PS 8 MLU STRUKTUUR JA PROTSESSID Heli Maaslieb

PS 8/ MÄLU STRUKTUUR JA PROTSESSID Heli Maaslieb

¡ ¡ ¡ Endel Tulving (sündinud 26. mail 1927 Petseris) on eesti päritolu Kanada psühholoog, üks tunnustatumaid mälu-uurijaid maailmas. Ta on tuntud kui episoodilise mälu avastaja ja uurija. Põgenes koos perega 1944. aastal Eestist Saksamaale ja läks sealt edasi 1949 Kanadasse. 1957. aastal kaitses filosoofiadoktori kraadi Harvardi ülikoolis. Alates 1956. aastast töötanud Toronto ülikoolis. Ta on Kanada Kuningliku Seltsi liige, Londoni Kuningliku Seltsi liige, Rootsi Kuningliku Akadeemia välisliige, Euroopa Akadeemia välisliige ja Eesti Teaduste Akadeemia välisliige

MÄLU- Endel Tulving Elusa organismi võime omandada ning säilitada oskusi, teadmisi ja harjumusi. Eristada tuleb: 1. Mälu struktuur ¡ sensoorne- tekib tajukujund ¡ lühiajaline/ töömälu/primaarne ¡ pikaajaline/sekundaarne l l l semantiline episoodiline protseduuriline

MÄLU/ ajatunnuse alusel Sensoorne mälu – säilitab meelte poolt kogutud info hetkeks tajukujundi tekkimiseks. Siin algab unustamine kohe pärast info saamist. Lühiajaline mälu – piiratud aja ja mahuga: ¡ kindel ühikute arv (7 2) ¡ sõltub tähelepanust, materjali organiseeritusest / känkimine Pikaajaline mälu – kestvam ning piiramatu ? mahuga

Mälu struktuur Sensoorne mälu 7± 2 KÄNKIMINE Lühiajaline mälu Pikaajaline mälu Tähelepanu

Primaarne e. lühiajaline mälu- toimub uue materjali salvestamine ajalises järjekorras sõltub tähelepanust ¡ kindel ühikute arv (7 2) ¡ känkimine Sekundaarne e. pikaajaline mälu- säilib materjal kaua, aastakümmeneid ja sõltub sellest ¡ millist tüüpi infot mälus hoitakse ¡ kui teadvustatult mälu kasutatakse ¡ kuidas informatsioon omandatakse ¡

Lühiajaline mälu

Episoodiline, semantiline ja protseduuriline mälu/ säilitava materjali järgi Semantiline mälu – üldised faktilised teadmised n. Prantsusmaa pealinn on Pariis, siia kuuluvad teadmised mis koolis õpitud Episoodiline mälu (ruumiline-ajaline) – isiklikud kogetud mäletused, meenutused n. Milliseid paiku ma Pariisis pildistasin Protseduuriline mälu (liigutusmälu) – oskused, harjumused, vilumused, mida inimene kasutab tähelepanu abita n. jalgrattasõit, auto juhtimine, suusatamine, noakahvliga söömine

2. Mälu protsessid Meeldejätmine/salvestamine ¡ Meelespidamine ¡ Meeldetuletamine ¡ Unustamine ¡

Mälu protsessid –salvestamine Mällu salvestatud info hoitakse alles. Tuleb arvestada, et meelespidamise ajal info muutub. Info meeldejätmisel on abiks!!!!!!! ¡ tähelepanu ¡ info sidumine olemasoleva teadmiste süsteemiga ¡ kordamine ¡ materjali organiseeritus Meeldejätmist hõlbustab kordamine ja materjali korrastatus.

Mälu protsessid-meeldetuletamine Salvestatud ja meeles olnud info uuesti välja toomine. ¡ Äratundmine –valikvastused kontrolltöös ¡ Vaba meenumine- iseenesest meenub ¡ Meenutamine- nõuab tõsist mõttetööd Tulving (1973) : ”Ammutada (reprodutseerida) saab ainult seda, mis on meelde jäetud, ja kuidas seda on võimalik ammutada, sõltub sellest, KUIDAS see oli meelde jäetud. ”

Mälu protsessid - unustamine Unustamine on meelespidamisele vastupidine protsess Põhjuseid: ¡ Unustamise kiirus suurem vahetult pärast meeldejätmist ¡ Kiiremini unustatakse mõtestamata infot ¡ motiveeritud unustamine, elusündmuste mälu Unustamine seoses vananemisega – tähelepanuvõime halvenemine. Unustamiskõver – inimene unustab ajas.

Igasuguse õppimisega kaasneb ka unustamine. ¡ Unustamine on tavaliselt pikaajaline protsess, -mida rohkem aega õppimisest möödas, seda rohkem unustatud. ¡ H. Ebbinghausi (1885) unustamise kõver •

24 tunni möödudes mäletatakse alla 50% õpitust. Hiljem unustamine aeglustub. Unustamise vastu aitab hästi kordamine. Kordamine tõstab teadmised uuesti 100%-ni.

Mälutüübid ja õpistiilid http: //www. syg. edu. ee/~peil/opi_oppima/ Õppimine seisneb selles, et aju saab teavet, mida meelde jätta. Teavet saab aju meelte kaudu. Seejuures ei kasutata kõiki meeli võrdses mahus. Erinevatel inimestel on ülekaalus erinevad meeled ja seetõttu saab eristada erinevaid mälutüüpe ja neist tulenevalt ka õpistiile. ¡ ¡ ¡ ¡ Nägemine — visuaalne mälu ja õpistiil Kuulmine — auditiivne mälu ja õpistiil Kompimine — motoorne e. kinesteetiline mälu ja õpistiil Maitsmine — ? Haistmine — ? Kuues meel — ? Milline on sinu õpistiil ja kuidas seda teadmist õppimisel ära kasutada, siit http: //www. syg. edu. ee/~peil/opi_oppima/

Mäluhäired Pikaajalise mälu struktuurimisel kasutatakse peamiselt: ¡ amneesiapatsiente ¡ (edasihaarav-, tagasihaarav amneesia) ¡ aju uurimise meetodeid. Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu sõltuvad erinevate närvimehhanismide tööst ja amneesia puhul on suhteliselt puutumata oskuste omandamist tagav protseduuriline mälusüsteem

Kordamisküsimused 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Nimeta tõendeid, et üsna kindlalt saab öelda, et on olemas mitut liiki mälu. Nimeta mälu liigid ajatunnuse järgi. Nimeta mälu liigid säilitava materjali järgi. Näited. Mis on känkimine ja miks see on kasulik, näide. Milline mälusüsteem vastutab jalgrattasõidu eest? Millal algab unustamine? Mis on hõlbustab meeldejätmist? Kuidas toimub meeldetuletamine?

Kasutatud kirjandus Allik, J. jt. (2002). Psühholoogia gümnaasiumile (lk 122). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. ¡ Uljas, J. , Rumberg, T. (2002). Psühholoogia gümnaasiumiõpik (lk 101 -103). Tallinn: Koolibri ¡ ¡ http: //www. syg. edu. ee/~peil/opi_oppima/