Putukad Rapla Tiskasvanute Gmnaasium 2004 2005 Lepatriinu Lepatriinu

Putukad Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004 - 2005

Lepatriinu

Lepatriinu • Lepatriinud on eredavärvilised, tavaliselt punase – mustakirjud. • See värvus on neile kaitsevärvuseks. • Omavad kaks paari tiibu – lennutiivad ja kattetiivad.

Parm • Sugukond parmlased kuuluvad putukate klassi kahetiivaliste seltsi. • Parmud on levinud kogu maailmas ja neid tuntakse verdimevate putukatena.

Emane ja isane parm Emane parm munemas. Kõik isased parmud toituvad eranditult taimsest toidust.

Parm • Isased isendid toituvad õietolmust ja nektarist, mõned liigid ka kõdunenud taimejäänustest. • Keha võimas, lapiku kujuga, kohanenud kiireks lennuks. • Emased isendid toituvad verest, nende suised on võimsamad kui sääskedel ja võivad tungida läbi paksu naha.

Sääsed • Sääski tuntakse kogu maailmas vereimejatena. Verest toituvad vaid emased, isased imevad vaid taimemahlu. • Sääsed levitavad mitmesuguseid nakkushaigusi. • Keemilised sääsetõrjevahendid avaldavad kahjulikku mõju kogu ökosüsteemile.

Emased sääsed toituvad verest. • Ligikaudu pooled maakera elanikud on ohus sääskede poolt levitavatest haigustest • Sääski on maailmas 1600 liiki. • Kõrbepiirkonnas on sääski vähe.

Laulusääse elutsükkel • Munad munetakse seisvasse vette, kus nad koos veepinnal hulbivad. • Vastsed hingavad õhku veepinnale ulatuva torukese abil. • Nukk – ei toitu ega liigu. Koorub 4 päeva pärast. • Täiskasvanud isend.

Tirtslased ja ritsikad Tirtslasi ja ritsikaid on lihtne eristada tundlate poolest – tirtslaste tundlad on võimsad, kuid alati kehast lühemad.

Tirtslaste ja ritsikate võrdlus

Prussakaliste iseloomulikud omadused • Kaks paari tiibu. • Keha – lame ja ovaalne. • Pea – osaliselt või täielikult kaetud suure kilbitaolise eesseinaga. • Tundlad – suunatud allapoole, lülilised ja harjasjad. • Tagakeha – pehme, nõrgalt arenenud lihastega ja selles paikneb enamik siseelundeid.

Jaanimardikas • Jaanimardikad, keda jaaniussideks kutsutakse, on võimelised kiirgama valgust, mis on palju tõhusam inimeste leiutatud säästulampide omast.

Jaanimardikas Emane Isane Vastne

Toakärbes • Toakärbest tuntakse kogu maailmas kui mustust ja haigusi levitavat putukat. • Ta kuulub kõrgeltarenenud putukate rühma ja lennuoskuselt võib teda võrrelda kaasaegsete lennukitega.

Toakärbse areng • Munad – emased munevad 100 – 120 muna orgaanilisele ainele. • Vaglad – kooruvad 12 – 24 tunni möödumisel. • Nukud 3 – 4 päeva • Kookonist lahkumise järel ei ole kärbes veel lennuvõimeline. • Juba 3 päeva möödudes on emane kärbes munemisvalmis.

Oospila Orula Viidalepp • Venetsueelast hiljuti leitud liblikas, kellele panid nime Oru kooli õpilased. Loe lähemalt

Tänan tähelepanu eest! anmet@hot. ee anmet. rtg 2004 – 05