ppenustamise ssteem Urve Sellenberg Olga Korkkinen 2018 Spetsialisti

Õppenõustamise süsteem Urve Sellenberg Olga Korkkinen 2018

Spetsialisti tegevused HARIDUSASUTUSES Hindamine ja meetmete rakendamine MAAKONDLIKUS KESKUSES Hindamine ja nõustamine st lapse arengut mõjutavate st haridusasutuses lapse tegurite ja vajaduste arengut mõjutavate tegurite hindamine ning ja vajaduste hindamine ning täiskasvanute nõustamine sobiva(te) sekkumiste lapse eakohase arendamise, elluviimine lapse arengu ja õppeprotsessi ja seda õppimise toetamiseks. mõjutavate tegurite ning vajadusi arvestava Tugispetsialistide teenuse kirjeldus ja arengukeskkonna teenuse rakendamise kord kujundamisel. Vastu võetud 21. 02. 2018 nr 4 https: //www. riigiteataja. ee/akt/127022018 Nõustamiskomisjonis 010 osalemine. Juhtumi haldamine. Tugiteenuste agentuur Arendustegevus ja koostöö korraldamine st hariduse tugiteenuste ja metoodikate arendamine ning üleriigilise koostöö korraldamine.

Tugispetsialist haridusasutuses Eripedagoogi ülesandeks õpilase arengu- ja õpioskuste taseme kindlaks tegemine ja tema arengut mõjutavate tegurite ning õpivajaduste välja selgitamine; õpetajate juhendamine ja nõustamine õpilase õppe planeerimisel ja läbiviimisel; õpiabirühma- või individuaaltundide ettevalmistamine ja läbiviimine õppeasutuses; Logopeedi ülesandeks õpilase kommunikatsioonivõime hindamine, kommunikatsioonihäiretega õpilaste väljaselgitamine, nende suulise ja kirjaliku kõne arengu toetamine ning neile sobiva suhtluskeskkonna soovitamine; õpetajate toetamine õpilaste kommunikatsioonivõime arendamisel, taastamisel ning kompenseerimisel; Koolipsühholoogi ülesandeks õpilase psühholoogilist arengut ja õppeprotsessis toimetulekut mõjutavate tegurite (psüühilised protsessid, isiksuse omadused, emotsionaalne seisund, vaimse tervise probleemid, suhtlemis- ja käitumisoskused) hindamine; õpilase nõustamine isikliku elu, õppetööga ning vaimse tervisega seotud probleemidega toimetulekul, tunnetusprotsesside, vaimsete võimete, käitumis- ja suhtlemisoskuste arendamisel ning õpi- ja karjäärivalikute tegemisel; õpilase toetamine ning vanema ja kooli personali nõustamine kriisisituatsioonist väljatulekuks toe korraldamisel; Sotsiaalpedagoogi ülesandeks on õpilase sotsiaalsete oskuste hindamine ning tema eakohast tegutsemisvõimet takistavate tegurite analüüsimine, õpilase suhtlemisoskuse ja sotsiaalse pädevuse kujundamine ja toetamine; koolis esilekerkivate õpilaste sotsiaalsete ja koolikohustuse täitmist takistavate probleemide kaardistamine, nende ennetus- ja lahendustegevuste koordineerimine.

Rajaleidja spetsialisti rollid ja ülesanded • • • Lapse ja noore arengut mõjutavate tegurite ja vajaduste hindamine, sobivate sekkumiste kavandamine ning ennetavate tegevuste ja sekkumisstrateegia rakendamise toetamine Täiskasvanute nõustamine lapse ja noore eakohase arendamise, õppeprotsessi ja seda mõjutavate tegurite ning vajadusi arvestava arengukeskkonna kujundamise teemadel Valdkonna arendamine, sh erialase metoodika arendustegevuses osalemine ja erialane teavitustegevus Võrgustikutöö korraldamine ja töös osalemine, sh teemapäevade korraldamine ja läbiviimine Osalemine haridusmeetmete soovitamisel Enesereflektsioon ja -arendamine Rajaleidja spetsialist

Juhtumi haldamine Pöördumine • Kontakt telefoni, meili, Rajaleidja veebi või Chati teel • Juhtumi haldaja määramine (Eripedagoog/ logopeed/ psühholoog/ sotsiaalpedagoog) Nõustamine • Koostöö osapooltega sobiva lahenduse leidmisel • *koolivälise nõustamismeeskonna soovitus meetme rakendamiseks* Järeltegevused • Meetme rakendamise toetamine • Juhtumi lõpetamine

I kv – jaanuar, veebruar, märts statistika • • Esitatud taotlusi koolivälisele meeskonnale – jaanuaris 100, veebruaris 135, märtsis 209 – kokku 344 Ühe spetsialisti kohta keskmiselt kuus 6 uut taotlust Osakaal uutest juhtumitest – 52% Uusi kliente jaanuaris 248, veebruaris 289, märtsis 314 Uusi juhtumeid spetsialisti kohta kuus keskmiselt 12 Töös olevaid juhtumeid kuus ühel spetsialistil keskmiselt 18 Nõustamiskordi kuus spetsialisti kohta keskmiselt 30 Ümarlaudadel on spetsialistid osalenud 139 korral

RL spetsialisti poolt välja toodud probleemkohad haridusasutusega suhtlemisel • • • Kontakt – puudub kodulehel tugiteenuste spetsialisti kontaktid; õpetajate kontaktid lauanumbril, millele reeglina keegi ei vasta, e-posti aadressidele saadetud kirjad kaovad ja vastused viibivad 3 -7 päevani. Spetsialistil võtab kontakti loomine liiga palju ajaressurssi. Ettepanek – kui saadetakse iseloomustus või arengujälgimise kaart, siis oleks sellel selgelt märgitud kontaktisik ja telefoni nr ning e-posti aadress. Lihtne, inimlik ja kergesti teostatav! Haridusasutuse kodulehel peab olema märgitud erialaspetsialistide kohta info, näit eripedagoog Mari Mumm, tel, e-post, vastuvõtuaeg.

Haridusasutuse poolt väljastatud iseloomustus • • • Iseloomustuses peab kajastuma kõik see, mida tahetakse lapse kohta öelda, hiljem vestluses ei saa lisanduda uut infot. Vanem peab olema iseloomustust näinud. Last tuleb kirjeldada võimalikult erinevatest aspektidest lähtuvalt. Iseloomustuse väljastamine Rajaleidjale ei ole ainult dokumendi edasi saatmine, vaid nüüdsest ollakse last ümbritseva võrgustikus koostööpartner ja vajadusel võib alati haridusasutus ise võtta ühendust Rajaleidjaga ja olla koheselt protsessis osaline. Ole ise proaktiivne, tunne huvi ja hooli lapsest kes vajab toetust!

Lapse iseloomustuses peavad olema kajastatud need aspektid, mida haridusasutus üldtoe raames on teinud ja millele tuginevad faktid Lähivõrk ja suhted Ravi Medits. hinnangud Huvitegevus, sõbrad Tervislik seisund Toimetulek kasvukeskkonnas Tugiteenused, KOV toetus Medits. uuringud Võimed, oskused, motivatsioon, toimetulek Toimetulek haridussüsteemis Tugiteenused meetmed Keskkondlikud tegurid Suhted kaaslaste, täiskasvanutega

Lapse arengujälgimise kaart • • Ülioluline on pidev ja järjepidev täitmine. Üheks korraks kokkukirjutatud kaart näitab haridusasutuse suhtumist ja ei toeta võrgustiku tööd, sest täitmise ebakompetentsus tuleb igal juhul välja. Lapsevanem peab pidevat tagasisidet saama sellest, mida kaardile on kirjutatud, vajadusel tuleb seda vanemale 2 korda aastas tutvustada. Vanema jaoks ei tohi olla kaardil olev info üllatuseks. Vanem allkirjastab kõik talleesitatud vaatlused, arvamused, soovitused jne. Arengujälgimise kaardi täitmine näitab õpetaja/tugispetsialisti professionaalsust. Kaardil peab olema kirjas õpetaja/tugispetsialisti nägemus ja soovitus edasiseks tegevuseks. ETTEPANEK: KOV-ide eestvedamisel töötage välja kõikidele haridusasutustele ühiselt mõistetav arengujälgimise kaart, õppige seda korrektselt täitma. Vaata lisaks: www. rajaleidja. ee/public/IAJK_lasteaed. doc www. rajaleidja. ee/public/OIAJK_kool. doc

Lapse arengu hindamise ja toetamise juhendmaterjal koolieelsetele lasteasutustele • https: //www. hm. ee/sites/default/file s/juhendmaterjal_alusharidus. pdf

Andekad lapsed • • • MTÜ Eesti Talendikeskuse tegevustega saad olla kursis FB vahendusel: https: //www. facebook. com/eestitalendid/? fref=ts Talendikeskus on uus ja Eestis ainulaadne organisatsioon. Seni on andekust toetatud pigem valdkonnapõhiselt või vaid teatud piirkondades. Talendikeskus on mõeldud kogu Eesti jaoks ja kõigi akadeemiliselt andekate heaks. Keskusest saab andekusalast teavet, nõustamistuge, võimalust suhelda inimestega, kes teavad ja mõistavad ning jagavad nii erialateadmisi kui ka isiklikku kogemust. Eestvedaja Viire Sepp Viljandis tegutsev teaduskool on seadnud eesmärgiks leida üles andekad noored ja arendada nende õppe- ja loovtegevust, pakkudes täiendõpet eelkõige matemaatikas, füüsikas, keemias ja bioloogias. Vt http: //taibukad. ee

Andekas laps vajab märkamist ja toetamist Kuidas teha nii, et koolis pakutavad õpiülesanded arvestaksid õpilase individuaalsusega ja võimaldaksid igaühel talle sobiva pingutustasemega õppida? Miina Härma gümnaasiumi kogemustest selles vallas võib teistelgi abi olla. http: //opleht. ee/2016/10/andekas-laps-vajab-markamist-ja-toetamist/ Individuaalsed õppekavad M. Härma Gümnaasium on paaril viimasel aastal läinud andekuse alusel individuaalsete õppekavade koostamise teed. Käsitame andekana last, kelle õppimine mingis aines on järjepidevalt diferentseeritud, kellele on seatud konkreetsed aine-eesmärgid ning kelle arengust tehakse õppeaasta lõpul kokkuvõte. Niisiis on kriteeriumiks, et õpilane õpib mingis aines teistest selle klassi õpilastest erineva (edasijõudnute) programmi alusel või on terve klassikursuse vahele jätnud. Õppeaastal 2015/2016 oli EHIS-es 18 Miina Härma gümnaasiumi õpilasel individuaalne õppekava andekuse alusel: 5. klassis kahel, 6. klassis ühel, 7. klassis kahel, 8. klassis neljal ja 9. klassis üheksal õpilasel. Aineti: matemaatika (7), füüsika (7), keemia (7), bioloogia (4), ajalugu (4), vene keel (1), inglise keel (1), kirjandus (1). Mõnel õpilasel oli niisiis andeka lapse IÕK mitmes aines.

Individuaalsed õppekavad Iga individuaalse õppekava sisu võib olla väga erinev. Mõnel õpilasel on eriprogrammiga individuaal- või rühmatunnid, paljudel diferentseeritud õppeülesanded tavatunni raames, mõni õpilane on mõnest ainetunnist üldse vabastatud või on tema individuaalse õppekava sisuks teistele õpilastele õppematerjalide koostamine ja teiste õpetamine. Eliis Ait on Põhja-Eesti Rajaleidja keskuses IÕK spetsialist. Nõustab ja koolitab.

Konfutsius ütles juba ca 2500 aastat tagasi (targalt!) – ainult kõige targemaid ja kõige rumalamaid pole võimalik õpetada… Küsimus on didaktikas – kasutatavates ÕPPEMEETODITES ja ÕPPETÖÖ VÕTETES (mitte niivõrd õpetatava sisus). Õpilasele IQga üle 120 ei sobi tavalised meetodid-võtted… Nagu ka õpilasele IQga alla 80… Andekuse sõnastamine pole tõesti lihtne, kuid andekuse märkamisega tuleb iga professionaalne õpetaja toime. NB! – Motivatsioon (kuulub emotsioonide valda) ei pruugi omada üldse seost andekusega. Kindlasti on vaja hoiatada igasuguste testimiste eest, näiteks IQ-test annab usaldusväärset (teaduslikku!) infot mingi grupi kohta, kuid üksikisiku kohta ei pruugi see üldse nii olla… Samas ei sobi andekaid üle poputada-kiita – sellest on rohkem kahju kui kasu. Koolis võiks alati ja kõiges jääda NORMAALSEKS – valmistame inimest ette ju tulevaseks ELUKS! (16. 10. 2016; Peep Leppik)

KOV-i tasandil mõtlemiseks/teostamiseks • • Näiteks: Saaremaa vallavolikogu kinnitas 22. veebruari otsusega valla huvihariduse ja huvitegevuse kava 2018. – 2019. õppeaastaks ning see sisaldab ka andeka lapse rahalist toetamist tema valitud valdkonnas edusammude tegemiseks. EHISesse märkimine ja IÕKMärgitakse koostamine o Andekus õpilase puhul, kui ta on akadeemiliselt silmapaistvalt võimekas ühes või mitmes ainevaldkonnas, sh on osalenud üleriigilistel ja/või rahvusvahelistel olümpiaadidel ja/või uurimistööde konkurssidel või tegeleb antud ainevaldkonnaga süvitsi mõne muu haridus-või uurimisasutuse (nt kõrgkool) juures ning talle on koostatud IÕK intellektuaalse võimekuse arendamiseks.

EHISe juhendi. p. 7 Erivajadused ja tugiteenused- täiendav info Kasutajatugi elektronpost: ehis. tugi@hm. ee telefonid: 735 0577 või 735 0574 (E-R 900 - 1600). • Ettepanek – EHISesse andmete märkimine võiks olla HEVko roll ja vastutus. See tagab koolisisese koostöövõrgustiku tekke ja soodustab ühismõju.

Koostöö takerdub? Vaatan üle enda mõtteviisi ja hoiakud • Kellel on probleem? – Laps, lapsevanem, õpetaja versus suhted, keskkond, koostöö spetsialistiga • Millel on fookus? – Puudused, diagnoos versus ressursid, ühistel arusaamadel • Kes on kaasatud? – Eksperdid versus last tundev meeskond (sh lapsevanem!) • Milline on sekkumine? – Ravimine versus koostöö tingimuste loomisel, mida on tehtud haridusasutuses, et last toetada, mida tuleks veel teha – Kas on korraldatud haridusasutuses kovisioone, et ühiselt leida konkreetsele juhtumile erinevaid lahendusvariante?

Kollektiivne koosmõju/ühismõju Kania, J. , Kramer, M. (2011). Collective Impact. Stanford Social Innovation Review. Sõlmprobleem sageli keskendumine eraldiseisvate organisatsioonide üksikutele sekkumistele probleemi lahendamisel. Ulatuslike positiivsete ühiskondlike muutuste loomiseks on lahendusena keskse vastutaja poolt juhitud mõõdetava sihiga valdkondadeülest koostööd ehk koosmõju loomine. Eelkõige tähendab see eri sektoritest pärit osapoolte pühendumist ühise plaani elluviimiseks, et leevendada või lahendada konkreetset probleemi. (Aps, J. (2014). Ühismõju – maailmamuutumise DNA. )

Ühismõju loomist iseloomustab võrgustikutöö koos keskse infrastruktuuriga, pühendunud meeskond ja struktureeritud koostööprotsess, mille edu eeldusteks on: • ühised eesmärgid, mis sünnivad keskse vastutaja eestvedamisel, kuid võrgustiku liikmete (eelistatavalt konsensusliku) otsuse tulemusena; • ühine tulemuste ja mõju hindamine – eelduseks on sihtrühma heaolu või füüsilise keskkonna olukorda kajastavate andmete kogumine ja analüüs ning kokkuleppele jõudmine väikse arvu võtmeindikaatorite osas; • järjepidev kommunikatsioon nii omavahel kui kogukonnaga, • üksteise igapäevatööd toetavad tegevused osapoolte vahel; • asjakohase mandaadiga vastutaja võrgustiku keskmes. Ühismõju looja on nii Rajaleidja, haridusasutus kui ka KOV – see on mõtteviis!

Kovisioon – vahend õppiva meeskonna loomiseks Kovisioon on üldlevinud kolleegide vaheline nõustamise meetod, mida kasutavad samas valdkonnas töötavad spetsialistid üksteiselt õppimiseks ja nõustamiseks. Kovisioonis kasutavad grupiliikmed oma kogemusi ja teadmisi – ühiselt püütakse jõuda optimaalse lahenduseni, koos leitakse lahendusi võimalikele probleemidele. See on meetod, mille raames saavad kolleegid üksteist toetada, julgustada ja ergutada edasi arenema. Kovisiooni teoreetiliseks lähtekohaks on võrgustikutöö ja eneseabi teooriad, millest lähtuvalt on oluline kovisiooni grupiliikmetele Ühine kogemus ja sellest tulenev kogemuste haakuvus Vabatahtlikkus Võrdsus grupiliikmetena

Kovisiooni sessioonil tegeletakse ühe konkreetse juhtumi analüüsiga ja neile parimate lahenduste leidmisegs. Kovisioon ei pane meeskonda tööle kui meeskond seda ei taha. Kovisiooni ei tehta selleks, et inimesi muuta ja tagada hea meeskonnatöö vaid meeskonnal peab olema ühine probleem, millele otsitakse lahendusi. Seega tuleb sõnastada probleem või konkreetne juhtum millele on vajalik leida lahendus iga meeskonna liikme vaatenurgast lähtuvalt. Juhtumi arutelu meetodi valikul lepib grupp kokku baasmeetodi, mille alusel tegutsetakse 1. Juhtumi kirjeldus 2. Juhtumi täpsustamine ja mõistmise avardamine 3. Lahendused Oluline on probleemi määratlemine. Kovisiooni üks eeltingimusi on vabatahtlikkus, võrdsus grupiliikmetena. Seega tuleb teil eelnevalt teha eeltöö ja sõnastada kovisioonil eesmärk läbi ühe konkreetse juhtumi. Ettepanek: piirkondlikud haridusasutused moodustavad grupi ning koolitatakse üks oma töötaja kovisioonide läbiviijaks ja igal ajahetkel on võimalus teha kovisioone oma asutuse siseselt. Üks koolitaja paljudest: http: //dictum. ee/teenused/kovisiooni-grupijuhtide-koolitus/

Oled alati Rajaleidjasse oodatud! Keskus on avatud : E-N 9. 00 – 17. 00 R 9. 00 – 15. 00 Broneeri aeg: 58 86 0701 või täida ankeet: http: //www. rajaleidja. ee/pohjaeesti Või kirjuta soovist: pohjaeesti@rajaleidja. ee Või kasuta Chat´i teenust www. rajaleidja. ee Tänan! Foto: T. Oppong