PIMEDATE MARSS Aivar Haller Hiljutine PISA uuring nitab

PIMEDATE MARSS Aivar Haller

"Hiljutine PISA uuring näitab, et Eesti kool seisab tugevatel jalgadel, et ollakse õigel teel. Selline tulemus ei tule paari aastaga. Siin on taga Eesti kodude õige suhtumine, Eesti laste tragidus ja hoolsus, Eesti õpetajate professionaalsus, " kiitis President, lisades, et nüüd tuleb vaadata tulevikku ja mõelda, kuidas minna edasi. Vabariigi Presidendi kõnest 11. jaanuar 2008 Väimela Haridusfoorumil. .

Põhjus rõõmu tunda? TIMSS 2003 andmetel meie noored loodusainetes maailmas 5. koht, Euroopas 1. koht. PISA 2006 andmetel meie noored loodusainetes maailmas 5. koht, Euroopas 2. koht.

Võimalikud edu põhjused? Kohusetundlikud ja vastutustundega õpilased. Ühiskonna muutusi ja vajadusi arvestav õpetaja + õpetajakoolitus. Kaasaegne õppekava + õppekirjandus. Õppeasutuste autonoomia ja õpitulemuste välishindamine. PISA 2006 ja TIMSS 2003 kokkuvõtted Tõnu Runnel HTM . .

Kas see kõik on ikka nii? On meie tegalikkus tõesti nii hea, kui ta eemalt vaadates paistab? Millisele teaduslikule alusele tugineb tänane ja ka uus, loodav riiklik õppekava ehk millistes eelretsenseeritavates teadusajakirjades on avaldatud uurimusi Eesti õppekavade toimimise või tulemuslikkuse kohta? .

Mida me teame? Mida me teame tänasest olukorrast Eesti haridussüsteemis? Miks ei ole Eesti pedagoogika täna nähtav maailma teadusuuringute andmebaasides? Tulemus on “ 0” Thomson Reutersi kompanii Web of Knowledge andmebaasis Web of Science, mis sisaldab umbes 11 000 eelretsenseeritavat teadusajakirja!?

Mida me soovime? Milline on meie ühiskonna kõigi huvipoolte ootus haridussüsteemile? Milline õppeaine aitab lapsel aru saada õnnelikkuse olemusest ja õppida seisundit looma? Milline õppekava osa aitab lapsel tajuda kogetud hakkamasaamist? Albert Bandura .

Mida mina soovin? Mina soovin, et minu lapsed oleksid tulevikus õnnelikud ja hoolivad! Õnn on see, kui Sa hommikul hea meelega tööle (kooli) lähed ja õhtul hea meelega koju tagasi tuled. Fred Jüssi

Oleme õnnelikud? Maailma õnneindeksis jääb Eesti 95 riigi seas 71. -74. kohale ja Eesti lapsed on Euroopas eelviimasel kohal õnnetu olemise edetabelis. Kui vaadelda ainult heaolu koolis, siis oleme maailmas lausa viimasel kohal. 2006 Ruut Veenoven Roterdami ülikooli Õnneuuringute keskusest, mis annab välja igaaastast õnneindeksit. 120 maailma riigi kohta.

Oleme targad ja loovad? Eesti noored on erakordsete teadmistega, aga neid teadmisi tulevikus rakendada ei kavatse. Imbi Henno REKK, PISA 2006 17 Euroopa riigi seas hindavad Eesti noored loovust kõige madalamalt. Rootsi konsultatsioonifirma Kairos Future ülevaadet Eesti noorte väärtushinnangutest. .

Väärtustame ennast? Eesti õpilastel on äärmiselt madal enesehinnang ja õpilaste edukus on negatiivses korrelatsioonis aine meeldivusega. TIMSS 2003 Leppmann 2004 Eesti laste tulemused on küll väga head, ent õppimine on rõõmutu ja ilma sisemise motivatsioonita. TIMSS 2003 Reiska 2004. .

Kuidas õpetajal läheb? Eesti õpetajatel on ülimadal rahulolu oma tööga. Üldistades võib väita, et meie õpetajad: ei naudi oma tööd; ei mõista kooli õppekava eesmärke ega ole rahul oma edusammudega õppekava täitmisel; pole rahul õpilaste tulemustega; pole rahul laste suhtumisega õppimisse ja kooli varasse; pole rahul vanemate osalusega koolielus. Imbi Henno TIMSS 2003 kokkuvõte.

Geeniuse mõtted. Mul ei ole erilisi andeid, ma olen kirglikult uudishimulik. Kool peab alati seadma sihiks, et noor oleks sealt lahkudes sõltumatult otsustav, tegutsev ja vastutav isiksus, muidu meenutab ta oma haridusega pigem hästi treenitud koera kui harmooniliselt arenenud isiksust. Õpetada tuleb nõnda, et pakutavat võetakse hinnalise kingituse, mitte raske kohustusena. “Einsteini ütlemisi”, 2001 Alice Calaporice

Mida väärtustada? Mis aitab minu lastel saada õnnelikuks ja luua jätkusuutlik perekond ja kogukond ja ühiskond? Kas iseseisvus ja loovus või allumine ja matkimine?

Millist põhimõtet järgida? Millise põhiprintsiibi järgimine loob eelduse kujuneda iseseisvaks ja loovaks ning hoida oma peret, rahvast ja riiki? Kas koostöö või konkurents?

Mis aitab muutuda? Mis innustab meid tegema koostööd ja looma ühist arengukeskkonda? Kas huvi ja julgus või hirm ja alalhoidlikkus?

Millesse uskuda? Õige ja vale selguvad eesmärgi kontekstis. Moraal ja eetika on subjektiivsed (sotsiaalselt konstrueeritud) mõisted. Areng on loovuse, mitte õppimise funktsioon. Ülo Vooglaid Eakohane lähenemine õppele loob eelduse isesseisvuse tekkimiseks ja loovuse kujunemiseks. Bernard Livegood

Mida teha? 1. Teha teaduslik uuring ja selgitada välja, miks meie ootus ja tegelikkus ei kattu? 2. Uurida välja, mis on meie ühiskonna tegelik haridusootus? 3. Kutsuda kokku Hariduskongress ning sõnastada ja kinnitada uus ja kindel suund. 4. Anda koolile ja õpetajale sisuline vabadus. 5. Luua lapsevanemale ja lapsele sisuline valikuvõimalus.

SOOVIN MEILE AUSUST, SUURI UNISTUSI, ENESEUSKU JA TINGIMUSTETA ARMASTUST! aivar@haller. ee +372 5162211