Phiiguste igustatud subjektid n n Inimesed ksikisikud praktiliselt

Põhiõiguste õigustatud subjektid n n Inimesed (üksikisikud): praktiliselt piiramatult, va teineteise õigustega arvestamine ja põhikohustused. Eestis kõik, kui pole märgitud, et kodanikud Juriidilised isikud: olemusega sobivas osas (avalikõiguslik rohkem piiratud) n n n Ühendused, mis pole juriidilised isikud: Eesti vs EIÕK Riik: üldiselt kohustatud subjekt, põhiõiguste piiratuse osas õigustatud subjekt, eraõigussuhetes sarnane juriidiliste isikutega, võrdne kohtlemine Erisubjektid (pere, teadlane jt): tõlgendusraskused

Põhiõiguste kohustatud subjektid n n Riik: keskne põhiõiguste tagamiseks kohustatud subjekt, samas ei tarvitse olla tagamise kohustust eriti majandussuhetes (enam- ja vähempakkumised jne vs diskrimineerimiskeeld) Erasubjektid: n n n kaudne seotus: võrdsuspõhimõte vs ühingute liikmeksvõtmise ja väljaarvamise klubireeglid, diskrimineerimiskeeld vs klubi-lisus, kohustus järgida põhiseaduskorda ja käituda heas usus otsene seotus: teiste õiguste ja vabadustega arvestamine, kahju hüvitamine Välismaised ja rahvusvahelised subjektid: otserakenduvus valdavalt puudub, erandiks põhiseaduslik

Põhiõiguste kaitse üldalused n n Õiguste ja –vabaduste põhiseaduses sätestamise ülesandeks on tagada (1) igaühe vaba eneseteostus ühtsete reeglite alusel, (2) kaitse avaliku võimu omavoli eest ning (3) põhiõiguste horisontaalne kaitse, st teiste inimeste või eraõiguslike toimijate eest Põhiõigused ja vabadused on subjektiivsed õigused: avaliku võimu (1) negatiivne kohustus hoiduda põhjendamatust sekkumisest nende kasutamisse ning (2) positiivne kohustus luua tingimused nende sisuliseks ja tulemuslikuks kasutamiseks, sh kaitseks

Põhiõiguste kaitse üldalused n n Riigi positiivne kohustatus õiguste ja vabaduste kasutamise korra väljatöötamiseks ja toimiva infrastruktuuri loomiseks Põhiõiguste kaitseks peavad olema toimivad ja tõhusad võimalused: õiguste piisavalt täpne sätestus (vs konstitutsioonilüürika), kaitseabinõude süsteemi seaduslik tagatus (õigusstaap ja sanktsioonid), õiguste subjektiveeritus, pädevate instantside olemasolu ja nende poole pöördumise võimalikkus

Eesti põhiõiguskeskkond (PS) 1 § 9. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. n Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega. n

Eesti põhiõiguskeskkond (PS) 2 n § 10. Käesolevas peatükis loetletud õigused, vabadused ja kohustused ei välista muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad (a) inimväärikuse ning (b) sotsiaalse ja (c) demokraatliku (d) õigusriigi põhimõtetele.

Eesti põhiõiguskeskkond (PS) 3 n n n § 11. Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. . . Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest. § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.

Õiguste kaitse loogiline skeem Kas mõnd põhiõigust on piiratud? n Kas piirang on põhiseaduspärane? n Formaalselt (korrektsus) n Materiaalselt (vajalik demokraatlikus ühiskonnas): n n Kas teenib legitiimset eesmärki? n Kas on sobiv, vajalik ja mõõdupärane eesmärgi teenimiseks?

Põhiõiguste tagamise mehhanism n Põhiõiguse kaitsepiirkond: Esemeline kaitseala n Isikuline kaitseala n n Põhiõiguse piirang e piiramine e sekkumine e kitsendamine e riive. Tunnused: Õigusakti või toimingu vorm n Avalikule võimule tuginev iseloom n Lõplikkus e finaalsus n Vahetu ja kahjustav mõju n

Põhiõiguste tagamise mehhanism n Piirangu lubatavus: n n n Seadusliku aluse põhimõte: seaduse peab olemas, kättesaadav ja arusaadav Vajalikkus demokraatlikus ühiskonnas: piiranguga taotletava eesmärgi lubatavus, eesmärgi saavutamiseks kasutatavate vahendite lubatavus, vahendite sobivus eesmärgi saavutamiseks, vahendite vajalikkus eesmärgi saavutamiseks, vahendite ja eesmärgi mõõdupärasus e proportsionaalsus Piirang ei tohi moonutada põhiõiguse olemust Absoluutsete põhiõiguste mõiste (vs suhtelised) Kaitseväe, erakorralise ja sõjaseisukorra eriseisund

Riive õigustatuse klauslid n Üldklauslid (§ 11): Piiranguid võib teha ainult kooskõlas põhiseadusega n Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud n Piirangud ei tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust n n Eriklauslid: lisatingimused, nt § 36 lg 2, mis seab väljaandmise eelduseks rahvusvahelise lepingu ja valitsuse sellekohase otsuse, § 43 ja 48 lg 4 kohtu luba jne

Riive õigustatuse klauslid n n n n Seaduslikkuse üldklausel e üldine seadusreservatsioon (ainult kooskõlas põhiseaduse ja seadustega) Üldise huvi üldklausel (teised inimesed ja seadus) Legitiimne eesmärk Demokraatlikus ühiskonnas vajalikkus Proportsionaalsus e mõõdupärasus Õiguste ja vabaduste moonutamise keeld Riikliku julgeoleku ja avaliku korra klausel e hädaolukorra klausel

Põhiõiguse riive tuvastamine 1 n 1. Asjassepuutuva põhiõiguse leidmine n 2. Põhiõiguse kaitseala riive n 2. 1. Kaitseala n a) esemeline kaitseala n b) isikuline kaitseala n 2. 2. Riive

Põhiõiguse riive tuvastamine 2 n 3. Riive põhiseaduslik õigustamine n 3. 1. Riive formaalne õiguspärasus n a) Pädevus, menetlus, vorm (eriti PS § 3 lg 2, § 108 ja § 104 lg 2) n b) Määratuse ehk õigusselguse põhimõte (PS § 13 lg 2) n c) Parlamendireservatsioon (PS § 3 lg 1 ls 1 ja § 87 p 6) n d) Kvalifitseeritud seadusereservatsioonist tulenevad erilised formaalsed riive põhiseaduspärasuse eeldused

Põhiõiguse riive tuvastamine 3 n 3. 2. Riive materiaalne põhiseaduspärasus n a) Seaduse legitiimne eesmärk n n n a 1) Seadusreservatsiooni puudumisel põhiõigus või mõni muu põhiseadusest tulenev õigusväärtus a 2) Kvalifitseeritud seadusereservatsiooni puhul: n a 2 a) kvalifikatsiooni kataloogis sisalduv eesmärk või n a 2 b) põhiõigus või mõni muu põhiseadusest tulenev õigusväärtus (erandjuhul) a 3) lihtsa seadusereservatsiooni puhul eesmärk, mida seaduseandja silmas pidas

Põhiõiguse riive tuvastamine 4 n b) Proportsionaalsuse põhimõte n b 1) Vahendi sobivus (kohasus) n b 2) Vahendi vajalikkus kitsamas tähenduses (tarvilikkus) n b 3) Vahendi proportsionaalsus kitsamas tähenduses (mõõdukus): mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda mõjuvamad peavad olema riivet õigustavad põhjused

Põhiõiguste vastuolu n n Põhiseaduse tõlgendamisel võib ilmneda põhiõiguste või põhiseaduse põhimõtete sisemine vastuolu. Näiteks põrkuvad isikutega seotud pressiteadete puhul põhiseaduse 26. §-st tulenev eraelu puutumatus ja 45. §-st tulenev ajakirjandusvabadus. Sel juhul loetakse tõlgendamise ülesandeks vastuolus olevate põhiõiguste teineteisega sobitamist, optimaalsesse tasakaalu viimist sisulise kaalumise teel Mõned põhiõigused ei ole piiratavad (näiteks õigus elule, § 16) ning mõned on piiratavad üksnes seadusega (näiteks omand, § 32)

Põhiõiguste vastuolu lahendamine n Vastuolu lahendamiseks on kaks põhimõttelist teed: n n n Mõlemat mõistlikult piirata, püüdes saavutada kooskõla või väikseim võimalik kahju Kui tasakaalustamine ei osutu võimalikuks, ohverdada üks teisele Mõlema tee puhul tuleb põhiõigusi kaaluda: n n n Määrata riive tugevus e intensiivsus Hinnata riivet õigustavate põhjuste olulisust Leida optimaalne tasakaal põrkuvate väärtuste vahel e rakendada proportsionaalsuse põhimõtet kitsamas tähenduses

Teleoloogiline tõlgendamine n Eesmärgipärane väärtustõlgendamine, millel võib olla kehtivat õigust teisendav iseloom n Näide Saksa õigusteadusest: õigus minimaalsele elatustasemele on tuletatav õigustest inimväärikusele (§ 1, GG) ja füüsilisele terviklikkusele (§ 2 lg 2, GG), mida tuleb tõlgendada sotsiaalriigi põhimõtte valguses

Põhiõigustest loobumine Põhiõigustest ja –vabadustest loobumine on lubamatu ning sellekohased tahteavaldused ja tehingud õiguslikult mittesiduvad n Küll on võimalik põhiõigusi faktiliselt mitte kasutada n Loobuda on võimalik ettevõtlusvabaduse kaitsealasse kuuluvatest subjektiivsetest õigustest, nt varaliste autoriõiguste loovutamine n

Põhikohustused n n Ennekõike põhiseaduse alusel tekkinud igaühe kohustused riigi ees Üldine kohustus järgida seadust ning arvestada teiste inimeste õigusi ja vabadusi (§ 19 lg 2) n Loodusvarade säästliku kasutamise kohustus (§ 5), au ja hea nime austamise kohustus (§ 17), kahju hüvitamise kohustus (§ 25), kohustus perekonna ees ja vanemlik kohustus (§ 27), kohustus kasutada omandit ühiskonnakasulikult (§ 32), koolikohustus (§ 37), elu- ja looduskeskkonna kaitse kohustus (§ 53), iseseisvuse kaitsmise kohustus (§ 54), kohustus olla ustav põhiseaduslikule korrale (§ 54), välismaalaste ja kodakondsuseta isikute kohustus järgida seadust (§ 55), maksukohustus (§ 113), riigikaitsekohustus (§ 124)

Eesti kodaniku eriõigused n n Ühtegi Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata või takistada Eestisse asumast (§ 36) Ühtegi Eesti kodanikku ei tohi välisriigile välja anda, välja arvatud rahvusvahelistes lepingutes sätestatud tingimustel ja korras vabariigi valitsuse otsusel (§ 36) Ainult Eesti kodanikud võivad kuuluda poliitilistesse erakondadesse (§ 48) Teovõimeline Eesti kodanik, kes on saanud 18 aastat vanaks, saab õiguse osaleda Riigikogu valimistel ja rahvahääletusel (§ 57, 60)

Näiteid Eesti kodanikele reserveeritud ametikohtadest n n n President, õiguskantsler, riigikogu liikmed, presidendi valimiskogu liikmed Ülikooli või rakenduskõrgkooli rektorid, Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud Riigi ja kohaliku omavalitsuse ametnikud, valla- ja linnasekretärid Politsei-, piirivalve- ja kaitseväeteenistujad Kohtunikud, prokurörid, kohtutäiturid, notarid, advokaadid (osaliselt avatud EL-i kodanikele) Eesti Panga president ja nõukogu liikmed, Eesti Raadio ja Televisiooni nõukogu liikmed

Eesti kodaniku erikohustused n n Eesti kodanik peab olema ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsma Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, võib ta osutada omaalgatuslikku vastupanu. (§ 54) Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras. (§ 124)

Põhiõiguste liigid n Vabadusõigused ja võrdsusõigused n Negatiivne ja positiivne vabadus Temaatiline jaotus õiguste kaupa n Inimõiguste jaotus n Kodakondsuse valdkonnad (Thomas H. Marshall) n

Vabadus- ja võrdsusõigused n Vabadusõigused n n Võrdsusõigused n n n Vabaduse sfääri käsitlus (vabadusruum) Vabadusruumi kaitse rünnete eest Hüvitamine Võrdsus seaduse ees Riigi rajanemine vabadusele, õiglusele ja õigusele Sotsiaalriigi põhimõte Riigi aktiivsus (põhivoolustamine) Teemapõhiõiguste puhul põimunud

Inimõiguste liigid Isikuõigused (esmased õigused: õigus elule, võrdsele kohtlemisele võrdsetel asjaoludel jne) n Poliitilised õigused e kodanikuõigused (tõrje- e vabadusõigused: sõna- ja mõttevabadus, valimisõigus jne) n Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused (solidaarsusõigused: õigus eneseteostusele, toimetulekule jne) n

Rühmaõiguste sisuvalikud Kommunitaarne (kollektivistlik) lähene-mine – kogukonnal õigus teha liikmele ettekirjutusi ja rakendada sanktsioone n Liberaalne (individualistlik) vaatenurk – rühmakuuluvus inimese eraelu osana: n kogukondade eraldiseisvana tunnustamine (nt vähemusrahvuste kultuuriautonoomia) n kogukonnad tavaliste kodanikeühendustena n

Kodakondsuse valdkonnad Võtmeaeg Tsiviilne Poliitiline Sotsiaalne 18. saj 19. saj 20. saj Alus. Isiklik Poliitiline Heaolu põhimõte vabadus subjektsus Üldine Tasuta hari. Tüüpilised Isiku- ja eraelu puutuma- hääleõigus, dus, pensiomeetmed tus, mõtte-, parlamendi- nid, tervissõna-, usu- ja reform, rah- hoid, osadus lepinguvaesindajate kultuurivabadus töötasu pärandist

Sotsiaalne kodakondsus vs abi Inimese õigused alates tükikesest majandusheaolust ja julgeolekust kuni õiguseni täisväärtuslikult osa saada ühiskonna pärandist ja elada tsiviliseeritud olendi elu ühiskonnas valdavate standardite kohaselt (Marshall 1992: 8) n Vs vaesteabi loogika: (a) igaüks hoolitsegu enda eest ise, [ja/või (b)] aga arenenud ühiskond ei lase ka päris nälga surra ja hoiab hädalistel hinge sees (vrd Fraser ja Gordon 1994 USA kohta) n

Sotsiaalmajanduslikke õigusi n § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. . . Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all.

Kõrgharidusõigus Saksamaal Saksa põhiseaduskohtu (Bundesverfassungsgericht ) Numerus Clausus I otsus 1972 n Lähteküsimused: n Saksa põhiseaduses pole sõnastust “igaühel on õigus haridusele” n valikupiirangud või valikuvabadus n kas kõrgharidus on põhiõigus, mida nõuda n

Põhiseaduslikud raamid n § 12, GG “Kõikidel sakslastel on õigus vabalt valida tegevusala, töö- ja õppimis- või koolituskohta. . . Tegevusalal tegutsemist võib reguleerida vaid seadusega või selle alusel. ” n § 109 lg 2, GG: “Seadusandja peab riigi kulutamispoliitikat kavandades arvesse võtma avaliku heaolu kaalutlusi ning üldise majandusliku tasakaalu nõudmisi. ”

Kohtu arutlusloogika: alused n Vabas seadusel põhinevas sotsiaalses heaoluriigis ei kuulu valitsusasutuste piiramatu diskretsiooni hulka hüvest kasusaajate ringi määratlemine ning mõnede kodanike nimetatud eesõigustest ilmajätmine. n Õigus vabalt valida tegevusala, . . . mille peamine eesmärk on isiku valitud eluviisi kaitsmine, . . . on olemuslikult seotud vaba ligipääsuga kõrgharidusinstitutsioonidele, kuna see õigus oleks väärtusetu ilma tegeliku võimaluseta seda kasutada.

Kohtu arutlusloogika: ligipääs n Mida rohkem on moodne riik seotud oma kodanike sotsiaalse kindlustunde ja kultuurilise arendamise tagamisega, seda rohkem laiendab algset postulaati vabaduse kaitsmisest riigi sekkumise vastu nõue, et osasaamine valitsuse poolt pakutavatest teenustest omandaks põhiõiguse iseloomu. n Õigus osasaamisele kõrgharidusressursist on piiratav sellega, mida isik võib mõistuspäraselt ühiskonnalt nõuda.

Teisi näitlikke juhtumeid n n Üliõpilaste kui isikute kategooria kõrvaldamine sotsiaaltoetuste saamisest Soome Vabariigi piirkondlikes halduskohtutes Vangide õigus ravile Lõuna-Aafrika Vabariigi põhiseaduskohtus Riigi kohustus pakkuda peavarju perekonnast eemaldatud lastele Lõuna-Aafrika Vabariigi põhiseaduskohtus Õigus kvalifitseeritud õigusabi kättesaadavusele Euroopa Sotsiaalsete Õiguste Komitees

Põhiõigusvaidlusi Eestis? n n n Õiguskantsler ja riigikohus: valimisliidud kohalike omavalitsuste valimistel Riigikogu: üliõpilaste kaitseväeteenistus President ja riigikogu: sotsiaalhoolekande seaduse muudatused Riigikogu ja õiguskantsler: plakatireklaami keelamine valimistel Riigikohus: valimiste kandidaatide keelenõuete vaidlus, valimisnimekirjade nimed Õiguskantsleri üleskutse kaitsta oma õigusi

Võimalikke vaidlusi Eestis Poliitika: n Erakondade rahastamine n Künnised valimistel n Kallutatud meedia n Haldusreform n Avalike teenuste KOV jaotus ja ulatus Sotsiaalia, majandus: n Standardid tõkkena n Maksustus n Õigus tervisele n Õigus haridusele n Riigitellimus n Toimetulek vs kaitse n Diskrimineerimine

Näide: millega Eesti ei nõustu? Erandeid Euroopa Sotsiaalhartas: n Art 2 lg 4 “kõrvaldama ohtlikele või tervistkahjustavatele kutsealadele omaseid ohtusid, . . . tagama. . . lisapuhkuse” n Art 3 lg 4 “soodustama kõigile töötajatele mõeldud tervishoiualaste profülaktika ja nõustamisteenuste järkjärgulist arengut” n Art 4 lg 1 “tunnustama töötajate õigust saada niisugust töötasu, mis tagab neile ja nende perekondadele inimväärse elatustaseme”

Sotsiaalsete põhiõiguste vastu Üldine sõnastatus n Kulukus n Võimude lahususe põhimõtte rikkumine n Kohtunikel puuduvad vajalikud teadmised halduspoliitikast n Rahvusvaheliste ühenduste liigne sekkumine riigi siseasjadesse n

Sotsiaalsete põhiõiguste poolt n n n n Õigused peavad olema kohtutes kaitstavad Subjektiveerimiskohustus Kohtu õigus panna seadusandlikule ja täidesaatvale võimule tõendamiskoorem Ka poliitilised õigused nõuavad vahendeid Rahvusvaheline kohtupraktika ja konventsiooninõuded Õigus kohtulikule arutamisele (EIÕK, PTESH) ÜRO Peaassamblee resolutsioon: erinevad inimõigused on seotud ja jagamatud

Põhiseaduskohtu mõju Teleoloogilisel e eesmärgipärasel, aga ka süstemaatilisel tõlgendamisel võib olla kehtivat õigust teisendav iseloom n Näide Saksa õigusteadusest: õigus minimaalsele elatustasemele on tuletatav õigustest inimväärikusele (§ 1, GG) ja füüsilisele terviklikkusele (§ 2 lg 2, GG), mida tuleb tõlgendada sotsiaalriigi põhimõtte valguses n

Tõlgendamisargumendid n n n Tõlgendamise sisu on õigusakti mõtte väljaselgitamine Tõlgendamise eesmärgiks on teha valik sõnastuse mitme erineva tähendusvõimaluse vahel. Vahendiks on esitada erinevate valikuvõimaluste poolt- ja vastuargumendid Tõlgendamisargumendid võib jagada 3 -ks: n n n lingvistilised (keel) süstemaatilised (süsteemi terviklikkus) teleoloogilised (eesmärk, põhiväärtused)

Süsteemiargumentatsioon n n Sätteid vaadeldakse koos teiste tähendust omavate asjaoludega. Normi mõte leitakse seaduses või terves õiguskorras olevate seoste abil (ideaalne õiguspüramiid) Arvestama peab: n n n õiguslikku konteksti pretsedente analoogiat loogilis-kontseptuaalseid argumente põhimõtteargumente ajaloolisi argumente

Eesmärgiargumentatsioon n Seaduse eesmärk: n n n subjektiivne teooria – seadusandja taotlused seaduse kehtestamisel. Mida taheti seaduse vastuvõtmisega saavutada? objektiivne teooria – ideaalne ratsionaalsus ja ideaalne seadusandja. Annab teada, kuidas peaks küsimust lahendama „Sisulised põhjused” – asja otstarbekas korraldamine, lähtudes ühiskonnas valitsevatest üldistest põhimõtetest ja väärtustest. Seadusetekstist kaugeim tõlgendamisviis