ppe ja kasvatustegevused Parksepa lasteaias lbi J Kisi

Õppe- ja kasvatustegevused Parksepa lasteaias läbi J. Käisi üldõpetuse metoodika Anu Sarap

Parksepa lasteaed lähtub õppe- ja kasvatustöös Johannes Käisi üldõpetuse põhimõtetest

Looduses liikumist saab edukalt ühendada looduse vaatlemise, uurimise, säästmise ja kaitsmisega

Johannes Käis J. Käis on Eesti 1920 -30 -ndate aastate silmapaistvam pedagoog, siinse koolielu uuendusliku pedagoogilise mõtte arendaja, kooliuuendusliku liikumise tegelik juht ning demokraatliku koolikorralduse eest võitleja

J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi pedagoogiliste kontseptsioonide seos J. KÄISI PEDAGOOGIKA ALUS Lapsi tuleb õpetada mitte niivõrd tõsiasju teadma, kui neid otsima ja leidma. Käis leidis, et last valdab tung arenemisele, õppimisele läbi soovi vaadelda ja katsuda. Käisil oli lapse psühholoogiat arvestav didaktika

J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi pedagoogiliste kontseptsioonide seos PEDAGOOGIKA ALUSED Waldorfpedagoogika – laps kui meeleorgan, laps kui rütmiline olevus Montessori – laps kogub ümbrusest muljeid absorbeeriva meele abil Piaget – arengutasemele vastav õpetus

J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi pedagoogiliste kontseptsioonide seos J. KÄISI PEDAGOOGIKA EESMÄRK Hoida alles ja arendada lapse individualiteeti ja isiksust sotsiaalse kasvatuse suunitlusega, oluline oli kultuuriväärtuste edasi andmine

J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi pedagoogiliste kontseptsioonide seos PEDAGOOGIKA EESMÄRK Waldorfpedagoogika - lapse tervikliku arengu ja individuaalsete annete edendamine Montessori – kasvatus peab olema elamise abiline, luua sobiv arengukeskkond Goleman – laste sotsiaalse ja emotsionaalse kompetentsuse taseme tõstmine Piaget – keskmes lapse mõtlemine Võgotski – lähima arengu tsoon, tähelepanu kõne arengul

J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi pedagoogiliste kontseptsioonide seos KOOSTÖÖ LASTEVANEMATEGA Lastevanematel on suur roll laste teadmiste kinnistamisel

J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi pedagoogiliste kontseptsioonide seos LAPS KUI ÕPPIJA Laps on õppijana aktiivne tegutseja

J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi pedagoogiliste kontseptsioonide seos LAPS KUI ÕPPIJA Waldorfpedagoogika – lapsel on võime end ise õpetada Montessori – laps on aktiivne õppija, õpib aistingute kaudu, ise kogedes ja tegevusi korrates Goleman – teadmiste omandamine peaks toimuma loomulikus keskkonnas, laps vaatleb, jäljendab, võrdleb Gardner – laps saab üksi hakkama, oskab ennast suunata, on võimeline õppima oma vigadest Piaget – laps peab ise tegema, suhtleb kaaslastega ja

J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi pedagoogiliste kontseptsioonide seos ÕPETAJA OSA Pedagoogika on kunstiõpetus ja õpetaja kunstnik, see on teeniv kunst

J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi pedagoogiliste kontseptsioonide seos ÕPETAJA OSA Waldorfpedagoogika – õpetaja on eeskuju, võimeline süvenema kujuneva inimese hinge ja olemusse Montessori – õpetaja on teenija-teadlane-pühak, väliselt passiivne Goleman – kasutada laste emotsionaalsete oskuste arendamiseks probleemide lahendamisi Piaget – luua võimalused isetegemiseks ja suhtlemiseks keskkonnaga, teiste laste ja täiskasvanutega, oluline mõtlemise arendamine

J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi pedagoogiliste kontseptsioonide seos ARENGUKESKKOND Parimaks arengukeskkonnaks on lapse jaoks loodus

J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi pedagoogiliste kontseptsioonide seos ARENGUKESKKOND Montessori– õpikeskkonnal on keskne tähendus, olulised on loodus ja keskkonnakasvatus Goleman – salliv, mõistev, hooliv õhkkond, mis on empaatia tekkeks oluline

J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi pedagoogiliste kontseptsioonide seos LAPS JA LOODUS Loodus on lapsele parimaks õppimise pagasiks, kus kujunevad väärtused

J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi pedagoogiliste kontseptsioonide seos LAPS JA LOODUS Waldorfpedagoogika – looduslähedus, väärtushinnangud, loodusmaterjalid, rütm, töö looduses Montessori – loodus on lapsele oluline, väljasõidud, väärtuste kujunemine Gardner – looduslik-loomulikult andekas inimene, tundlik looduses ilmuva harmoonia või ebakõlade suhtes Võgotski – arengu allikaks on loodus kui meid ümbritseva kultuurikeskkonna üks osa

J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi pedagoogiliste kontseptsioonide seos ÜLDÕPETUS JA KODULUGU Õpetusalad seotakse ühtseks tervikuks ja teemad on seotud lapse huvide ja elulisusega

J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi pedagoogiliste kontseptsioonide seos ÜLDÕPETUS JA KODULUGU Waldorfpedagoogika – lapsi tervikuna mõjutav õpetus, mis lähtub lapse huvidest Montessori – teadmiste omandamine algab aistingute abil, mis hiljem tervikuks seotakse Goleman – emotsionaalsete põhitõdede õpetus ühendada teiste ainetega Võgotski - arengu allikaks on ajalooliselt kujunenud kultuurikeskkond

J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi pedagoogiliste kontseptsioonide seos LAPS JA TÖÖ Töö arendab mõistust, last peab kasvatama tööle töö läbi

J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi pedagoogiliste kontseptsioonide seos LAPS JA TÖÖ Waldorfpedagoogika – käsitöö, aiatöö, talutöö: ettevalmistus praktiliseks eluks Montessori – laps eelistab tööd mängule, kui tema kasutuses on väikesed tõelised tööriistad

J. Käisi pedagoogiliste ideede ja teiste 20. sajandi pedagoogiliste kontseptsioonide seos LAPS JA MÄNG Õpetamisel on tähtis mängulisus – nii õpib laps endale märkamatult

J. Käisi üldõpetuse põhimõtted: • Kõik õpetusalad seotakse üheks tervikuks • Õpetuse keskuseks on vaateõpetus ehk kodulugu • Vaateõpetuse ehk kodulaadised teemad valitakse kodukoha ümbrusest • Vaateõpetuse teemade käsitlemise kestus ja laad sõltub sisust

Üldõpetuse pedagoogilised põhinõuded: • lapsepärasus; • elulisus; • näitlik õpetus; • isetegevuse põhimõte

J. Käisi pedagoogilised ideed Rühmades rakendame J. Käisi ideid, mille märksõnadeks on: lapsekesksus kasvatuses – tuleb luua last arendav aktiivne suhtlus- ja kasvukeskkond; keskkond, mis on kodune, köitev ja erinevaid tegevusi pakkuv; looduskeskkond ja loodusvahendid – võimaldavad tunnetada, kogeda, uurida ja avastada ning tasakaalustada tänapäeva tehismaailma; sotsiaal-kultuuriline kasvukeskkond – annab lapsele mina-tunde ning võimaldab väärtustada eestlaste kultuuritraditsioone ja esivanemate vaimuvara; lapse isetegemine ja kogemuse läbi õppimine; erinevad vahendid – võimaldavad tutvuda ja tunnetada erinevaid materjale meie ümber, arendada lapse loovust.

Loodusvaatluse printsiibid • Vaatlused on vahetud ja rajanevad iseseisval tööl • Ülesanded vaatlusteks on konkreetsed ja läbimõeldud • Vaatlusteks on aega • Vaatlustele järgneb alati kokkuvõte

Vaatlusmapp

Looduse õpperada on üks võimalus aidata lapsel orienteeruda endas, ühiskonnas ja kultuuris, luua ettekujutus ümbritsevast maailmast, toetudes lapse loomulikule huvile tema ümber toimuva suhtes

Looduse õpperada • Looduse õpperada võimaldab keskkonnakasvatust • Looduse õpperada kannab endas koduloolisuse printsiipi

Parksepa Lasteaia looduse õpperada • Lasteaia looduse õpperajad, õueklass, J. Käisi teemanurk – tõeliselt head vahendid õppe- ja kasvatustöö läbiviimiseks

Looduse õpperada

Vaatluspunkt nr 1 - TÄNAV

Vaatluspunkt nr 2 - PIHLAKAS

Vaatluspunkt nr 3 -OJA

Vaatluspunkt nr 4 - JÄRVE SOO

Vaatluspunkt nr 5 - SEGAMETS

Vaatluspunkt nr 6 - OKASPUUD

Vaatluspunkt nr 7 - KIVID

Vaatluspunkt nr 8 LAULUVÄLJAK

Vaatluspunkt nr 9 - SIPELGAPESA

Vaatluspunkt nr 10 - NIIT

Vaatluspunkt nr 11 - JÄRV

Vaatluspunkt nr 12 - LEHTPUUD

Vaatluspunkt nr 13 - KODUAED

Mini-õpperada • Ilmakaared • Linnupesad • Puud • Kivimid

Ilmakaared

Linnupesad

Puud

Kivimid

ÕUEKLASS

J. Käisi teemanurk

MINA JA KESKKOND

KEEL JA KÕNE

MATEMAATIKA

KUNST

LIIKUMINE

MUUSIKA

Õppekäikudel saadud kogemuste ja kaasatoodud materjalidega jätkatakse tööd lasteaias. Kõike, mida me looduse õpperajal näeme, vaatleme ja tajume ning looduse õpperajalt kogume, saab kasutada kõikides teistes tegevustes.

Õuesõpe Järgnevat J. Käisi tsitaati „Vaatluse metoodilistest alustest” võib pidada õuesõppe teerajajaks: „Algkoolis on sagedamini võimalik lapsed 15– 20 minutiks välja viia. Kuigi töö väljas näivalt ei edene nii ladusasti kui klassis, on ometi vaatlused esemete loomulikus olukorras palju väärtuslikumad kui klassis. ” Samast pärinevad lihtsad ja arusaadavad vaatluse juhised

Õuesõpe Parksepa lasteaia õpetajad usuvad, et kõige meelsamini õpivad lapsed õues ning seetõttu viiakse kõik tegevused võimalusel läbi looduse õpperajal, kus on palju avastamisrõõmu. Õpetajad on märganud, et laps, kes toas on tagasihoidlikum oma arvamuste avaldamisel, on õues aktiivne õppija, avastaja, lugeja, järelduste tegija.

Õuesõpe

Õuesõpe Parimad pedagoogilised meetodid on sellised, mis panevad lapse innustunult, omaalgatuslikult ja visalt ülesannete kallal tegutsema. Oluline on, et lapsed ise määravad oma tegevuse.

Katsetepäev

Keskkonnanädal

Koostöö lastevanematega

Koostöö vanematega

Keskkonnateemalised perepäevad

Koostöö keskkonnaametiga

Õuesõpe Erilist kohta nägi J. Käis loodusõpetusel ja kodulool. Looduse tundmine ja tema elu mõistmine on loodusearmastuse eeltingimus, sest armastada võime ainult seda, mis on meile tuttav ja meie vaimule omane. Kodumaaarmastusest üks samm edasi viib isamaaarmastuseni. Kodu- ja kodumaa-armastus on isamaa-armastuse algaste ja põhialus, väitis Käis. Sellest kaugel ei seisa laiem maailmahuvi.

Õppekäigud

Õuesõpe Töö kooliaias, isegi põllul, muidugi laste huvidele ja jõududele vastavalt, teeniks ka niihästi keha harimist kui oleks ka teadmiste allikaks. J. Käis

„Õpiõu“ saate lindistus

Raamatu tähtsus Õpperaamat töökoolis jääb teisele kohale, aga raamat üleüldse omandab veel suurema tähtsuse kui õppekoolis. Tubli raamatukogu ühes lugemistoaga oleks niisama tähtis laboratoorium vaimlise töö alal, kui puu-papitöökoda kehaliseks arenemiseks. J. Käis

Raamatukonverents

Õppematerjalid

Projektid toetavad: aktiivõppe meetodil põhineva keskkonnaharidusliku tegevuse arendamist ja läbiviimist; keskkonnateadlikkust tõstvate teavitustegevuste ja- kampaaniate korraldamist sihtrühmadele; õppekava toetavate õppeprogrammide ja materjalide väljatöötamist; keskkonnahariduslike õppeprogrammide läbiviimist vabas õhus.

Personali õppepäevad

Võru maakonna lasteaedade laste õppepäev

Keskkonnaalane konverents Võru maakonna lasteaednikele Konverentsi eesmärgiks oli õpetajate loodusalaste teadmiste- ja tegevustepagasi täiendamine, mille kaudu kujundada laste väärtushinnanguid ja käitumisharjumusi keskkonnasäästlikumaks

Keskkonnaalane konverents Võru maakonna lasteaednikele

Väärtuskasvatus Kasvatus on väärtushinnangutega seotud tegevus. Ühiskonnas teatud ajal valitsevad väärtused peegelduvad ühiskonna pedagoogilises mõtlemises ja selles, kuidas kasvatus- ja haridussüsteemi arendatakse ja kasvatusprotsessi läbi viiakse. Sellest, millised need on ühiskonnas, perekonnas, lasteaias, koolis sõltub isiksuse kujunemine ühiskonnale väärtuslikuks liikmeks. J. Käis

Kokkuvõtteks Pedagoogikas aga peab olema kindlam kui mujal, ja laia ulatusega põhimõte, juhtnöör, mis kõik üksikud sihid, meetodid ja ained ühtlustaks ja seoks, peab olema kindel pind, millel kõikumata mitmesugused pedagoogilised võtted püsiksid. Ainult ühise juhtmõttega anname meie kasvatusele saleda ja sirge kuju, kaitseme kasvatustegevust ühekülgsete mõjude ja kitsaste vaadete eest ja suudame tähtsat tähtsusetust, suuremat väiklasest lahutada. Et aga pedagoogilise süsteemi põhimõte tarvilisi ja soovitavaid tagajärgi tooks, peab ta ajakohane olema ja elule vastama. J. Käis

Lõpetuseks Kool on alati uuendusseisundis – see oli üks Johannes Käisi armastatumaid väljendusi. Tema veendumust mööda ei pea kool arenema mitte revolutsioonilisel, vaid evolutsioonilisel teel. Pidev uuendus peab olema kooli loomuliku arenguprotsessi osa. Kasvataja hüüdsõna olgu — ikka edasi arenemise teel! J. Käis

TÄNAN KUULAMAST!