PISA 2012 Maie Kitsing HTM vlishindamisosakonna nunik ja

PISA 2012 Maie Kitsing, HTM, välishindamisosakonna nõunik ja Eesti esindaja PISA nõukogus

PISA… Annab meile võimaluse võrrelda: • 15 -aastaste noorte teadmisi ja oskusi, • põhihariduse tulemuslikkust, • hariduspoliitika efektiivsust teiste riikidega, • hinnang süsteemile.

Iga teine 15 -aastane õpilane osales uuringus NB Valim on esinduslik EESTI õpilaskonna suhtes • 5867 Eesti õpilast • 206 koolist (166 eesti, 37 vene ning 3 kakskeelset kooli). • 79% õpilastest sooritas testi eesti keeles; • 21% sooritas testi vene keeles.

Riikide top: PISA 2012 Matemaatika Koht Tulemus Riik Lugemine Tulemus Loodusteadused Riik Tulemus Riik 1 2 3 613 573 561 Shanghai (Hiina) Singapur Hongkong (Hiina) 570 545 542 Shanghai (Hiina) Hongkong (Hiina) Singapur 580 555 551 Shanghai (Hiina) Hongkong (Hiina) Singapur 4 5 6 7 8 9 10 11 12 560 554 538 536 535 531 523 521 519 Taibei (Hiina) Korea Macao (Hiina) Jaapan Liechtenstein Šveits Holland Eesti Soome 538 536 524 523 523 518 516 Jaapan Korea Soome Iirimaa Taipei (Hiina) Kanada Poola Eesti Liechtenstein 547 545 541 538 526 525 524 Jaapan Soome Eesti Korea Vietnam Poola Kanada Liechtenstein Saksamaa

Euroopa riikide top: PISA 2012 Matemaatika Lugemine Loodusteadused Jrk nr Tulemus Riik Tulemus 1 535 Liechtenstein 524 Soome 545 Soome 2 531 Šveits 523 Iirimaa 541 Eesti 3 523 Holland 518 Poola 526 Poola 4 521 Eesti 516 Eesti 525 Liechtenstein 5 519 Soome 516 Liechtenstein 524 Saksamaa 6 518 Poola 511 Holland 522 Holland 7 515 Belgia 509 Belgia 522 Iirimaa 8 514 Saksamaa 509 Šveits 515 Šveits 9 506 Austria 508 Saksamaa 514 Sloveenia 10 501 Island 505 Prantsusmaa 514 Suurbritannia Riik Tulemus Riik

Variation in student performance as % of OECD average variation 60 20 80 100 Albania Finland Iceland Sweden Norway Denmark Estonia Ireland Spain Canada Poland Latvia Kazakhstan United States Mexico Colombia Costa Rica Russian Fed. Malaysia Jordan New Zealand Lithuania Greece Montenegro United Kingdom Argentina Australia Brazil Portugal Indonesia Chile Thailand Romania Tunisia Switzerland Peru Uruguay Croatia U. A. E. Macao-China Serbia Viet Nam Korea Hong Kong-China Singapore Austria Italy Luxembourg Czech Republic Japan Bulgaria Israel Qatar Shanghai-China Germany Slovenia Slovak Republic Turkey Belgium Hungary Liechtenstein Netherlands Chinese Taipei 6 Variability in student mathematics performance between and within schools Performance differences between schools 40 Fig II. 2. 7 100 80 OECD average 20 0 Performance variation of students within schools 40 60 OECD average

Mõnepunktilised erinevused pole olulised ega tähenda sisulist paremust Matemaatikas: 10. -14. koht riikide järjestuses (Holland, Eesti, Soome, Kanada, Poola, Vietnam) Lugemises: 9. -15. koht (Taibei (Hiina), Kanada, Poola, Eesti, Liechtenstein, Uus-Meremaa, Austraalia) Loodusteadused: 4. -7. koht (Jaapani, Soome, Eesti, Korea)

Matemaatika keskmine tulemus maakonniti Ida-Viru Valga Pärnu Lääne-Viru Põlva Jõgeva Viljandi Rapla Lääne Järva Võru EESTI MATEM KESK Harju Saare Tartumaa TALLINN Hiiu TARTU 478 484 498 500 503 505 509 510 513 521 522 534 536 540 548 468 478 488 498 508 518 528 538 548 558

Loodusteaduste keskmine tulemus maakonniti 508 Ida-Viru Valga Viljandi Võru Rapla Lääne-Viru Pärnu Jõgeva Lääne EESTI Järva Harju Saare TALLINN Tartumaa Hiiu Põlva TARTU 527 529 533 534 540 541 543 548 553 557 559 561 562 569 498 508 518 528 538 548 558 568 578

Lugemine Põlva Ida-Viru Valga Rapla Viljandi Pärnu Lääne-Viru Võru Jõgeva Järva Lääne EESTI KESK Harju Hiiu Tartumaa Saare TALLINN TARTU 458 467 476 480 484 486 487 496 500 501 512 516 517 520 521 523 532 548 437. 9 457. 9 477. 9 497. 9 517. 9 537. 9 557. 9

TALLINN – keskmised tulemused Kool 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 Keel eesti eesti vene eesti eesti TARTU KESKMINE 16 17 18 19 20 21 vene eesti eesti TALLINNA KESKMINE 22 23 24 25 26 27 28 vene eesti eesti vene EESTI KESKMINE 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45 46 47 48 49 50 vene eesti vene vene eesti vene vene Matem 634 632 615 607 602 588 583 581 578 565 562 555 553 552 550 548 547 543 540 538 536 535 534 533 532 528 522 521 520 518 516 513 510 509 507 506 499 498 482 480 478 477 460 443 412 Kool Õppekeel Kool LUG Õppekeel LOO. 659 eesti 638 eesti 635 eesti 628 eesti 620 eesti 612 618 eesti 587 614 eesti 586 608 eesti 585 600 eesti 580 597 eesti 575 591 eesti 568 590 eesti 568 eesti 563 588 eesti 560 eesti 558 eesti 549 eesti 548 TARTU KESKMINE 547 640 638 620 583 582 578 577 571 569 TARTU KESKMINE 569 eesti 545 eesti 534 vene 531 vene 567 531 vene 564 TALLINNA KESKMINE 567 560 vene 530 eesti 529 eesti 528 vene 524 vene 551 516 vene 550 EESTI KESKMINE TALLINNA KESKMINE 557 556 548 vene 516 546 eesti 510 545 eesti 508 543 vene 507 vene 505 eesti 504 vene 502 eesti 501 vene 500 eesti 496 eesti 494 vene 521 eesti 493 vene 518 eesti 491 vene 518 vene 489 vene 516 vene 487 vene 486 vene 515 vene 481 vene 479 vene 465 vene EESTI KESKMINE 541 539 vene 533 vene 532 532 523 522 511 vene 498 vene 494 vene 492 456 vene 478 436 vene 431

Muutused loodusteadustes Imbi Henno slaid

Tallinn 2009 ja 2012 Muutused: • Lugemises 519/ 531 - 12 p / Eestis 15 p • Loodus 540/ 557 - 17 p / 10 p • Matemaatikas 522/535 - 13 p / 6 p

Tulemuste erinevus õppekeeleti püsib 549 514 529 524 488 Loodusteadused Lugemine 498 Matemaatika 2012 eesti 2012 vene

Vene põhihariduse tase tõuseb ja vahe eesti õppekeelega kooliga väheneb Keskmiste tulemuste kasv eesti- ja venekeelse kooli võrdluses aastatel 2006– 2012 38 Matemaatika Lugemine Loodusteadused 16 11 8 8 2 eesti kool vene kool

Linnakoolide juhtide hinnangute erinevus Koolid, kus ei selekteerita õpilasi (520 p): • pole rahul õpetajate käitumisega • kõige vähem kriitilisemad õpilaste käitumise osas • kõige demokraatliku m õhkkond Koolid, kus õpilasi selekteeritakse osaliselt (523 p): kõige vähem suunatakse õpetust Selekteerivad koolid (545 p): hinnangud sarnased osaliselt selekteerivate koolidega, v. a õpetuse osas

PISA 2009: Õpilase sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline taust (ESCS) • Nõrgemas grupis õpilaste ESCS madalam, erisus tuleneb kodu hariduslikest võimalustest ja vanemate tööalasest staatusest. • Kodu hariduslikud võimalused (HEDRES) põhineb: – – – Kas on õppimiseks oma kirjutuslaud Kas on vaikne koht õppimiseks Arvuti, mida saab õppimisel kodus kasutada Õpitarkvara Raamatud, mida saab koolitöö ettevalmistamisel kasutada Sõnaraamatud, tehnilised käsiraamatud jms • Nõrgemas grupis ilmes nõrk seos: Mida kehvemad kodused hariduslikud võimalused, seda negatiivsem suhtumine kooli.

PISA 2009: Mikrokliima olulisus Nõrgemate tulemustega koolides: • õpetaja käitumine - ootused õpilastele madalamad, suhted õpetajate-õpilaste vahel ei pruugi olla head, õpetajad arvestavad vähem õpilaste individuaalsete vajadustega, õpetajad kalduvad puuduma ning on vastu muutustele või on liialt ranged õpilaste suhtes ega innustata õpilasi välja arendama oma võimeid • õpilaste käitumine - puuduvad koolist või üksikutest tundidest, segavad tundi, puudub austus õpetaja vastu, kasutavad rohkem alkoholi ja narkootikume ning neis koolides esineb õpilaste omavahelist kiusamist ning vägivalda.

PISA 2009: suhted koolis ja suhtumine kooli § Mida paremad on suhted õpetajatega, seda paremad tulemused. § § § Enamike õpetajatega on mul head suhted Enamik mu õpetajaid huvitub mu käekäigust Enamik mu õpetajaid kuulab mind tähelepanelikult Saan abi oma õpetajatelt, kui ma seda vajan Enamik mu õpetajaid on õiglased Mida parem suhtumine kooli, seda paremad tulemused (koolis käimine pole ajaraiskamine, kool on andnud mulle julguse otsuseid teha etc. ). § Mida parem tunni distsipliin, seda paremad tulemused.

PISA 2009: metakognitiivsete strateegiate olulisus (1) • Kõrgemate tulemustega koolide õpilased oskavad paremini õpitut mõista, meelde jätta ja kokkuvõtteid teha. • Õpilase õppimisoskused • Õpetaja oskus õpetada õppima

PISA 2009: metakognitiivsete strateegiate olulisus (2) Metakognitiivsete strateegiate omandatus on olulise kaaluga õpitulemuste saavutamisel. • Oskus ülesandest aru saada • Oskus teadlikult sobivat õpivõtet kasutada • Oskus eraldada oluline ebaolulisest • Oskus üldistada • Oskus olulisest kokkuvõte teha • Oskus edukalt meelde jätta

Mis on õpipädevus/õpioskused? • Oskuste, hoiakute ja uskumuste kogum, mis soodustab uute teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist ja olemasolevate ümberstruktureerimist (st õppimist) • Valdkonnad: – Enne õppimist: • Emotsioonid, motivatsioon ja uskumused • Keskkonna ja tegevuse käitumuslik reguleerimine – Õppimise ajal: • Meeldejätmine ja meenutamine ehk õpistrateegiad – Pärast õppimist: • Metakognitiivsed õpioskused ehk õpiprotsessi jälgimine ja suunamine ning otsused info vastuvõtmise ja töötlemise strateegiate osas. Prof. Eve Kikas

Õpetaja teadlikkus õppimisest Enne õppimist %-des Õppides %-des Ei nimeta 66 Ei nimeta 34 Planeerimine 24 Seostamine, kasutamine 10 Motivatsioon 8 Emotsioonid 2 Sobivad meetodid materjali omandamiseks 16 Iseseisev töötamine 13 Abi- ja sobivate materjalide otsimine 18 Keskendumine, kuulamine 8 Pärast õppimist Ei nimeta %-des 95 Oskus ennast analüüsida 2 Õppida vigadest 1 Tulemuse kontrollimine 2 Prof Eve Kikas, 2013

Mis tekitab tulemuste varieeruvuse kooliti? • Õpetamisstrateegiad • Õppimisstrateegiad ü Õppimise teadvustamine ü Õpioskused • • Õpilase õpimotivatsioon Mikrokliima Juhtimine …

Eesti õpilased suudavad lahendada järjest enam keerukamaid ülesandeid 34. 5 29. 4 22. 0 28. 7 23. 4 19. 0 Matemaatika 11. 0 11. 1 8. 6 2. 0 4. 5 3. 6 1. 7 0. 5 alla 1. taset 1. tase 2. tase 3. tase 4. tase 5. tase 6. tase Lugemine Loodusteadused

Väikseim nõrkade õpilaste osakaal Euroopas Maailmas: • Matemaatikas 5. koht riikide järjestuses • Lugemises 4. koht • Loodusteadustes 2. koht

Tippude hulk suureneb Õpilaste osakaal matemaatika 5. ja 6. tasemel tõusnud 23. 6 21. 4 15. 2 14. 6 Eesti 55. 4 Jaapan Šveits Soome 12. 6 Shanghai (Hiina) OECD keskmine

Poisid oluliselt nõrgemad lugemises kui tüdrukud • Rohkem kui 1 õppeaasta jagu mahajäämust võrreldes tüdrukutega (44 p) • Erinevus püsinud võrreldes 2006. ja 2009. aastaga • Väiksemad vahed: Columbia 11 punkti/62 koht, Korea 15/5, Tšiili 16/51, Shanghai 17/1, Jaapan 20/7, Taani 27/25, Iirimaa 27/7, Kanada 28/9

-50 -60 -80 Jordan Qatar Bulgaria Montenegro Finland Slovenia U. A. E. Lithuania Thailand Latvia Sweden Iceland Greece Croatia Norway Serbia Turkey Germany Israel France Estonia Poland Romania Malaysia Russian Fed. Hungary Slovak Republic Portugal Italy Czech Republic Argentina OECD average Austria Kazakhstan Switzerland Macao-China Uruguay Canada Australia New Zealand Chinese Taipei Singapore Belgium Viet Nam United States Denmark Tunisia Brazil Luxembourg Spain Ireland Indonesia Netherlands Hong Kong-China Costa Rica United Kingdom Liechtenstein Japan Shanghai-China Mexico Korea Chile Peru Colombia Albania Score-point difference (boys-girls) 29 Gender differences in reading performance Fig I. 4. 12 0 -10 -20 -30 -40 In all countries and economies girls perform better than boys -70

Haridusvõrdsuse kindlustamisel oleme maailma tipus Kõrged tulemused ja võrdsed võimalused

Percentage of resilient students 31 Fig II. 2. 4 20 A resilient student is situated in the bottom quarter of the PISA index of economic, social and cultural status (ESCS) in the country of assessment and performs in the top quarter of students among all countries, after accounting for socio-economic status. 18 16 14 12 Socio-economically disadvantaged students not only score lower in mathematics, they also report lower levels of engagement, drive, motivation and self-beliefs. Resilient students break this link and share many characteristics of advantaged high-achievers. %10 8 6 4 0 More than 10% resilient Between 5%-10% of resilient students Less than 5% Shanghai-China Hong Kong-China Macao-China Viet Nam Singapore Korea Chinese Taipei Japan Liechtenstein Switzerland Estonia Netherlands Poland Canada Finland Belgium Portugal Germany Turkey OECD average Italy Spain Latvia Ireland Australia Thailand Austria Luxembourg Czech Republic Slovenia United Kingdom Lithuania France Norway Iceland New Zealand Russian Fed. United States Croatia Denmark Sweden Hungary Slovak Republic Mexico Serbia Greece Israel Tunisia Romania Malaysia Indonesia Bulgaria Kazakhstan Uruguay Brazil Costa Rica Chile Colombia Montenegro U. A. E. Argentina Jordan Peru Qatar 2

Madala sotsiaalse tausta ja heade õpitulemustega õpilaste osakaal Euroopa riikides. K. Lindemann 32

Taustmaterjal tulemuste mõistmiseks • Koolijuhtide küsimustik • Õpilaste küsimustsik

Kooli mikrokliima ja õpilaste tulemuste vahel on seosed Matemaatika keskmiste tulemuste ja koolijuhtide küsitlustulemuste vahel on statistiliselt olulised seosed: – õpetajate moraal – õpilaste käitumine – õpetajate käitumine – huvitegevuse võimalused

Õpilaste hilinemine ja puudumine on märk koolikultuurist, sh suhtumisest õppimisse

Õpetajate hoiakud ja suhtumised õpilaste tulemuste kujundajatena

Suhted koolis, hea tundide ettevalmistus, usk lapse võimetesse on vajalik

Koolijuhiks ja õpetajaks saab läbi koolituse Seosed on kahesuunalised: • Õpetajate käitumine mõjutab õpilaste tulemusi ja vastupidi NB! Õpetaja ja juht on saanud pedagoogilist, psühholoogilist, didaktikaalast, ainealast, ärilist ettevalmistust … selleks et olla igale õpilasele parim arengu suunaja

Kas juht peab sekkuma või kindlustama olukorra, kus sekkumist polegi vaja? Vene õppekeelega koolid võrreldes eesti õppekeelega koolidega: • hindavad huvitegevuse võimalusi väiksemaks, sh matemaatikaalaste huviringide olemasolu • tasemerühmi esineb rohkem • juhid sekkuvad, et kindlustada toimiv õpe

Muutused riiklikus järelevalves • Õigusaktide täitmise kontrollimiselt sisulise töö hindamisele • Riik sekkub siis kui olukord problemaatiline • Pikemas perspektiivis loobutakse temaatilisest järelevalvest