirnorm järgi hoonete elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmine radoonisisaldus peab olema alla 200 Bq/m 3. Ehitustegevus on piiratud kui radooni sisaldus pinnases ületab 50 000 Bq/m 3.

Mõju tervisele • • • Terviseriski seisukohalt on oluline radooni lagunemine lühiealisteks tütarisotoopideks, tütarisotoopideks radooni tütarproduktideks (poloonium-218, plii 214, vismut-214, poloonium-214). Need on radioaktiivsed metalliioonid, mis kinnituvad õhus leiduvate tolmu- ja teiste osakeste külge või mitmesugustele pindadele. Tänu omadusele kinnituda ruumiõhus olevale aerosoolile on radooni tütarproduktide hulk õhus sama radoonisisalduse korral tolmuses ja suitsuses ruumis suurem kui puhtas.

Mõju tervisele • • Peamine radoonist pärinev terviserisk inimesele on seotud hingamisteede- ja kopsuvähiga Radoon satub organismi sissehingatava õhu kaudu. Organismis jätkub radooni ning selle tütarproduktide edasine lagunemine, mille tulemusena vabaneb alfa-kiirgus Alfa-kiirguse läbitungimisvõime on küll väike, kuid selle suhteline tervisekahjulikkus ehk kiirgusfaktor on 20 korda suurem kui gamma -kiirgusel.

Mõju tervisele • • Radooni peetakse teiseks kopsuvähi tekitajaks suitsetamise järel. Tuleb rõhutada suitsetamise ja radooni kumulatiivsetmõju. Lisaks suitsu enda mõjule, lisandub suitsu osakestele kinnitunud radooni tütarproduktide poolt eraldatav kiirgus ning radoonist pärinev kiirgus. Eestis radoon põhjustab 90 -100 uut kopsuvähujuhtu aastas.

Probleemid • • Kundas asub elumaja, kus radooni sisaldus õhus on normaaltasemest 200 korda rohkem. Kui elumajas võib radoonisisaldus olla normide kohaselt 200 Bq/m 3, siis Kundas asuvas elamus radooni sisaldus on 26 000 bekerelli. Kohalikud võimud on püüdnud ohtliku elamu asukaid aidata. Praegu tihendatakse seal põrandaid spetsiaalse seguga, et gaas läbi ei pääseks.

Uuringud • • 2001 aastal lõppes projekt „Radoon Eestimaa elamutes“, mille käigus valmistati radoonitasemete kaardi. Uuringus saadud kõrgeimad mõõtmistulemused esinesid peamiselt Eesti põhjaosas ning seonduvad uraanirikka diktüoneemakilda ja uraani sisaldava glaukoniitliivakiviga, glaukoniitliivakiviga mida esineb nii aluspõhja kivimites kui ka fragmentidena setetes ja mullas.

Meetmed radoonisisalduse vähendamiseks elu- ja töökohtades 1. Meetmed, mida saab kohe rakendada: * Tuulutage ruume võimalikult tihti. * Hoidke ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad. * Ärge suitsetage. 2. Ehituslikud meetmed: * Korrastage ventilatsioonisüsteem, puhastage lõõrid ning torud. * Vaadake üle põranda konstruktsioon. Sulgege kõik nähtavad augud ja praod. 3. Ehituslikud meetmed juhuks, kui radoonisisaldus on kaks ja rohkem korda kõrgem soovitatavast piirväärtusest: * Paigaldage uus ning tihe põrandakate; efektiivsem on aga paigaldada täiesti uus põrand. Võimalusel paigaldage hoone alla radooni kogumise torud võimaldage välisõhu juurdepääs hoone alla. * Paigaldage ventilatsioonisüsteem, mis tekitab hoonesse väikese ülerõhu.

Meetmed radoonisisalduse vähendamiseks elu- ja töökohtades RADOONIKILE on passiivne radoonitõke, mis paigaldatakse vundamendi sisse.

RADOONIKAEV on radoonierastus torustik, mis kaevatakse maja kõrvale maapinna sisse. Selle kaudu pääseb radoon kergemini maapinnast välja.

RADOONIVÖÖ on kraav sügavusega 3, 5 -4 m, mis kaevatakse, kas täielikult või osaliselt ümber maja. Täidetakse killustikuga, ning killustiku sisse asetatakse dreenitoru. Toru ots tuuakse maapinnale ning vajadusel ventileeritakse automaatse ventilatsioonisüsteemiga.