POSTMODERNISM eesti kirjanduses 12 klass Koostas Ilona Must

  • Slides: 21
Download presentation
POSTMODERNISM eesti kirjanduses 12. klass Koostas Ilona Must Pärnu Hansagümnaasium Juhendas Varje Tipp

POSTMODERNISM eesti kirjanduses 12. klass Koostas Ilona Must Pärnu Hansagümnaasium Juhendas Varje Tipp

Mida tead postmodernismist? Mida see mõiste tähendab? Mis kontekstis seda mõistet kasutatakse? Mida oled

Mida tead postmodernismist? Mida see mõiste tähendab? Mis kontekstis seda mõistet kasutatakse? Mida oled sellest lugenud või kuulnud?

POSTMODERNISM /lad/ post‘pärast, taga, järel’ + /kesklad/ modernus ‘nüüdisaegne, uudne, moodne’ Postmodernism on 1960.

POSTMODERNISM /lad/ post‘pärast, taga, järel’ + /kesklad/ modernus ‘nüüdisaegne, uudne, moodne’ Postmodernism on 1960. -1970. aastatel tekkinud kultuuritendentside koondnimetus kirjanduses, kujutavas kunstis, muusikas, arhitektuuris, filosoofias, filmis, teatris.

kunst sisenegu kaupade maailma!

kunst sisenegu kaupade maailma!

postmodernismi tunnusjooned kirjandusteoses A. sisulised B. vormilised C. keelelised

postmodernismi tunnusjooned kirjandusteoses A. sisulised B. vormilised C. keelelised

A. sisulised tunnused 1. fragmenteeritus - Peeter Sauteri romaanid - Mati Unt, “Öös on

A. sisulised tunnused 1. fragmenteeritus - Peeter Sauteri romaanid - Mati Unt, “Öös on asju” - Emil Tode, “Printsess”

2. autoriteeditus, pila, iroonia - pilatakse keda-mida tahes (presidenti, Kalevipoega, isamaalisust) - Andrus Kivirähk,

2. autoriteeditus, pila, iroonia - pilatakse keda-mida tahes (presidenti, Kalevipoega, isamaalisust) - Andrus Kivirähk, “Ivan Orava mälestused”

3. allkirjanduste teke (nn getostumine) - võru kirjandus: Kauksi Ülle, “Paat” - punkkirjandus -

3. allkirjanduste teke (nn getostumine) - võru kirjandus: Kauksi Ülle, “Paat” - punkkirjandus - ulmekirjandus 4. pluralistlikkus, tolerantsus - nö las õitseda kõik lilled - multikultuursus, marginaalsus (rass, sugu, seksuaalsus, religioon)

5. intertekstuaalsus, traditsioonide moondamine - kirjanik kasutab viiteid, tsitaate, parafraase - Mati Unt, “Täna

5. intertekstuaalsus, traditsioonide moondamine - kirjanik kasutab viiteid, tsitaate, parafraase - Mati Unt, “Täna õhtul viskame Lutsu” - Sven Kivisildniku luuletused, mis koosnevad Juhan Liivi värssidest

6. fantaasiad, illusioonid - Emil Tode, “Piiririik” 7. folkloori aktualiseerimine - Contra

6. fantaasiad, illusioonid - Emil Tode, “Piiririik” 7. folkloori aktualiseerimine - Contra

8. isiksuse kahestumine - Jüri Ehlvest, “Pioneer Kümme” - “ma olen keegi teine”, “mis

8. isiksuse kahestumine - Jüri Ehlvest, “Pioneer Kümme” - “ma olen keegi teine”, “mis tunne on olla…” - kahest isikust võib saada ka üks - Mati Undil on tegelane Imesson

9. lugeja interpreteerimisvabadus - kui 60 ndatel aastatel oli õige/vale lugemine, siis nüüd on

9. lugeja interpreteerimisvabadus - kui 60 ndatel aastatel oli õige/vale lugemine, siis nüüd on see välistatud

B. vormilised tunnused 1. eksperimendid - Sven Kivisildnik, “Nagu härjale punane kärbseseen”, “Kutse” -

B. vormilised tunnused 1. eksperimendid - Sven Kivisildnik, “Nagu härjale punane kärbseseen”, “Kutse” - Märt Väljataga sonetimasin “Sada tuhat miljardit millenniumisonetti” - “Kaardipakk”

2. internetikirjandus - Hasso Krull, “Trepp” - Sven Kivisildnik, “Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981.

2. internetikirjandus - Hasso Krull, “Trepp” - Sven Kivisildnik, “Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist” -Peeter Sauter -Vaata romaani valmimist

3. multimeedia projektide mitmekesistumine - luule esitamine performance’il - kunstilise sõna kasutamine näitustel -

3. multimeedia projektide mitmekesistumine - luule esitamine performance’il - kunstilise sõna kasutamine näitustel - video kasutamine teatrietendustel

4. imago loomine on primaarne, looming sekundaarne - Sven Kivisildnik kui tuhandete lemmik -

4. imago loomine on primaarne, looming sekundaarne - Sven Kivisildnik kui tuhandete lemmik - Kerttu Rakke ja Kadri Kõusaar kui beibekirjanikud - Kaur Kender kui macho-kirjanik

C. keelelised tunnused 1. võõrkeelte sissetung - Emil Tode, “Printsess” “Na mašine. Avarija. ”

C. keelelised tunnused 1. võõrkeelte sissetung - Emil Tode, “Printsess” “Na mašine. Avarija. ” “No eto bõl vedj Daniel. On rasskazõval mne. ” “Ah bien? Mais, alors, tu sais tout? ” Ma küsisin seda täiesti rumalalt. (”Printsess” 1997, lk 113)

2. võõr-, suur- ja väiketähed, märgid - Karl Martin Sinijärv NO NAME yx niit

2. võõr-, suur- ja väiketähed, märgid - Karl Martin Sinijärv NO NAME yx niit mu vaimu juhib läbi surma yx niit mis armastuse juurde viib ja kolmas mida hyytud elu lõngax ei katke ta ka siis kui mind on viidud siit (“Kolmring” 1989, lk 14)

3. argine, madal, räme keel - Peeter Sauteri looming “Palju kell on. Suur kell

3. argine, madal, räme keel - Peeter Sauteri looming “Palju kell on. Suur kell seisis. Ükskõik, mis ta on. Mul olid jalas veidi sitased ja veidi kusesed ja veidi verised aluspüksid. Ja särk. Vaatasin kaenlaalust. Seal oli kollane plekk. Vana läbihigistatud särk. Nina oli kinni. Tatiklimbid olid ninasõõrmed ära ummistanud. Koukisin näpuga. . . ” “Tuimus” 1997

Postmodernism on kui malemäng, kus iga käigu järel tuleb mängureegleid muuta ja iga järgmine

Postmodernism on kui malemäng, kus iga käigu järel tuleb mängureegleid muuta ja iga järgmine käik sooritada juba uutest reeglitest lähtudes. (Jean-Francois Lyotard)

Mõtle, arutle ja tegutse • Kuidas oled sina postmodernismiga seotud? • Kas postmodernistlikud teosed

Mõtle, arutle ja tegutse • Kuidas oled sina postmodernismiga seotud? • Kas postmodernistlikud teosed on sinu jaoks huvitavad? Miks? • Kui pikka iga ennustad postmodernismile? Miks? • Väljenda postmodernistlikkust skulptuurina (grupitöö).