Plevkivienergeetika konkurentsivimelisus Balti riikide hises energiassteemis Eesmrk Esitada

Põlevkivienergeetika konkurentsivõimelisus Balti riikide ühises energiasüsteemis

Eesmärk • Esitada ja analüüsida elektrienergia tootmise arengusuundi Balti riikides. • Põlevkivienergeetika konkurentsivõimelisuse hindamine tulevikus avaneval Balti energiaturul.

Hetkeolukord • Nõudlus Elektrienergia tarbimine kasvab nii Eestis kui ka Balti regioonis tervikuna. • Pakkumine Installeeritud võimsus Balti regioonis suurem kui tarbimine. Vahe väheneb • Ühendused Balti riikide vahelised võrguühendused on küllaldased võimaldamaks riikide vahelist energiakaubandust. • Poliitika Elektrituru järkjärguline avamine. Karmistuv keskkonnapoliitika Ignalina EJ sulgemine

Investeerimisvajadus • Olemasolevate elektrijaamade amortiseerumine • Keskkonnapiirangud või poliitilised otsused • Tarbimise kasv

Uue tehnoloogia mõju põlevkivi vajadusele • 1 tonn põlevkivi sisaldab 2, 32 MWh energiat • 1 tonni põlevkivi tolmpõletamisel - 0, 696 MWh elektrienergiat • 1 tonni põlevkivi keevkihtpõletamisel - 0, 812 MWh elektrienergiat Uus keevkiht katel kasutab 1 MWh elektrienergia tootmiseks 16 % vähem põlevkivi

Elektriturgude liberaliseerimise mõju põlevkivi toodang 12 mln tonni aastas keemiatööstus 2 mln tonni aastas konkurents 2 mln tonni energeetika 10 mln tonni aastas konkurents 1 mln tonni aastas eksport 0. 5 mln tonni Eestis 0. 5 mln tonni garanteeritud 9 mln tonni Põlevkivi aastastest toodangust on garanteeritud ca 75%. Elektrisektori järkjärguline avamine vähendab garanteeritud toodangu osakaalu

Elektrituruseadusega garanteeritud toodang Garanteeritud kogus turuavamise esimeses faasis ca 9 -10 mln tonni põlevkivi aastas

Toodangu potentsiaal ja põlevkivi vajadus Neto võimus Plokkide arv Töötunde Kasutegur Aastane toodang TWh EEJ 180 6 7000 0, 30 7, 56 10, 9 BEJ 180 3 2000 0, 27 1, 08 1, 7 AFB 200 2 8000 0, 35 3, 20 3, 9 Kokku maksimaalselt 11, 85 TWh aastas ja 16, 5 mln tonni põlevkivi Põlevkivi mln tonni

Põlevkivielektri võimalikud mahud 16, 5 mln tonni põlevkivi ja 11, 8 TWh aastas

Aastane põlevkivi kogus (2008 a. ) Max vajadus Eesti põlevkivi järgi 15. 3 mln tonni aastas Põlevkivienergeetika maksimaalne aastane vajadus on 16, 5 milj tonni. Sellest 10 mln tonni Eesti vajaduseks. Ekspordi võimalus on 6, 5 mln tonni, (millest 1. 2 mln tonni imporditakse Venemaalt) Võimalik põlevkivi toodang aastas NEJ võimalik toodang 11. 8 TWh aastas Vene põlevkivist elektri tootmine 0. 7 TWh aastas Võimalik lisatoodang 2. 7 TWh aastas ESTLINK eksport 0. 9 TWh aastas Eksport Lätti 0. 5 TWh aastas Eesti tarbimine 7. 5 TWh aastas

Põlevkivi konkurentsivõime • Lähiperioodis mõjutavad põlevkivi energeetika konkurentsivõimet peamiselt muutuvkulud: – Kütus – Keskkonnamaksud • Pikas perspektiivis mõjutavad konkurentsivõimet: – Tehnoloogia – Kütuse hind – keskkonnamaksud

Põlevkivi konkurentsivõime • Eesti vabaturul Turumaht ca 1 TWh aastal 2002 -2008 Konkureerib koostootmisrežiimis toodetud elektriga ja impordiga. • Balti regioonis Läti impordib ca 2 TWh aastas Peamised konkurendid Ignalina ja Venemaal toodetud elekter. Tulevikus peamiselt gaasist toodetud elektrienergia. • Põhjamaades Eelduseks ESTLINK’i elluviimine. Võimalik turumaht 1 – 2 TWh aastas. Hinnatase sõltub ilmastikust. Vähene investeerimine on tõstnud elektrihindu. Täna võimalik sõlmida 10 aastaseid lepinguid tasemelt 24 EUR/MWh

Kokkuvõte • Maksimaalne nõudlus põlevkivi järgi elektroenergeetika sektoris on 16, 5 mln tonni aastas • Garanteeritud toodang väheneb oluliselt järgmise 10 aasta jooksul • Tulevikus sõltub põlevkivi, kui kütuse konkurentsivõime Balti regioonis peamiselt: – Tootmishinnast – Keskkonnamaksudest – Pikas perspektiivis põlevkivi põletamistehnoloogia konkurentsivõimest