ppekeelest erineva kodukeelega pilane Eesti koolis Keelekmbluskeskus Ave

Õppekeelest erineva kodukeelega õpilane Eesti koolis Keelekümbluskeskus Ave Härsing

Kes nad on? Eesti koolides on: • ~15 -20 pagulastaustaga last (Tapa Vene G, Kiltsi PK, Tln 32. Kk, Tartu Raatuse kool, V-Maarja G, Keila K jt) • ~400 uussisserändajat ja tagasipöördujat, enamus (85%) eesti õppekeelega koolis. • 500 õppekeelest erineva kodukeelega last eesti õppekeelega koolides, kes said eesti keele lisaõppeks toetust EHISe Erivajadused ja tugiteenused (HEV) klassifikaatoris eristatakse: - Uussisserändajad (NB! alates 28. 09. 2015) - Õppekeelest erineva koduse keelega või välisriigist naasnud õpilased

Miks? • EV põhiseadus § 37: Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. • Laste Õiguste Konventsioon: Igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. • LAPS ON LAPS • Iga Eesti koolis /lasteaias õppiva lapse hariduse küsimus on kõikide hariduskorraldusega seotud asutuste küsimus. St – õppevara, ainekava, õppekava, välishindamise, hindamissüsteemi, tugiteenuste jpm asjade küsimus. Need inimesed, kes tegelevad haridusküsimustega, tegelevad kõikide laste haridusküsimustega, mitte valikuliselt. • Hariduse ja õppekorralduse seisukohalt on rahvusvahelise kaitse saaja = uussisserändaja = tagasipöörduja = muu kodukeelega laps = iga erivajadusega laps.

Kuidas jaotuvad? Oskab õppekeelt Ei oska õppekeelt Eestiga seos olemas Tagasipöördujad (välismaal elanud Eesti lapsed) Eestis elavad teise kodu - või emakeelega lapsed Keelekümblusklassis või eestikeelses lasteaias õppiv muukeelne õpilane Vene keele/kultuuriruumist Eestisse vene õppekeelega kooli saabunud õpilane Rahvusvahelise kaitse saajad, diplomaatide lapsed, kel on rahvusvaheliste lepetega reguleeritud õigused Eestiga seotus puudub Uusimmigrandid, välismaalt äsjasaabunud lapsed

Kuidas neid toetatakse? Keeleõppe finantseerimine Tagasipöördujad/ õppekeelest erineva emakeelega õpilased eesti koolis Metoodiline tugi (SA Innove KKE) HTM õpilaspõhine toetus SA Innove kaudu (jagatakse kalendriaastaks, eelmise aasta EHISe andmete põhjal) ~100€ Uussisserändaja (v. a. rhv. 1. HTM õpilaspõhine toetus SA Innove kaitse saaja ja taotleja) kaudu (jagatakse kalendriaastaks, EHISe andmete põhjal) ~400€ 2. Võimalus osaleda Si. M kohanemisprogrammi eesti keele õppe moodulis. Rahvusvahelise kaitse saaja (pagulane, täiendava kaitse saaja) 1. HTM õpilaspõhine toetus SA Innove kaudu (jagatakse kalendriaastaks, eelmise aasta EHISe andmete põhjal) ~400€ 2. Tavarände puhul keeleõppe toetus So. M vahenditest (kuni 12 toimetulekupiiri määra inimese kohta = 1080 €) 3. Ümberasustatavate/paigutatavate puhul So. M toetuse asemel HTM täiendav toetus Rahvusvahelise kaitse taotleja Juhtumipõhine lähenemine HTM kaudu Vt all - Õppevara Tasuta metoodikakoolitused Tasuta nõustajad Veebileht õpetajale http: //www. innove. ee/ et/yldharidus/muukodukeelega -“- - „ - (analoogne eelmisele)

Mis võimalused meil on? • Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus – kohustab tagama juurdepääsu haridusele, keeleõppetoetus • Kohanemisprogramm – võimaldab osaleda keeleõppemoodulis 80 ak/t, A 1 tase (va RKS) • PRÕK - Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.

Mis võimalused meil on? vol 2 • Kool koostab õpilasele individuaalse õppekava ja kannab EHISesse individuaalse õppekava märke. • Kui õpilane asub eesti õppekeelega kooli õppima alates 4. klassist, siis võib ta eesti keelt õppida teise keelena, mitte emakeelena. • Õpilase vanem võib taotleda loobumist Bvõõrkeele õppest (nt selle arvelt võib suurendada õpilase eesti keele tundide arvu). • Vajadusel võib suurendada õpilase õppekeele (eesti keele) tundide arvu lubatud maksimaalse õppekoormuse piires. • Kõik eksamitele ja tasemetöödele kohalduvad erisused (lisaaeg, abivahendid, selgitamine jms)

Mis võimalused meil on? vol 3 • Õpilane, kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami. • Välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksameid põhikoolis õppinud kuni 3 aastat ning kellele on koostatud eesti keeles individuaalne õppekava, võib eesti keele või EKTK eksami sooritada IÕK põhjal ettevalmistatud koolieksamina. • KOViga kokkuleppe korral on võimalik sooritada PK lõpueksamid (nt matemaatika) mõnes muus keeles kui eesti või vene keeles. Eksamimaterjalide tõlkimis- ja hindamiskulud kannab kooli pidaja (KOV). • Õppekeelest erineva keele (ja kultuuri) õpet, mis on õpilase kodukeel ja vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool, kui seda soovivad vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.

Mis kogemused meil on? • Pedagoogide-professionaalide võime kohaneda ja oma kogemusi uues olukorras kasutada • Tallinna Lilleküla Gümnaasium on alates 2003. aastast õpetanud uusimmigrant-õpilasi. Nende kogemused ja ettepanekud on muutnud Eesti hariduskorraldust ja seadusandlust. • 15 aastat keelekümblusmetoodikat • 400 välispäritolu lapse ja kõikide muu kodukeelega laste õpetamise kogemus • Ülikoolidel on alates aastast 2005 olemas täienduskoolituse õppekavad ja kogemused, MISA on läbi viinud 6 suuremahulist koolitust õpetajatele • Vahetusõpilased

Mis on oluline? v Selged lähtetõed – keele omandamine vs keele õppimine – emakeele vs teise keele õpetamine – lapse teise keele arenemise etapid ja loogika – konstruktivistlik õpikäsitus (LAK-õppe ja tõhusa keeleõppe alustala) v Rahulik tutvumine edulugude, analüüside, teadustöödega v Müütide mõtestamine professionaalina v Kriitiline meediatarbimine

Mida silmas pidada? • Esmatähtis on luua lapsele turvatunne, mitte teda isoleerida • Aasta jooksul omandab laps õppetegevuses osalemiseks vajaliku baaskeeleoskuse (4 -6 -12 kuud) • Tõlkel rajanev õpetamine ei ole tulemuslik • Traditsiooniline või eesti keele emakeelena (grammatika-sõnad-harjutamine) õpe ei toimi • Iga muukeelne laps on kogu kooli ühine südameasi nagu iga teine lapski, õpetajate koostöö • Kasvõi ühe muukeelse lapse olemasolu koolis muudab klassitöö korraldust ja õpetajate lähenemist • Mõisted selgeks

Kust infot saab? • „Muu kodukeelega laps“ – koduleht Innove lehel pedagoogidele ja haridustöötajatele Eesti koolides ja lasteaedades õppivate muukeelsete laste hariduse korralduse võimaluste ja kogemuste kohta. • Õppekeelest erineva emakeelega õpilane koolis – käsiraamat koolikorralduse ja õppe toetamiseks • Keelekümbluse ja kõik eesti keele teise keelena allikad

Mida alles õpime? • Kirjaoskamatud ja koolikogemuseta lapsed • Lihtsustatud õppekava rakendamise vajadusega uussisserändajad • Abiõpetaja roll ja tema tõhus rakendamine (NB! tegu pole tõlgiga) • Emakeele ja kultuuri õpe (kui lapsi on vähem kui 10) • Vanemate koolitamine • Traumeeritud lapsed

Millega riik tegeleb? • Muu kodukeelega laste lisaõppe rahastamine • Koolide nõustamine (Rajaleidja, Innove) • Koolitused: õpetajate LAK-õppe meetodite alase kompetentsi tõstmine (ülikoolid, Innove) • Õppevara koondamine, kättesaadavaks tegemine (veebipõhiselt), analüüs, soovitamine • Jooksvalt vajaduste kaardistamine, lahenduste otsimine