Peamine tegevusala oli põllundus. Olid põlispõllud. Eestlased kasvatasid nisu, otra ja talirukist. Eestlased kasvatasid koduloomi. Loomadelt said inimesed liha, piima, villa ja põllule sõnnikut. Leili Pukk
Eestlased olid osavad ehitajad. Nad ehitasid ise rehielamud ja linnused. EESTLASTE LINNUS Leili Pukk
Nad valmistasid ise *tööriistad *riided *pastlad Leili Pukk
Eestlased uskusid, et neil aitab elada looduse vägi. PÜHA HIIS OHVRIKIVI Eestlased ohverdasid liha, vilja, villa ja metallesemeid. Leili Pukk
MAAKONNAD MUINASAJAL ¤ ¤ ¤ ¤ Eestlased olid maarahvas. Nad elasid taludes ja külades. Külad koondusid külade liitu ehk kihelkondadesse. Kihelkondade liidud olid maakonnad. Muinasaja lõpul oli Eestis 8 suuremat maakonda, Kesk. Leili Pukk Eestis ka mõned väiksemad maakonnad.
EESTLASED OLID SÕJAMEHED. sein vall Kaitseks vaenlaste vastu ehitasid eestlased linnuseid. Linnuse ümber oli kõrge vall ja selle peale ehitasid mehed tugeva puuseina. Leili Pukk EESTI SÕDALASED MUINASAJA LÕPUL
Eestlaste naabrid, kellega nad suhtlesid, olid soomlased ja lätlased. Tugev vaenlane oli Vana-Vene riik. Venelased tahtsid Eesti alasid vallutada. Eestlased ja nende naabrid XII sajandi lõpul Leili Pukk
Kasutatud materjalid: M. Laar, M. Tilk, E. Ergauk Ajalugu 5. klassile. Avita 1997 Leili Pukk