petajate teadmised ja uskumused kui faktorid digitehnoloogia integreerimiseks

Õpetajate teadmised ja uskumused kui faktorid digitehnoloogia integreerimiseks õppetöösse Piret Luik, Tartu Ülikool, Haridusteaduste instituut Liina Tamm, Konguta Kool

Saame tuttavaks! https: //todaysmeet. com/Digijuht 3 tutvustus

1922 - Thomas Edison ennustas, et televisioon hakkab asendama koolides õpikuid: 1932 - Benjamin Darrow soovitas, et raadio võiks hakata asendama õpikuid ja õpetajaid; 1984 - Seymour Papert ennustas, et arvutist saab peamine õppevahend. 2009 – Wim Veen soovitas rakendada õppimist vajadusel (learning on demand), mida toetaks virtuaalne õppimiskeskkond (Learning Mall).

Digitehnoloogia integratsiooniks Vaja spetsiaalseid teadmisi, kuidas tehnoloogiat kasutada hariduslikel eesmärkidel, kuid tehnoloogiate integratsioon on enam olnud seotud tehnoloogia enda kui selle kasutamise pedagoogiliste lähenemistega (Mishra jt, 2009).

Digitehnoloogia integratsioon Tehnoloogiat püütakse integreerida olemasolevatesse stsenaariumidesse, muutmata midagi oluliselt Larry Cuban (1993) ‘Computers Meet Classroom: Classroom Wins‘ Vaja muutusi klassruumis: keskkonnas, õpetamises, õppimises, hindamises (Law, Pelgrum & Plomp, 2008). Olulised on klassi suurus, infrastruktuur, vahendid, juhtimine, õpetamine, hindamine, koolikultuur, vanemate toetus (Hallissey, 2009), õpetajate teadmised (Mishra jt. , 2009).

3 soovi kuldkalale Kui te saaksite viia ellu kolm muudatust oma koolis, et koolis kõik õpetajad integreeriks efektiivselt digitehnoloogiat, mis need oleks? https: //answergarden. ch/576793 Kui te saaksite viia ellu kolm muudatust Eesti hariduses, et kõik õpetajad integreeriks efektiivselt digitehnoloogiat, mis need oleks? https: //answergarden. ch/576795

Integratsioon Keskkond Teadmised TPACK Uskumused

TPACK (varem TPCK) is "a way of thinking about the knowledge teachers need to understand to integrate technology effectively into their classrooms (Mishra & Koehler, 2008). “ TPACK rõhutab tehnoloogia, ainekava sisu ja spetsiifiliste pedagoogiliste lähenemiste (suhtlemine, motiveerimine jms) vahelisi sidemeid ja kuidas need kolm valdkonda toimivad vastastikku, et luua efektiivset antud aine õpetamist kasutades haridustehnoloogiat (Harris, Mishra & Koehler, 2009).

Ainealased teadmised. Sisu Teadmised antud ainevaldkonnast, põhifaktid, teooriad, Vastava valdkonna mõisted, reeglid, seosed teiste õppeainetega jms.

Pedagoogika alased teadmised Sügavad teadmised õppimiseõpetamise protsessist. Kuidas klassi juhtida, õpilasi õpetada, kuidas hinnata, õppekava arendada. Selle eesmärgid, sihid, väärtused, strateegiad, meetodid jms. Sisu alased teadmised Teadmised antud ainevaldkonnast, näiteks ajaloo alased teadmised, kunsti alased teadmised jms. Vastava valdkonna mõisted, reeglid, seosed jms.

Tehnoloogia alased teadmised Oskus kasutada digivahendeid õppetöös. Teadmised riistvarast, tekstitöötlusprogrammidest, Pedagoogika alased Sisu alased e-post, kuidas paigaldada, teadmised eemaldada teadmised tarkvaraprogramme, Teadmised kuidas Sügavad teadmised antud arhiveerida õppimise-õpetamise protsessist. Selle eesmärgid, sihid, väärtused, strateegiad, meetodid jms. ainevaldkonnast, näiteks ajaloo alased teadmised, kunsti alased teadmised jms. Vastava valdkonna mõisted, reeglid, seosed jms.

Tehnoloogia Pedagoogika Sisu

Analüüsime ennast ja oma personali Hinda ennast TPACK- mudeli raames http: //bit. ly/2 o. W 8 Jqx Hinda oma kooli TPACK- mudeli raames http: //bit. ly/2 pqxlc. K

Tehnoloogia TS PT TPS Pedagoogika Sisu PS

Tehnoloogia alased teadmised Fluency of Information Technology Pedagoogika ja sisu alased teadmised Pedagoogika alased Sisu alased teadmised (PS) teadmised Sügavad teadmised Teadmised antud Kuidas õpetada ja kuidas õppimise-õpetamise õpitakse konkreetsetainevaldkonnast, sisu, ka õpitava hindamine. protsessist. Selle näiteks ajaloo alased Efektiivsed meetodid, eesmärgid, sihid, seoste loomine jms. teadmised, kunsti väärtused, alased teadmised strateegiad, jms. Vastava meetodid jms. valdkonna mõisted, reeglid, seosed jms.

Tehnoloogia alased Pedagoogika ja teadmised tehnoloogia (PT) of Fluency alased teadmised Information Technology Kuidas muutub õpetamine- õppimine tehnoloogiat Pedagoogika alased Sisu ja sisu alased kasutades. Selle eelised ja miinused konkreetses teadmised alased teadmised õppetegevuses. Sügavad teadmised (PS) Teadmised antud õppimise-õpetamise Kuidas õpetadaainevaldkonnast, ja protsessist. Selle kuidas õpitaksenäiteks ajaloo alased eesmärgid, sihid, konkreetset sisu, teadmised, ka kunsti väärtused, õpitava hindamine. alased teadmised strateegiad, Efektiivsed jms. Vastava meetodid jms. meetodid, seoste valdkonna mõisted, loomine jms. reeglid, seosed jms.

Tehnoloogia alased Pedagoogika ja Tehnoloogia ja sisu teadmised tehnoloogia (PT) of alased teadmised Fluency alased teadmised Information (TS) Kuidas muutub Technology Milline tehnoloogia sobib õpetamine-õppimine millise sisuga, kuidas sisu Pedagoogika alased Sisu ja sisu alased tehnoloogiat tingib konkreetse teadmised alased teadmised kasutades. Selle tehnoloogilise lahenduse ja vastupidi. Sügavad (PS) Teadmised antud eelised jateadmised miinused õppimise-õpetamise ja konkreetses Kuidas õpetadaainevaldkonnast, protsessist. Selle kuidas õpitaksenäiteks ajaloo alased õppetegevuses. eesmärgid, sihid, konkreetset sisu, teadmised, ka kunsti väärtused, õpitava hindamine. alased teadmised strateegiad, Efektiivsed jms. Vastava meetodid jms. meetodid, seoste valdkonna mõisted, loomine jms. reeglid, seosed jms.

Tehnoloogia alased Pedagoogika ja pedagoogika Tehnoloogia ja sisu Tehnoloogia, ja sisu teadmised tehnoloogia (PT) of (TPS, alased teadmised TPACK ) Fluency alased teadmised Information (TS) Kuidas muutub Millinejatehnoloogia Pedagoogilised strateegiad meetodid, Technology õpetamine-õppimine sobib millise sisuga, mis rakendavad sobivalt tehnoloogiat Pedagoogika alased Sisu ja sisu alased tehnoloogiat sisu tingib õpetamaks antud sisukuidas vastavalt õppijate teadmised alased teadmised kasutades. Selle konkreetse õpivajadustele; teadmine, mis muudab Sügavad teadmised (PS) Teadmised antud eelised ja miinused tehnoloogilise sisu keeruliseks või lihtsaks ja kuidas õppimise-õpetamise Kuidas õpetada ainevaldkonnast, ja konkreetses lahenduse ja tehnoloogia saab aidata kaasa sisu protsessist. Selle kuidas õpitakse näiteks ajaloo alased õppetegevuses. vastupidi. keerukuse kõrvaldamisele; arusaamine, eesmärgid, sihid, konkreetset sisu, teadmised, ka kunsti kuidas esitada mõisteid tehnoloogiat väärtused, õpitava hindamine. alased teadmised kasutades ja teadmine, kuidas kasutada strateegiad, Efektiivsed jms. Vastava tehnoloogiat olemasoleva teadmise meetodid jms. meetodid, seoste valdkonna mõisted, suurendamiseks ja uue loomiseks. loomine jms. reeglid, seosed jms.

Tehnoloogia Pedagoogika Sisu

Analüüsime ennast ja oma personali taaskord Analüüsige, milliseid ja kui suuri ühisosi on Teie teadmistes. Millised „pallid“ on enam koos ja millised enam lahus. Analüüsige nüüd ka oma personali puhul nende teadmiste ühisosasid.

Tehnoloogia Pedagoogika PS Sisu

Tehnoloogia TS Sisu PS Pedagoogika

Tehnoloogia PT ! TS TPS Pedagoogika Sisu PS

Eesti uurimus 2015 (Laane, 2015; Raig, 2015; Rood, 2015) 4. 25 T 4 3. 75 TPC P 3. 5 3. 25 3 2. 75 2. 5 PC C TC Üliõpilased TP Kooli õpetajad LA õpetajad

Helin Laane magistritöö, TÜ 2015 • Tegevõpetajate hinnang oma pedagoogika ja aineteadmistele on kõrgem kui tehnoloogiateadmistele • Tegevõpetajate hinnang oma tehnoloogiateadmistele on negatiivses seoses tegevõpetajate vanusega • Tegevõpetajate hinnang oma tehnoloogiateadmistele on kõrgem kui õpetajakoolituses või täiendõppes on kasutatud IKT võimalusi • Tegevõpetajate hinnang oma tehnoloogiateadmistele on positiivses seoses IKT kasutamisvõimalustega oma haridusasutuses Pidev koolitus on vajalik

TPACK tulemused teistes riikides • USA-s (Archambault & Barnett, 2010), • Suurbritannias (Rienties, Brouwer & Lygo-Bake, 2013), • Singapuris (Koh, Chai & Tsai, 2014), • Türgis (Karadeniz & Vatanartıran, 2013), • Lõuna-Koreas (Han, Eom & Shin, 2013) Kõrgeimad aine-, pedagoogikateadmised. Madalaim oli TPACK ning teised, mis sisaldasid tehnoloogiat.

Kuidas koolitada TPACK alusel? Koolituse õpitulemused(näide): (a) Koolituse lõpetaja oskab kasutada Mentimeter vahendit. (b) Koolituse lõpetaja oskab koguda erinevate õppijate hinnanguid Mentimeter vahendi abil. (c) Koolituse lõpetaja oskab rakendada oma aines Mentimeter vahendit õppimise toetamiseks. Eesmärgipärane kasutus Appi, appi, digimürgistus

Milles probleemid …? Koolitused muudavad teadmisi, kuid uskumused ei muutu (e. g. Lamtara, 2014; Rienties, Brouwer, & Lygo-Baker, 2013). Õpetajate suhtumist muuta keeruline, kui mitte võimatu (Ertmer, 2005; Marsh, 2007). Kui digitaalsete pärismaalaste põlvkond jõuab õpetajaks ……?

Tehnoloogia alased uskumused Õpetajate tehnoloogia alased uskumused teachers’ beliefs about technology (Miller et al. , 2003), Merlin Kirbits TÜ 2016 Tehnoloogia väärtuslikkusega seotud uskumused Pedagoogilised uskumused Enesetõhusus tehnoloogia int.

Analüüsime taas Missugune uskumus on enim esindatud Sinu puhul? Missugune uskumus on enam esindatud Sinu kolleegide seas? http: //bit. ly/2 q 4 wcnt

Tehnoloogia aktsepteerimise mudel (TAM) (Davis & Venkatesh, 1996) Kasutamine Kavatsus Suhtumine Tajutud kasutamislihtsus Tajutud kasulikkus Käitumuslikud uskumused

Edasiarendus (Chien, Wu, & Hsu, 2014) Kaaslased ja enamus Kasutamine Normatiivsed uskumused Kavatsus Subjektiivsed normid Suhtumine Tajutud kasutamislihtsus Tajutud kasulikkus Käitumuslikud uskumused Ühilduvus

Edasiarendus (Chien, Wu, & Hsu, 2014) Kaaslased ja enamus Kasutamine Normatiivsed uskumused Kavatsus Subjektiivsed normid Suhtumine Tajutud kasutamislihtsus Tajutud kasulikkus Käitumuslikud uskumused Ühilduvus Tajutud käitumise kontroll Kontrolli uskumused Enesetõhusus, tehnoloogiakasutust soodustavad tingimused

Muudatused vajavad aega Kui kiiresti on muutusi näha? Algkool- põhikool 3 a, keskkool 6 aastat, koolipiirkond 8 a Koolide probleem on killustatus ja ülekoormus- 66% koolidest on seotud 3 või enama uuendusprogrammiga, 22% kuue või enamaga Muutus on protsess mitte ühekordne katse 80% peaks olema muutuste poolt, siis võetakse see omaks Isiklik kontakt on oluline- RÄÄGI inimesega Eesmärk on professionaalse õpikogukonna teke- õppiv kool. Õpetaja tahab muudatust eelkõige isiklikul tasemel- õpilaste õpetamisel Koolid kalduvad ette võtma kergekaalulisi muudatusi- eelkõige innovatsioone, mis parandavad kooli mainet, populariseerivad kooli kaasaegsena, tõhusana, professionaalsena, avatuna Edu aluseks on edu. Edutunne annab hoogu juurde

Horizoni raport

Euroopa koolide väljakutsed, trendid ja tehnoloogia

PIAAC Infoühiskonna jätkusuutlikkust silmas pidades on eriti oluline pakkuda õpetajatele mitmekülgseid võimalusi enesetäienduseks, sest nende puhul on oluline mitte ainult oskuste, vaid kindlasti ka IKT kasutuse alase enesekindluse kasv. Toetada jätkuvalt erialaste õpikogukondade teket. Keskenduda arendustegevustes õpetajakoolituses üliõpilaste IKTalaste pädevuste arendamisele. Õppematerjalid peavad keskenduma teadlikult mitmekülgsete IKT oskuste arendamisele ja toetama digitaalse kirjaoskuse erinevate tasemete omandamist.

HTM seisukoht /Irene Käosaar/ Tartu ülikooli uuringu kohaselt kasutavad õpetajad koolitundides oma nutiseadmeid vaid paar korda kuus või veelgi harvemini. Ja tavaliselt vaid infootsinguks. Kõige efektiivsem oleks kasutada meetodit, kus õpilased omavahel suhtlevad, kus nad annavad tagasisidet. Digi on pigem vahend õpilasele, kes saaks tehnikalahendust ära kasutada õppematerjalide kokkupanekuks ja esitamiseks. Haridusministeerium tagab koolidele korraliku võrguühenduse, uudse tehnika ja digiõppematerjalid. Digi ei saa olla eesmärk omaette. See peab olema mõistuspärane ja eesmärgistatud. Me tahame liikuda sinna poole, et see digivahend, mis iganes ta on, toetaks loovust, ettevõtlikkust ja maailma avardamist selle kaudu.

Uuringud: 2013 TALISe uuring „Õpetajate täiendusõppe vajadused” 2015 2013 a. TALISe uuringust selgus, et ehkki Eesti õpetajad näitavad küll tugevat poolehoidu kaasaegsele õpikäsitusele, ei ole see koolides veel piisavalt rakendunud. Haridusringkonnad põhjendavad seda pigem ebapiisavate ressursside (õpikeskkond, kaasaegsed vahendid), mitte pedagoogide õpetamisviiside ebapiisava muutumisega uue õpikäsituse valguses TALIS 2013 uuringust, et pedagoogid näevad muutunud õpikäsituse rakendamisel suurt rolli justnimelt lapsevanemates, nende teadlikkuse tõstmises ja suuremas omavahelises koostöös. Lausa oodatud oli lastevanemate süsteemsem kaasamine arendustegevustesse. Prioriteetsed täiendust vajavad teemad on nii õpetajate kui koolijuhtide hinnangul: • IKT ja veebiressursside kasutus õppes, • Innovaatiliste õppemeetodite kasutamine, Selleks: • kaasata lapsevanemad ja kogukond uudse õpikäsituse tulemuslikuks rakendamiseks. • koolide baasvajaduste rahuldamine ja õpetajatele vajalikud elementaarsed ja kvaliteetsed vahendid • haridusuuenduste sisseviimine ja juurutamine peaks toimuma sujuvamalt ja osapooli kaasavamalt, planeerimise faasis, mitte rakendamisotsustega

Meil • Blogimine • e. Päevikud, e. Registrid • Kohustuslik IT- alane õping/kursus õppeaastas (http: //www. ut. ee/et/oppimine/eope/oppijale/minikursused) • Osalus ühes õpikogukonnas, virtuaalses võrgustikus • Digipäevad koolis- lõiming. VOSK • Konverentslus • Kohustuslik 1 pedag teose tutvustamine teistele- Kolleegilt kolleegile • Vahetatud õppepäev- lasteaed/kool • Kaaskollegi tegevuse jälgimine 1 tund semestris • Koostöö õpetajate vahel- paralleeltund, projektipäev • Koolide ühiskülastused • Õppiv õpetaja. IT-s abiõpetaja • Tagasi kooli! Kogemuskool

10 asja, mis peaksid olema igas moodsas koolis /Digi 137, sept. 2016 • Pistikupesad, koos USB- kaabliga laadimisvõimalusega • Wifi • Veebileht, ka mobiilseadmes • Õppeinfosüsteem • Tunniplaan veebis • IT-tugi • Moodsaid vahendeid kasutavad õpetajad • Õpikeskkond • Arvutiklass • Raamatukogu ÄPID • Taevakaart/Sky Map/ • Lahenda võrrand/Photomath/ • Virtuaalne tuur/Cardboard, Sites in VR/ • Kuidas saada targaks? /TED/ • Õpime uusi põnevaid keeli/Duolingo/ • Keeruline lihtsaks/Wolfram Alpha/ • Nutitelefoniga muuseumi/Google Arts ja. Culture/ • Enne eksamit/Study. Blue/ • Kui on vaja teha „pauerpointi“/Prezi/ • Lapse elu tülikaks/Kid. ED/

Muutused on kohal… • Meediale kuluv aeg on hüppeliselt tõusnud • Erinevate meediumite simultaanne tarbimine on suurenenud Multitasking. Tulevikutrend snapschat • Internet möödus telerist 2012 aastal. Youtube. Videod. Taustmeedium • Sõbra poolt vahendatud meediakanalil suurem mõju • Printmeedia osatähtsus väheneb • Tehnoloogia vahetumise kiirus on tõusnud • Äpiaeg. Monofunktsionaalsed äpid • Info mõju on lühiajaline ja kiire

Muutused • Grupitöö osatähtsus kasvab • Vaja on erinevaid kompetentse • Toimub üle organisatsiooni piiride. Toimub ajutistes organisatsioonides • Koosolekud ja konverentsid ei kao kuhugile • Telefonikõned asenduvad sõnumitega. Emailid asenduvad messingeridega. FLEEP • Teenuste ja platvormide paljusus kasvab • Lõppkasutaja on kuningas, kes valib ise kanali, mis talle sobib, on parim, käepärasem /Ruukel, Jõgi, IT-konverents/

Tagasiside • Mõni oluline mõte • Mõni oluline märksõna • Mõni oluline kommentaar https: //todaysmeet. com/Digijuht. Narva