PLLUMAJANDUS REET TUISK HAAPSALU GMNAASIUM 2009 AGRAARHARUD n

PÕLLUMAJANDUS REET TUISK HAAPSALU GÜMNAASIUM 2009

AGRAARHARUD n PÕLLUMAJANDUS n METSANDUS n KALANDUS ON VANIMAD TEGEVUSALAD n VAJAVAD SUURT MAA-ALA n SÕLTUVAD LOODUSTEGURITEST n

PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUUREL MÄÄRAL JA ON MÕJUTATUD LOODUSLIKEST TEGURITEST (KLIIMA, MULLASTIK, RELJEEF) • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD – INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE • SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI • PEAMINE RESSURSS JA TOOTMISVAHEND ON MAA

MAARESSURSID n n n n MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM² MAAKERA IGA ELANIKU KOHTA ON 2 HA MAISMAAD 1/3 MAISMAAST ON KÕRBED, POOLKÕRBED 1/4 MAISMAAD KATAVAD SISEVEED, IGILUMI JA IGIJÄÄ 1/4 MAISMAAST ON METSADE ALL 3% MAISMAAST ON TEEDE JA EHITISTE ALL 1/3 MAISMAAST ON PÕLLUMAJANDUSLIKULT KASUTATAV

PÕLLUMAJANDUSLIK MAA 31% ON PÕLLUMAJANDUSLIKKU MAAD MAISMAAST 10% HARITAV MAA PÕLLUD ISTANDUSED ROHTLATES NIISKETES SAVANNIDES LÄHISTROOPIKAS VIHMAMETSADES 21% ROHUMAAD LOOD. -D NIIDUD, LUHAD LOOD. -D KARJAMAAD KULTUURROHUMAAD KUIVROHTLATES KUIVSAVANNIDES MÄGINIIDUD TUNDRAS

n n n PÕLLUMAA OSAKAAL ON SUURIM EUROOPAS – 30% VÄIKSEIM ON PÕLLUMAA OSAKAAL AUSTRAALIAS-OKEAANIAS – 5% KOOS ROHUMAADEGA ON PÕLLUMAJANDUSLIKKU MAAD AUSTRAALIASOKEAANIAS ~ 60% PALJUDES AAFRIKA RIIKIDES ON PÕLLUMAAD ALLA 5% EUROOPA RIIKIDEST ON PÕLLUMAAD VÄHIM NORRAS - ~ 3%; ROOTSIS - ~ 7%; SOOMES - ~ 7% MIKS? MILLISTES RIIKIDES ON VEEL VÄIKE PÕLLUMAA OSAKAAL? SELGITA.

PÕLLUMAAD SAADAKSE METSADE MAHARAIUMISEL n LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL n KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL n MERE, VEEKOGUDE ARVELT – POLDRID (HOLLANDIS – 40% ON ALLPOOL MEREPINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) n

PÕLLUMAJANDUSHARUD n TAIMEKASVATUS n TERAVILJAD MUGULKULTUURID TEHNILISED KULTUURID SÖÖDAKULTUURID KÖÖGIVILJAD PUUVILJAD ISTANDUSKULTUURID LILLED n n n n LOOMAKASVATUS n VEISEKASVATUS SEAKASVATUS LAMBAKASVATUS LINNUKASVATUS HOBUSEKASVATUS KALAKASVATUS MESINDUS SIIDIUSSIKASVATUS KARUSLOOMAD n n n n

TEHNILISED KULTUURID n KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut n ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba, õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill n SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet n MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola

PÕLLUMAJANDUSE ARENG EKSTENSIIVNE OMATARBELINE INTENSIIVNE KAUBANDUSLIK KAPITAL TÖÖJÕUD TÖÖVÕTTED SAAGIKUS TOOTLIKKUS HARITAV MAA LEVIALA

PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID LOODUSLIKUD n n n KLIIMA (tº, vegetatsiooniperiood, sademed ja nende režiim – kasvatatavad kultuurid) MULLAD (viljakus, lõimis – maailma viljakaimad on rohtlate mustmullad ja lehtmetsade pruunmullad) RELJEEF (tasane, mägine, nõlva kalle. Põldude suurus, tehnika kasutamine) MAJANDUSLIKUD n n KAPITAL (hooned, masinad, väetised, sordi- ja tõuaretus, seemned) TÖÖJÕUD (kvaliteet, oskused, hind, traditsioonid) VALITSUSE POLIITIKA (toetused, kindlustus, tollipoliitika) TURG (ostujõud, nõudlus, kaugus, suurus)

AKTIIVSED TEMPERATUURID EESTIS NIMETA KULTUURE, MIDA SAAB KASVATADA EESTIS. MIS RASKENDAB MEIE ALADEL TAIMEKASVATUST?

PÕLLUMAJANDUSE TÄHTSUS n VARUSTADA ELANIKKONDA TOIDUGA n VARUSTADA LOOMAKASVATUST SÖÖDAGA n VARUSTADA TOORAINEGA TÖÖSTUST TEKSTIILITÖÖSTUST NAHA- JA JALATSITÖÖSTUST FARMAATSIATÖÖSTUST

KIRJUTA TABELISSE RIIGID, MIS ASUVAD PÕLLUMAJAN -DUSEKS SOODSAS VÕI EBASOODSAS PIIRKONNAS. SELGITA, MIS SOODUSTAB VÕI TAKISTAB JA MIKS. SOODNE ASEND SOODUSTAVAD TEGURID EBASOODNE ASEND TAKISTAVAD TEGURID

RIIGI PÕLLUMAJANDUST ISELOOMUSTAVAD • HÕIVE PÕLLUMAJANDUSES • PÕLLUMAJANDUSE OSAKAAL SKT-s • PÕLLUMAJANDUSLIKU MAA OSAKAAL RIIGI PINDALAST • NIISUTATAVA MAA OSAKAAL RIIGI PINDALAST • SAAGIKUS / PRODUKTIIVSUS • PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE OSAKAAL RIIGI VÄLISKAUBANDUSES (EKSPORDIS, IMPORDIS)

ISELOOMUSTA LOODULIKE TEGURITE MÕJU PÕLLUMAJANDUSELE TABELIS TOODUD RIIKIDELE ARGENTIINA KLIIMA MULLAD PINNAMOOD EGIPTUS HOLLAND

PÕLLUMAJANDUSE SPETSIALISEERUMINE n n MIDA SOOJEM JA NIISKEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON TAIMEKASVATUSEL (ekvatoriaalses, lähistroopilises, niiskemas lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, merelises parasvöötmes). MIKS? MIDA KÜLMEM JA KUIVEM, SEDA SUUREM OSAKAAL ON LOOMAKASVATUSEL (parasvöötme põhja- ja siseosades, lähisarktilises vöötmes, kuivemas lähisekvatoriaalses vöötmes) MIKS? TROOPIKAS TEGELETAKSE OAASIPÕLLUNDUSE JA RÄNDKARJAKASVATUSEGA NIISKETEL MÄGISTEL ALADEL LEVIB TERASSPÕLLUNDUS; KUIVEMATEL LOOMAKASVATUS. NIMETA KULTUURID JA LOOMAD.

n n TASASTEL ALADEL ON SOODUSTATUD TAIMEKASVATUS, MÄGISTEL LOOMAKASVATUS. MIKS? NIISKEMATEL ROHTLAALADEL ON ÜLEKAALUS TERAVILJA- JA TEHNILISTE KULTUURIDE KASVATUS (mais, nisu, päevalill, suhkrupeet) KUIVEMATEL ROHTLAALADEL ON ÜLEKAALUS LIHAVEISTE JA LAMBAKASVATUS. MIKS? TIHEDA ASUSTUSEGA MERELISES PARASVÖÖTMES TEGELETAKSE ROHKEM KÖÖGIVILJADE, PIIMAKARJA, SEA- JA LINNUKASVATUSEGA. MIKS?

MIKS ON LÕUNA-RIIKIDE PÕLLUMAJANDUS VÄHEM ARENENUD KUI PÕHJA-RIIKIDE PÕLLUMAJANDUS? KUIDAS ON MAHAJÄÄMUS SEOTUD n LOODUSLIKE TEGURITEGA? n MAJANDUSLIKE TEGURITEGA? n SOTSIAALSETE TEGURITEGA?

ISELOOMUSTA ERINEVATE LOOMAKASVATUSHARUDE PAIGUTUST MÕJUTAVAID TEGUREID PAIGUTUST MÕJUTAV TEGUR KAAMELIKASVATUS LAMBAKASVATU S LINNUKASVATUS PÕHJAPÕDRAKASVATUS SEAKASVATUS VEISEKASVATUS (PIIMAKARI, LIHAKARI PIIRKONNAD

MILLISTE PÕLLUMAJANDUSHARUDEGA TEGELETAKSE NIMETATUD RIIKIDES? MIKS? SELGITA. LISA, MILLISED TOOTMISVORMID ON LEVINUD. n TAANIS n BRASIILIAS n ITAALIAS n INDONEESIAS n UKRAINAS n AUSTRAALIAS

TÄIENDA SKEEMI SELGITA IGA TEGURI MÕJU MULLATEKKELE. MIKS ON ROHTLATE MULLAD VÄGA VILJAKAD JA SUURE HUUMUSESISALDUSEGA? MIKS ON VIHMAMETSADE MULLAD VÄHEVILJAKAD? OKASMETSADE MULLAD?

MILLISEID MULLA-TÜÜPE ON PILDIL KUJUTATUD? MILLISTES LOODUSVÖÖNDIS NEED ESINEVAD? SELGITA NENDE MULDADE KUJUNEMISE TEGUREID. MILLISELE MULLALE ON ISELOOMULIK: KAMARDUMINE; LEETUMINE; KIIRE AINERINGE MIS OHUSTAB NEID MULDI JA VÄHENDAB NENDE VILJAKUST? KUIDAS SEDA VÄLTIDA? MILLINE INIMTEGEVUS JA KUIDAS VÕIB PÕHJUSTADA EROSIOONI? SOOLDUMIST?

1) ISELOOMUSTA PÕLLUMAJANDUSE EELDUSI TÄHISTATUD PIIRKONDADES. 2) MILLISED PÕLLUMAJANDUSHARUD ON SIIN LEVINUD? MIDA/KEDA KASVATATAKSE? MIKS? 3) MILLISED TOOTMISVORMID ON SIIN LEVINUD? MIKS? TOO NÄITEID, KUS MUJAL MAAILMAS ON VEEL SARNANE PÕLLUMAJANDUSE STRUKTUUR JA TOOTMISVORMID. 4) MIKS ON KIRDEOSAS LEVINUD PIIMAKARJAKASVATUS? MILLISED TOOTMISVORMID ON SELLELE PIIR-

1) PÕHJENDA PÕLLU-MAA, AEDADE JA ISTANDUSTE SUURT OSAKAALU UNGARI MAAKASUTUSES (4) 2) MILLISED ON NEGATIIVSED TAGAJÄRJED? (3) 3) MILLE POOLEST ERINEB EESTI PÕLLUMAJANDUS? (3) PÕHJENDA. 4) PÕHJENDA TERAVILJA SAAGIKUSE ERINEVUST UNGARIS VÕRRELDES HOLLANDI JA SUURBRITANNIAGA.

KAARDIL ON KUJUTATUD PIIRKONDA, KUS ON KÕIGE ROHKEM LEVINUD TOIDUPUUDUS JA MIDA NIMETATAKSE NÄLJAVÖÖNDIKS. 1. SELGITA TEGUREID, MIS ON TAOLISE OLUKORRA PÕHJUSTANUD: 1) LOODUSLIKUD TEGURID: 2) MAJANDUSLIKUD TEGURID: 3) SOTSIAALSED TEGURID: 2. SELGITA, MIKS TOIMUB SAHARA LÕUNAOSAS KÕRBE PEALETUNG (KÕRBESTUMINE). 3. KUS MAAILMAS ON VEEL PROBLEEMIKS MAARESSURSSIDE VÄHENEMINE JA MULLAVILJAKUSE VÄHENEMINE. SELGITA TEGUREID