Prandkultuur Auvere Auvere meierei 1924 a ehitatud kuulus

Pärandkultuur Auvere

Auvere meierei 1924. a. ehitatud, kuulus Ida-Alutaguse Piimaühistule. Hävis 1944. a. lahingutes.

Uus-Auvere piimaköök Piimaköögis jahutati lüpstud piim jääplokkidel. Jää toodi talvel Kulgu jõelt ja hoiti saepuru alla maetuna jääkeldris, mis oli piimaköögi juures.

Uus-Auvere karjalaut Selle suurtalu laudahoonet kasutati ka sovhoosi karjalaudana, viimati puhastati varemed 1991. a.

Tarapõllu talu Sügava metsa sees olnud talu pidi 1944. a. majutama sõjamehi, pärast lahinguid ei olnud taluperel enam kuhugi tagasi tulla.

Mustajõe küla Küla on esmakordselt nimetatud 1498. a. , 18. sajandil oli seal mõis ja kool, seal asusid muistsed sõjakalmed, millel oli suur rist. 1944. a sõda hävitas küla, nüüd on seal Eesti Elektrijaam.

Auvere seltsimaja Maja ehitas külarahvas kirvega tahutud palkidest, eestvedajaks oli Jaan Torpan, kes oli näiteringi ja pasunakoori asutaja.

Auvere metskond Metskonnahoone II korrusel olid töötajate eluruumid, laudas hoiti metskonna hobuseid ja lambaid.

Uus-Auvere sepikoda Kui talu pärija Jüri Tamm esimest korda pärast sõda oma talumaadele jõudis leidis ta eest varemed.

Uus-Auvere lubjaahi Uus-Auvere lubjaahjus põletati kõik lubi Uus. Auvere hoonete müüride ladumiseks 19 saj. teisel poolel. Lubjaahjus oli II MS ajal tulepunkt.

Uus-Auvere tall Vene väed viisid 1941. aastal taganedes kaasa karja ja hobused. Tall hävis peale kasutusest väljalangemist nõuka - ajal.

Sildoja talu Ka sellest põlistalust on peale Auvere lahinguid säilinud vaid vundament.

Pallo talu "Rootsi sõja kalm" on talu maal- olevat olnud kolm kiviristi, kalm kividega kaetud.

Auvere raudteejaam Auvere jaam rajati 1872. a. Hävis 1941. a. lahingutes. Uus hoone ehitati tüüpprojekti järgi ja see sarnanes Kehra, Kohtla ja Lehtse jaamahoonetega. 1980. a. hoone lammutati. Enne seda oli valminud uus jaamahoone.

Hirmuse talu Eesti ajal oli talupere tapetud. II MS ajal oli talus sakslaste tugipunkt.

Uus-Auvere rehi Tammede perearhiivis on säilinud foto sõnnikuveo talgutest, kus rehe äärde on kogunenud hulk talgulisi, sõnnikuhargid käes – nende seas ka perepoeg Jüri.

Uus-Auvere kuivati Kuivati ahju köeti suurte lõmmudega väljaspoolt kuivatit.

Suuresaare talu Narva jõeäärsete soode servas olevad suured soosaared on asustatud olnud iidsest ajast. 17. saj. rajati nendele Auvere mõis. Talude kruntimise aegu sai suur soosaar Suuresaare talule, talu põhisissetulek tuli küttepuude müügist Narva elanikele.

Paaviani talu II MS ajal oli talu saksa suurtükiväe kasutuses, leidude põhjal asusid seal haubitsad.

Uus-Auvere töölistemajad Künkal asusid kaks maja koos kõrvalhoonetega, nendes elasid Uus. Auvere mõisa töölised oma peredega.

Auvere mõis rajati Rootsi ajal. 1878. a. ostsid eesti soost Vaimastverest pärit talumehed Tamm ja Zimmermann paruni käest mõisa ja jagasid selle omavahel pooleks.

Auvere metsavahi koht Metsavaht kasutas oma tarbeks hoonest läände jäävat ala, ülejäänud maa oli taimeaia all. Seal kasvatati Auvere metsade tarvis kõiki kodumaiseid puuliike.