Pinnamoe kujunemine vlistegurite toimel Voolav vesi ja j

Pinnamoe kujunemine välistegurite toimel Voolav vesi ja jää

Vihmavesi • Vihmapiiskade kulutav tegevus tuleneb vee põrkumisest pinnasega • Maapinnal voolav vihma- ja lume sulamisvesi haarab kaasa setteosakesi ning kannab need uude kohta

Vihmavesi

Uhtorg • Uhtorg – on kuiv või ajutise veevooluga uuristusorg • Tekivad piirkondades, kus looduslik taimkate on hõre ning ajutine vooluvesi pääseb pehmet pinnast kergesti uuristama

Jõeorg • Kui künka jalamile valgub nõlvadelt palju vett, voolab see edasi juba kiiremini ja uuristab maapinda tugevamini • Kujunevad vooluveekogud • Pika aja jooksul kujundab vooluvesi maapinda oru – jõeoru

Lammorg • Lammorg tekib siis, kui aeglaselt voolav jõgi kulutab peamiselt sängi külgi ja kaasa kantud setted tasapisi põhja vajuvad

Sälkorg • Sälkorg tekib juhul, kui kiirevooluline jõgi uuristab peamiselt voolusängi põhja. Kiiresti voolav vesi suudab edasi kanda isegi suuri kive. sälkorg Sloveenias

Kanjon • Kanjon kujuneb seal, kus mägijõgi on voolanud kaua ja suure kiirusega kergesti kuluvatel kivimitel Kanjon Colorado jõel

• http: //www. geo. ut. ee/raivo/Orud. html

Mandrijääkilbid • Polaaraladel, kus lund sajab rohkem, kui soojal alal sulada jõuab, ladestuvad üha uued lumekihid vanemate peale. • Allpool olev lumi tiheneb, muutub jääks ning tekivad suured kilbikujulised jääväljad mandrijääkilp Antarktikas

Liustik • Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on moodustunud maismaal, ei sula suvel täielikult ja liigub oma raskuse ja gravitatsioonijõu mõjul eemale akumulatsioonialast.

Mandriliustik • Mandriliustik liigub keelekujuliselt mandrijääkilbi servast eemale ja kujundab pinnamoodi enda alla jääval alal Beardmore’i liustik Antarktisel

Mägiliustik • Igijää koguneb ka mäestike kõrgemates osades, kus sajab lund ja valitsevad polaaraladega sarnased tingimused • Mägiliustikud liiguvad palju kiiremini kui mandriliustikud Kaskawulsh’i mägiliustik Kanadas

Liustiku- e. ruhiorg • Ruhiorg on mägiliustike poolt kulutatud U-kujulise ristlõikega org

Jääaeg Viimane jääaeg jäätumise maksimumi ajal u. 16 000 a. e. Kr

Moreen moreen • Moreen on sorteerumata liustikusete. • Kui jää liigub edasi, kraabib ta maapinda, purustab ja veab kaasa kivimeid • Moreen sulab jääserva ees välja ja kuhjub suurteks vallideks otsamoreen

Moreen Eestis

Pingo e. hüdrolakoliit • Igikülmunud kiht asub teguskihi all ja seda nimetatakse inertseks kihiks. • Teguskihi suvine sulamine ja talvine külmumine põhjustab igikeltsa aladel eriliste pinnavormide - hüdrolakoliitide - teket. • Hüdrolakoliit on kuppeljas või kühmutaoline küngas, mis tekib põhjavee külmumisel kaasneva paisumise tagajärjel. • Hüdrolakoliit koosneb jäätunud südamikust ja seda ümbritsevatest setetest, milleks võib olla kas liiv, savi, turvas vms.

Pingo e. hüdrolakoliit Pingod Tuktoyaktuk’i lähedal, Loodeterritoorium, Kanada Pingo jääst südamik Pingo pärast jääsüdamiku sulamist

Lingid • http: //www. uwsp. edu/geo/faculty/ritter/geo g 101/textbook/mass_movement_weatheri ng/water_erosion. html • http: //library. thinkquest. org/05 aug/01448/ • http: //www. kidsgeo. com/geology-forkids/0074 -erosion-rivers-lakesstreams. php • http: //www. ipm. iastate. edu/ipm/icm/2005/5 -2 -2005/reducespringerosion. html