Mis on prisma? • Tahkkeha, mille kaks tahku (põhjad) on paralleelsed ja võrdsed hulknurgad n ning külgtahkudeks on rööpkülikud Prisma tipud Prisma külgtahud Prisma kõrgus ehk põhitahkude vaheline kaugus Prisma põhitahud
Prismat nimetatakse F A´ C A F B püstprismaks, kui külgtahud on ristkülikud. D ´ C ´ B´ E D E´ F´ E A D B C kaldprismaks, kui külgtahkudest vähemalt üks ei ole ristkülik.
Püstprisma on korrapärane, kui tema põhjadeks on korrapärased hulknurgad. Korrapärane viisnurkne püstprisma Korrapärane kolmnurkne püstprisma Korrapärane nelinurkne püstprisma
Korrapärane hulktahukas ehk platooniline keha ehk regulaarne hulktahukas. . . . hulktahukas, mille kõik tahud on kongruentsed korrapärased hulknurgad ja mille igast tipust lähtub võrdne arv servi Kuup ehk heksaeeder ehk korrapärane kuustahukas
Pindala ja ruumala Kuup S= 6 a 2 V= a 3 Risttahukas S= 2(ab+ac+bc) V= abc
Püströöptahukas S= 2 Sp+Sk V= Sp. H Sk=PH Kaldrööptahukas P=2(a+b) S= 2 Sp+Sk V= Sp. H H Sk=PH P=2(a+b)
Püstprisma S= 2 Sp+Sk V= Sp. H Sk=PH Kaldprisma S= 2 Sp+Sk V= Sp. H Sk=PH
Mis valemid võiksid veel peas olla. . . Kuubi diagonaal Risttahuka diagonaal Kolmnurga pindala
Korrapärane ehk võrdkülgne kolmnurk h a
Prisma diagonaal Kui n=3 - diagonaalid puuduvad
Prisma diagonaallõige Kui prisma põhjal on n tippu, siis saab ühest servast joonestada n-3 diagonaallõiget Kokku erinevaid diagonaallõikeid Kui n=3 - diagonaallõiked puuduvad
Vertikaalne lõige, mis jaotab keha ruumvõrdseteks osadeks NB! Suurim diagonaallõige!