PRONKSIAEG Vanem pronksiaeg Umbes 1800 1100 e Kr

PRONKSIAEG

Vanem pronksiaeg • Umbes 1800 -1100 e. Kr • Vanemad pronksiesemed: odaots (Muhu) ja sirp (Kivisaar) • On veel leitud vaid 11 kirvest

Kirved • Metallist tööriistad olid palju paremad kui kivist • Katse – pronkskirvega raiuti puu maha 3 x kiiremini kui kivikirvega • Oli raske saada (kallid, polnud materjali) • Kasutati peamiselt kivist tööriistu

Noorem pronksiaeg • Umbes 1100 -500 e. Kr • Kindlustatud asulad, põllud, kivikalmed, lohukivid – valdavalt veekogude ääres • Kindlustusena püstitati paekividest tara või palkidest kaitsesein • Asulates elati püsivalt (nelinurkne põhiplaan)

Matmiskombed • Hakati rajama maapealseid kalmeehitisikivikirstkalmeid • Suurematest kividest 5 -8 m läbimõõduga ring ning selle keskele laotud kirst • Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas • Mees maeti ringi keskele, tema kõrvale sängiti naine ja laps • On leitud ka mitme kirstuga ringe

Matmiskombed • Lisaks kivikirstkalmetele ehitati Eestis ka laevkalmeid • Nende äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt • Nende keskele asetati väikestesse kirstudesse põletatud surnute jäänused

Asustus, majandus, ühiskond • Eesti oli jagunenud 2 regiooniks: rannikupiirkond ja sisemaa • Rannikupiirkonnas oli asulaid palju, sisemaal tuntakse neid vähe • Regioonide arengutempo oli erinev (loodusl. tingimused) • Tegeleti peamiselt karjakasvatusega ja maaviljelusega

Asustus, majandus, ühiskond • Koduloomadest kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, sigu, hobuseid • Põllul kasvatati nisu, otra, hirssi, hernest, uba ja lina • Tegeleti ka küttimise ja kalapüügiga

Asustus, majandus, ühiskond • Arvatakse, et sel ajal kujunes välja põllumaa eraomandus – see suurendas varanduslikku ebavõrdsust • Rikkamad asulad said koondada ena juurde pronksesemete valmistamise • Pronkstitooret toodi eelkõige Skandinaaviast • Just Skandinaavia mõjutas rannikuelanike majandust, usundit, kultuuri

Asustus, majandus, ühiskond • Sise-Eesti oli asustatud hõredalt • Tegeleti loomapidamisega ja alepõllundusega • Küttimisel ja kalapüügil oli küllatki tähtis osa

Eelrooma rauaaeg • U 500 e. Kr-50 p. Kr • Rauast tööriistad ja relvad olid tugevamad, teravamad ning vastupidavamad kui pronksist esemed • Umbes 500 e. Kr jõudsid eestisse naaberaladelt esimesed rauast esemed • Neid hangiti vähe, kuna nad olid kallid

Sarnasused pronksiajaga • Perioodi algul maeti surnuid kivikirskalmetesse • Tehti lohukive • Valmistati sama tüüpi esemeid

Eelrooma rauaaeg • Kindlustatud asulad jäeti maha • Pronksesemete tootmine ei andnud endist tulu • Järk-järgult levisid uued põllusüsteemid, teistsugused kalmed, ajutiselt kasutatavad linnused ja rauasulatuskohad

Põllud • Põllud oli korrapärased • Põllulappide suurus ja peenarde asend oli eelnevalt kindlaks määratud

Matmiskombed • Surnuid hakati matma tarandkalmetesse • Kalmed koosnesid kiviridadest või – müüridest • Kalmed olid nelinurksed laiusega 1 -2 m, pikkusega 2 -3 m • Surnud asetati tarandimüüride vahele • Põletatult maeti harvem

Majandus • Majandus hakkas arenema kiiremini seoses kohaliku rauatootmisega • rauamaak tambiti peeneks ning pandi koos puusöega ahju • Lõõtsaga pumbati ahju õhku, et söed hõõguksid • Ühe ahjutäiega saadi tavaliselt paar kg toorrauda, mida tuli veel töödelda

Majandus • Tekisid jõukamad talud, millel oli võim oma ümbruskonna üle • Kasutusel olid kindla suurusega põllud, ülikud maksustasid haritava maa • 3. -2. saj e. Kr toimunud muutused seostatakse ühiskondliku võimuvõitlusega • Võimuvõitlusega on seotud ka sel perioodil rajatud linnused, mida kasutati episoodiliselt

Rooma rauaaeg • 50 -450 p. Kr • Tarandkalmed olid korrapärased ristkülikud, mida piirasid suurematest kividest laotud müürid • Ühe tarandi laius oli mõni meeter, pikkus 3 -10 m • Sageli rajati mitu tarandit üksteise kõrvale ja need moodustasid ühe kalme • Maeti enamasti põletatult

Rooma rauaaeg • Kalmekivide vahele pandi arvukalt ehteid • Ühte tarandisse maeti keskmiselt 10 -20 surnute jäänused • Relvi ja tööriistu pandi kalmetesse vähe, kuna usuti, et surmatagune elu on põhiliselt pidu ja pillerkaar • Iga sugupõlv rajas oma tarandi • Kuhu maeti vaeseid, selle kohta puuduvad arheoloogilised tõendid

Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed • Rooma rauaaega peetakse maaviljelusliku asutuse õitseajaks • Eesti elanike peamised elatusalad: põlluharimine, karjakasvatus • Toodang põllumajandusest kasvas – seda jätkus äraelamiseks ja isegi väljaveoks • Põllumajanduse arengut soodustas käsitöö, eriti raudesemete valmistamine

Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed • Kasutusele tulid vikatid ja sirbid • Hakati valmistama keerulisi ehteid • Kaubandushuvid suundusid Rooma impeeriumi poole, neid huvitas merevaik ja põhjamaised karusnahad • Eestis kasvatatud vilja vahetati põhja- ja idapoolsete naabritega karusnahkade vastu, mida omakorda müüdi lõuna poole edasi

Põllumehed, käsitöölised, kaupmehed • Lõuna poolt hangiti esmajoones pronksi • Koos kaubandusega levisid Eestisse balti hõimude ehetetüübid • Majanduslikku arengut soodustas see, et rooma rauaaeg oli, arvatavasti, rahulik sõdadeta ajajärk