PRESENTATSIOONIDE KASUTAMINE TUNDIDE LBIVIIMISEL Power Point Tammiku Gmnaasium

PRESENTATSIOONIDE KASUTAMINE TUNDIDE LÄBIVIIMISEL Power. Point Tammiku Gümnaasium

KURSUSE TUTVUSTUS: I osa § § § § Esitluse elemendid Uue esitluse loomine Slaidid, slaidide kujundamine Teksti sisestamine ja kujundamine Illustratsioonide lisamine Slaidiesitluse läbiviimine Töö salvestamine, printimine, märkuste lisamnie

II osa § 5 sammu esitluse läbiviimiseks: l l l § § § § Teemale vastavus Visuaalne sidusus Esitluse ajajoon Kuulajaskonnale vastavus Loetavus Tekst Teemale vastavus Tiitellehe kujundamine Teksti sisestamise reeglid Värvid Kasutatud kirjandus Kokkuvõte

ENNE ESITLUSE TEGEMIST MÕTLE: § Kellele? § Milleks? § Miks?

ESITLUSE ELEMENDID: § Tekst § Heli § Pilt § Animatsioon 2 -3 ELEMENTI KORRAGA

UUE ESITLUSE LOOMINE: l l Blank presentation - uue esitluse loomiseks Desing Template-valmis kujundusmallid Auto. Content wizard- aitab samm-sammult slaide koostada Fail-New Office Document. Presentationsslaidikomplekti automaatkoostamine Heledamad taustad printimiseks!

SLAIDID: soovitavalt enne paberile visandada l tiitelslaid töö algusesse l tiitelslaid vajadusel uue teema puhul töö keskele l ei tohi jääda ekraanile liiga kauaks (1 -3 min) l

TEKST SLAIDIDEL: l l l võimalikult vähe (märksõnad, olulised tunnusjooned) vältida pikki lauseid punktid, alampunktid, liigendus mitte kasutada üle 6 punktirea slaidi kohta andmed pigem diagrammi kui tabeli abil vajadusel jaotusmaterjal enne esitlust

TEKSTI SISESTAMINE: § Tekst kirjutatakse lahtrisse text box § Lahtril klikkides saab tühja text box’i teksti lisada § Uus text box - Insert-Text Box - klikkida sobivas kohas oma slaidil § Insert - Hyperlink - Teksti saab muuta ka hüpertekstiks, millele klikkides liigutakse uuele slaidile või failile.

TEKSTI KUJUNDAMINE: § Format-Font - kirjatüüp (bold, underline, italics, vari (shadow), suurus, teksti värv) § Format-Line Spacing - ridade vahekauguse suurendamine ja vähendamine § Format-Bullet. . - tärnidega loendi moodustamine. § Slide Show-Custom Animation - tekstile efektide lisamine § View-Header and Footer - kuupäeva, slaidi nr lisamine päisesse või jalusesse

Kõikide slaidide kujundamine: § View-Master-Slide Master pealkirjade ja muude komponentide asukoha määramine l teksti suurus, fondid l

LAHTRI KUJUNDAMINE § Suuruse muutmine § Format-Auto. Shape - lahtri tausta, piirjoone jne muutmine § Alt menüüribalt - Draw-Change Auto. Shape - lahtrile teise kuju andmine (Nt: kolmnurk, ring, nool, täht, jne). Klikkida lahtril, valida soovitud kujund. § Lahtri kustutamiseks klikkida selle serval ja vajutada klaviatuuril Delete.

SLAIDIDE LISAMINE JA KUJUNDAMINE: § Insert - New Slide - slaidi lisamine § Edit - Delete Slide - slaidi kustutamine § Format - Apply Design Template - slaidide ühtne kujundus (vasakus aknas on erinevad esitlustüübid, paremal nende näidised) § Format - Slide Color Scheme - kogu esitluse värvilahenduse muutmine § Format - Background - kogu esitluse tausta muutmine

ILLUSTRATSIOONIDE LISAMINE § PILDI LISAMINE Insert - Picture - Clip Art või From File § DIAGRAMMI LISAMINE Insert - Chart § TABELI LISAMINE Insert - Picture - Microsoft Word Table § VIDEO LISAMINE Insert - Movies and Sounds

Pangad Eestis 1988 -2001

Objektide sisestamiseks on kõige lihtsam kasutada joonistusriba akna allservas ovaal Ovaali joonistamiseks klõpsata kujundi alguskohal ja hoida klahvi all, kuni olete vastasnurka jõudnud

SLAIDIDE ESITLUS: § Slaidiesitluse käivitamine - View-Slide Show või Slide Show-View Show § Kõikide slaidide kujunduse muutmine - parem hiireklõps slaidil - hüpikmenüüst Apply Design Template või Format-Apply Design § View-Slide Sorter - kõigi slaidide vähendatud kujutised ühes aknas § Slide Show-Slide Transiston -automaatvahetus § Slide Show-Slide Transiston-Effectslaidivahetusefektid

Töö salvestamine, märkuste lisamine, printimine § File-Save as § View-Notes Pages § File-Print § Printida on võimalik: l l iga slaid eraldi lehele 2, 3 või 6 slaidi lehel slaidi koos märkustega esinemise ajaks must-valgelt ja värviliselt

1. 5 Mb maksimaalne suuurus, kui saata oma töid Miksikesse. • Winzip jne • kaustal, mida pakkida tahetakse, paremklõps

II OSA: METOODIKA JA NÕUDED TÖÖLE

5 sammu esitluse läbiviimiseks: l l l Teemale vastavus Visuaalne sidusus Esitluse ajajoon Kuulajaskonnale vastavus Loetavus

TEEMALE VASTAVUS l l Kõik esituses peab olema teemale vastav. Mitte kunagi ei tasu sisse võtta elemente ainult efekti pärast - see viib tähelepanu olulistelt asjadelt kõrvale.

VISUAALNE SIDUSUS l l l Kaalutletud värvilahendus, järjekindel, mittekuhjatud stiiliformaat ja suhteliselt vähe teksti Iga slaid peab olem äratuntav kui ühe konkreetse esituse element Kui pealkiri on rombiga esimesel lehel, peavad need olema rombiga kõikidel teistel lehtedel Tekst peab olema lühike ja oluline Graafika peab olema tekstile kaasnev

ESITLUSE AJAJOON l l l Slaidid peavad olema asetatud vastava sõnalise osa juurde. Slaid peab jääma nähtavaks piisavalt kauaks, lubades õpilastel infot tajuda ning omandada. Mitte kasutada ajastatud pause

KUULAJASKONNALE VASTAVUS l l Esitlus peab vastama kuulajaskonnale. Materjal peab vastama õpilaste tasemele.

LOETAVUS l l l Teksti suurus peab olema nii suur, et see on loetav kõigile ruumis. • Kaldkiri on halvemini nähtav! Mitte anda kõiki elemente sama kaalukusega vaid lähtudes olulisusest. Ekraanil peavad olema värvid eristuvad!

TEKST § Ei tohi olla igav § Huvitav § Väljendusrikas § Kergesti loetav § Mitte kasutada teksti allajoonimist! § Graafika lisamisel järgige põhimõtet "nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik"!

TIITELLEHT § AUTOR § PEALKIRI § MIS KLASSILE ON TÖÖ MÕELDUD? § KUUPÄEV JA AASTA

TEKSTI SISESTAMISE REEGLID § Iga kahe sõna vahele sisestatakse üks tühik. § Kirjavahemärkide ette tühikut ei sisestata, kirjavahemärkide järele sisestatakse tühik. § Sidekriipsu ümber tühikuid ei ole. NB! Kui sidekriips tähistab korduvat sõnaosa, siis liitub see sõnale tühikuta, pärast/enne sidekriipsu on tühik, nt: kooli- ja lasteaialapsed / aiaviljad ja -taimed.

§ Mõttekriipsu puhul on mõttekriipsu ees ja taga üks tühik. § Tuleb eristada sidekriipsu (-) ja mõttekriipsu (–), kasutades neid õiges funktsioonis. § Tekstis tuleb kasutada ainult üht liiki jutumärke. § Sõnu käsitsi mitte poolitada!

§ Klahvile <Enter> vajutatakse ainult lõigu lõpus. § Joondus ja kogu muu teksti vormindus olgu kogu töös ühtemoodi. § Tuleks vältida “tühikutega kujundamist”! § Pealkiri peab olema muust tekstist eraldatud!

VÄRVID • Õppematerjali atraktiivsemaks muutmiseks • Vältida värvide liiga rohket kasutamist • Tähelepanu juhtmine olulisele infole, rõhutamine • Kasutada värvi kui lisavihjet (info esitamine peab olema selge ka värvideta (värvipimedad)) • Vältida enam kui nelja värvi koos kasutamist, eriti nooremate õpilaste puhul • Kindlustada hea kontrast teksti- ja taustavärvi vahel • Järjekindlus värvide kasutamisel! Kui ühel lehel on näited rohelisega, siis peab see olema nii kõikjal.

§ Valge kiri mustal taustal on raskesti loetav. § Must kiri valgel taustal on 40 % kergemini loetav kui valge kiri mustal või hallil taustal. § Musta ja punase kombinatsioonid on äärmiselt raskesti loetavad. § Kõige kergem on lugeda musta kirja kollasel taustal. § Tekst kirjul taustal võib osutuda päris loetamatuks. § Mida väiksem on teksti suurus, seda lihtsam peab olema taust. Olge kindel, et tekst on loetava suurusega!

KASUTATUD KIRJANDUS § Kõik allikad peavad olema viidatud ja kasutatud kirjanduse loetelus välja toodud. § Viidatud peavad olema ka internetist võetud materjalid! l l Nt Rosin, A. 2000. Programmeeritavad kontrollerid Simatic S 7. Schmidt, G. 1999. Speicherprogrammirbare Steuerung. Veeseadus. Riigikogu seadus nr. 365, 11. 05. 1995. // RT I, 1994, 40, 655 [(http: //www. ekk. edu. ee/oppekavad/index. htm) 19. 04. 2007] Autoriõigustega kaitstud pilti töös kasutada ei tohi!

KOKKUVÕTTEKS § Ühel slaidil üks põhiidee. § Vähe teksti ühel slaidil. § Trükikiri peab olema loetav tagumisest reast (tavaliselt vähemalt suurusega 28 punkti).

§ Valida kirjatüüp loetavuse seisukohast, vältida uudseid ning "põnevaid" tüüpe. § Vältida täiesti suurtähtedes kirja, erand kui on tegemist lastega, kes tunnevad ainult trükitähti. § Vältida kogu teksti esitamist punases kirjas, mida on raske lugeda. Punane on ka ärritav värv. § Loetavuse seisukohalt on kõige parem vasakpoolne ja parempoolne teksti joondamine, mitte rööpjoondus (justified). § Kasutada mõõdukalt animatsioone ja slaidide vaheldumise efekte, mis vastasel juhul hõivavad kogu õpilaste tähelepanu.

“Burma habemeajamise reegel” mitte tuua silme ette enamat kui te suudaksite kiirteel täis kiirusega kihutades mingilt reklaamilt tähele panna.

Reegel on lihtsus! See, et me oskame, ei tähenda veel seda, et me peame.

§ Otsida erinevaid näidisesitlusi, koos analüüsida ja arutleda. § Koostada iseseisvalt 7 slaidist koosnev esitlus (tiitelleht, 2 erineva tekstikujundusega slaidi, skeem, pilt -tekst) § Nõudmised kodusele tööle (jaotuslehed)

Kasutatud kirjandus: 1. Mägi, A. 1999. Microsoft office 2000. Käsiraamat II 2. [ (http: //www. zone. ee/wario/videod. html) 05. 2007] 3. [( http: //www. miksike. ee) 05. 2007] 4. [(http: //lepo. it. da. ut. ee/~piretl/Intel/materjal. html 05. 2007)] 5. [(http: //viru. tlu. ee/HTcd/Power. Point. html) 05. 2007]