PPEKAVA INTEGRATSIOONI VIMALUSI Tiina Kuusk Integratsiooni miste Integratsioon

  • Slides: 32
Download presentation
ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI Tiina Kuusk

ÕPPEKAVA INTEGRATSIOONI VÕIMALUSI Tiina Kuusk

Integratsiooni mõiste • Integratsioon tähendab millegi sellisel viisil kombineerimist, et see muutub millegi osaks;

Integratsiooni mõiste • Integratsioon tähendab millegi sellisel viisil kombineerimist, et see muutub millegi osaks; terviku moodustamist omavahel hästi sobivatest elementidest või osadest.

Põhiprobleem Kui me räägime õppekava integratsioonist, millest me siis ikkagi räägime? Õppekava koostajad: õppekava/õppe

Põhiprobleem Kui me räägime õppekava integratsioonist, millest me siis ikkagi räägime? Õppekava koostajad: õppekava/õppe terviklikkus Õpetajad: ainetevahelised seosed – teadmised/oskused

Käsitletavad küsimused: • Mida mõista õppekava integratsiooni all? • Millised on õppekava integratsiooni erinevad

Käsitletavad küsimused: • Mida mõista õppekava integratsiooni all? • Millised on õppekava integratsiooni erinevad võimalused?

Õppekava integratsiooni lähtekohad • Holism – terviklikkuse filosoofia • Progressivism – lapsekeskne lähenemine õppimisele

Õppekava integratsiooni lähtekohad • Holism – terviklikkuse filosoofia • Progressivism – lapsekeskne lähenemine õppimisele • Konstruktivism – teadmiste konstrueerimine tähenduslikus kontekstis

Õppekava integratsiooni eesmärgid • seostada teadmisi, oskusi ja väärtusi, et nad üksteist vastastikku toetaksid;

Õppekava integratsiooni eesmärgid • seostada teadmisi, oskusi ja väärtusi, et nad üksteist vastastikku toetaksid; • aidata mõista ja suhestada juba õpitut või õpitavat; • jõuda uute teadmiste ja tähenduslike seosteni; • organiseerida seoseid eriliigiliste teadmiste, oskuste ja kogemuste vahel; • teha võimalikuks suurte ja keeruliste süsteemide mõistmine, mis ületab üksikute õppeainete piirid; • saada alternatiivseid võimalusi mõtlemise korrastamiseks ja struktureerimiseks.

Õppekava integratsioon on • teadlik pingutus seostada (ainepõhise) õppekava erinevaid valdkondi - RÕK 2002

Õppekava integratsioon on • teadlik pingutus seostada (ainepõhise) õppekava erinevaid valdkondi - RÕK 2002 üldpädevused/põhikooli õppekava projektis võtmepädevused; • ühe aine sisu kasutamine teise aine õpetamise rikastamiseks või ühes aines õpitud oskuste kasutamine teises aines – ainevaldkonnad/ainetevahelised seosed; • võimalus vähendada õppesisu dubleerimist ja uurida teemat erinevatest vaatenurkadest - ainete kombineerimine/teemakeskne käsitlus ainevaldkondades; • eelnevalt määratletud ainete või kursuste allutamine mõnele ühisele ideele, mis hägustab ainetevahelised piirid - RÕK 2002 kooli õppeja kasvatuseesmärgid/põhikooli õppekava projektis alusväärtused; • võimalus õpetada teemasid, mis läbivad õppeaineid või ületavad ainete piirid - läbivad teemad; • õppe sisu organiseerimine tervikuks ning õpilaste tervikliku maailmapildi kujunemine vastavalt õpetuse ning kasvatuse ülesannetele ja taotlustele - põhikooli õppekava projekt § 27 lg 1.

Õppekava integratsiooni dimensioonid Protsessuaalsed: • sisemine (õppijas toimuv protsess) – realiseerub õpitava ühendamise abil

Õppekava integratsiooni dimensioonid Protsessuaalsed: • sisemine (õppijas toimuv protsess) – realiseerub õpitava ühendamise abil oma kogemustega ja igapäevaelu nähtustega • väline (õppekava integratsioon) Ajalised: • vertikaalne (ainesisene) • horisontaalne (aineid läbiv)

Vertikaalne integratsioon põhikooli õppekava projektis Lõiming realiseerub: • õpitava korduva ja süvendava käsitlemise abil

Vertikaalne integratsioon põhikooli õppekava projektis Lõiming realiseerub: • õpitava korduva ja süvendava käsitlemise abil

Vertikaalne (ainesisene) integratsioon Tervikliku pildi loomine ainest: • ainesisu loogiline käsitlusjärjestus; • teadmiste kumuleerumise

Vertikaalne (ainesisene) integratsioon Tervikliku pildi loomine ainest: • ainesisu loogiline käsitlusjärjestus; • teadmiste kumuleerumise arvestamine; • süvendav teemakäsitlus (tundmatult tuttavale/konkreetselt abstraktsele). Põhiprobleem ainekava koostamisel – mis on oluline?

Vertikaalse sidususe saavutamine • ainevaldkonna/õppeaine õppesisu järjestamise (spiraalse) mudeli kaudu; • oma ja teiste

Vertikaalse sidususe saavutamine • ainevaldkonna/õppeaine õppesisu järjestamise (spiraalse) mudeli kaudu; • oma ja teiste ainevaldkondade õppeainete eelnevate kooliastmete ja õppetasemete (ka klasside) õpitulemustega tutvumise kaudu; • selle põhjal antud aine õpitulemuste sõnastamisega kooliastmeti ja klassiti nii, et tuleks selgelt esile, milles seisneb olemasolevate teadmiste süvendamine (diferentseerimine) ja sellele tuginev uute teadmiste lisandumine.

Horisontaalne integratsioon (lõiming) põhikooli õppekava projektis Lõiming realiseerub: • õppeainete ühiste ja lähedaste eesmärkide,

Horisontaalne integratsioon (lõiming) põhikooli õppekava projektis Lõiming realiseerub: • õppeainete ühiste ja lähedaste eesmärkide, õpitulemuste, õppeteemade, mõistete ja meetodite abil; lähedase sisuga õppeained moodustavad ainevaldkonnad; • õpitava korduva ja süvendava käsitlemise abil uutes ainetevahelistes ja –ülestes seostes; • ühe õppeaine või ainevaldkonna piire ületavate õpilasuurimuste, loovtööde, projektide jms viljelemise abil; • läbivate teemade abil.

Horisontaalse (ainetevahelise) integratsiooni võimalusi • • • Ainetevahelised seosed Korrelatsioon ehk ajaline kooskõla Ainete

Horisontaalse (ainetevahelise) integratsiooni võimalusi • • • Ainetevahelised seosed Korrelatsioon ehk ajaline kooskõla Ainete kombineerimine Multidistsiplinaarne lähenemine Interdistsiplinaarne lähenemine Transdistsiplinaarne lähenemine

Integratsioonitsentrid põhikooli õppekava projektis 1) ainevaldkondades: • õppeainete ühised ja lähedased eesmärgid • õpitulemused

Integratsioonitsentrid põhikooli õppekava projektis 1) ainevaldkondades: • õppeainete ühised ja lähedased eesmärgid • õpitulemused • õppeteemad • mõisted • meetodid • ainetevahelised ja -ülesed seosed 2) aineid läbivalt: • õppeülesanded - õpilasuurimused/loovtööd/projektid • läbivad teemad

Ainetevahelised seosed Eesmärgid: • eelteadmiste andmine või saamine; • olemasolevate teadmiste kasutamine, kinnistamine ja

Ainetevahelised seosed Eesmärgid: • eelteadmiste andmine või saamine; • olemasolevate teadmiste kasutamine, kinnistamine ja süvendamine; • üldise teabe andmine, silmaringi laiendamine.

Korrelatsioon ehk ajaline kooskõla • katse kooskõlastada ajaliselt kahte või enamat õppeainet; • ei

Korrelatsioon ehk ajaline kooskõla • katse kooskõlastada ajaliselt kahte või enamat õppeainet; • ei muutu ainete sisu, vaid selle esitamise järjekord; • eesmärgiks ei ole üldistuste tegemine, vaid õppijate arusaamise laiendamine.

Korrelatsiooni näide • Kirjandus ja 19. sajandi alguse Euroopa KIRJANDUS §Seikluskirjandus §Ajalooline kirjandus §A.

Korrelatsiooni näide • Kirjandus ja 19. sajandi alguse Euroopa KIRJANDUS §Seikluskirjandus §Ajalooline kirjandus §A. Dumas „Krahv Monte-Cristo“ AJALUGU §Napoleoni langus §Monarhistlik reaktsioon Euroopas

Ainete kombineerimine Reeglina sisalduvad õppekavas valmis kujul, st integreeritud ainekavade koostajate poolt, nt •

Ainete kombineerimine Reeglina sisalduvad õppekavas valmis kujul, st integreeritud ainekavade koostajate poolt, nt • Loodusõpetus 7. klassile • Eesti keel I ja II kooliastmele • Eesti keel ja kirjandus III kooliastmele

Multidistsiplinaarne lähenemine • mitme erineva aine ajaline kooskõlastamine metateema alla, et käsitleda mõisteid, kõneaineid

Multidistsiplinaarne lähenemine • mitme erineva aine ajaline kooskõlastamine metateema alla, et käsitleda mõisteid, kõneaineid ja/või ideesid; • iga aine käsitleb vastavat teemat oma vaatenurgast; • eesmärgiks jõuda uute teadmiste tähenduslike seosteni ning seostada põhimõisteid; • sageli on teemaga seotud ained seotud ühise integreeriva õppetegevusega (nt õppekäik, uurimus, referaat, loovtöö, projekt).

Multidistsiplinaarne mudel AINE 1 §mõiste §kõneaine §idee METATEEM A AINE 2 §mõiste §kõneaine §idee

Multidistsiplinaarne mudel AINE 1 §mõiste §kõneaine §idee METATEEM A AINE 2 §mõiste §kõneaine §idee AINE 3 §mõiste §Kõneaine §idee

Näiteid metateemadest 5. klass • Minevik: eesti keel, ajalugu, kunst, muusika. 6. klass •

Näiteid metateemadest 5. klass • Minevik: eesti keel, ajalugu, kunst, muusika. 6. klass • Loodus: eesti keel, loodusõpetus, kunst, võõrkeeled. • Suhted: eesti keel, inimeseõpetus, võõrkeeled. 7. klass • Rahvalooming: kirjandus, kunst, muusika. • Kunstivoolud: kirjandus, kunst, muusika. 8. klass • Teater: kirjandus, muusika, võõrkeeled. • Helide maailm: kirjandus, muusika, ajalugu, füüsika. 9. klass • Töö: kirjandus, ühiskonnaõpetus, geograafia, võõrkeeled.

Üldõpetus ehk keskustamine • Õppeainete integreerimine ühe keskse õppeaine (kodulugu) teemade kaudu. • Eriti

Üldõpetus ehk keskustamine • Õppeainete integreerimine ühe keskse õppeaine (kodulugu) teemade kaudu. • Eriti efektiivne algõpetuses.

Interdistsiplinaarne lähenemine Õppeainete ühendamine üheks ainevaldkonnaks mõne ühisosa kaudu: • õppeainete ühised ja lähedased

Interdistsiplinaarne lähenemine Õppeainete ühendamine üheks ainevaldkonnaks mõne ühisosa kaudu: • õppeainete ühised ja lähedased eesmärgid; • õpitulemused; • õppeteemad, mõisted ja meetodid; • ainetevahelised ja -ülesed seosed. Eesmärgid: • põhimõistete seostamine; • mõtlemise korrastamine ja struktureerimine; • mõistete, oskuste ja väärtushinnangute seostamine; • teadmiste seotuse rõhutamine.

Interdistsiplinaarne mudel AINE 1 AINE 2 §Õppeainete ühised ja lähedased eesmärgid §Õpitulemused §Õppeteemad/ mõisted/meetodid

Interdistsiplinaarne mudel AINE 1 AINE 2 §Õppeainete ühised ja lähedased eesmärgid §Õpitulemused §Õppeteemad/ mõisted/meetodid §Ainetevahelised ja – ülesed seosed AINE 3 AINE 4

Interdistsiplinaarsus keeleainetes eesti keel Ühine struktuur: §põhimõisted §reeglid §põhiprintsiibid Ühised oskused: §kuulamine §kõnelemine §lugemine

Interdistsiplinaarsus keeleainetes eesti keel Ühine struktuur: §põhimõisted §reeglid §põhiprintsiibid Ühised oskused: §kuulamine §kõnelemine §lugemine §kirjutamine A-võõrkeel B-võõrkeel

Lõiming realiseerub õppeainete ühiste ja lähedaste eesmärkide abil 1. Ainevaldkonna üldeesmärgid (Lisad 1 -8

Lõiming realiseerub õppeainete ühiste ja lähedaste eesmärkide abil 1. Ainevaldkonna üldeesmärgid (Lisad 1 -8 Ainevaldkonna ainekavad). 2. Kooliastmete eesmärgid (vastavatest võtmepädevustest - § 6 -16). 3. Õppeainete eesmärkide sõnastamine.

Lõiming realiseerub õpitulemuste abil: Ainevaldkonna- ja ainealaste nõutavate õpitulemuste määratlemise aluseks on seisukohad selle

Lõiming realiseerub õpitulemuste abil: Ainevaldkonna- ja ainealaste nõutavate õpitulemuste määratlemise aluseks on seisukohad selle kohta, millised pädevused peab õpilane omandama vastavate sisuühikute õppimise tulemusel - kirjeldatud kooliastmete kaupa võtmepädevustes (§ 6 -16);

Lõiming realiseerub õppeteemade ja mõistete abil: 1) ühiste sisuosade määratlemine: • teemad; • mõisted;

Lõiming realiseerub õppeteemade ja mõistete abil: 1) ühiste sisuosade määratlemine: • teemad; • mõisted; 2) nende õpetamise ajaline määratlemine ja kooskõlastamine ainekavades.

Lõiming realiseerub meetodite abil • ühe õppeaine reeglite, töövõtete, oskuste, (uurimis-)meetodite kohaldamine teise aine

Lõiming realiseerub meetodite abil • ühe õppeaine reeglite, töövõtete, oskuste, (uurimis-)meetodite kohaldamine teise aine õppetöös.

Transdistsiplinaarne lähenemine Integratsioonitsentriks on õppekava läbivad printsiibid: • ülesanded ja taotlused; • alusväärtused; •

Transdistsiplinaarne lähenemine Integratsioonitsentriks on õppekava läbivad printsiibid: • ülesanded ja taotlused; • alusväärtused; • läbivad teemad. Eesmärk: • võtmepädevuste saavutamine.

Transdistsiplinaarne mudel §Ülesanded §Taotlused §Alusväärtused §Läbivad teemad AIN E AINE Võtmepädevused

Transdistsiplinaarne mudel §Ülesanded §Taotlused §Alusväärtused §Läbivad teemad AIN E AINE Võtmepädevused

Tänan tähelepanu eest!

Tänan tähelepanu eest!