Perevgivalla toimepanek Trauma ja posttraumaatilise stressihire PTSD mju

Perevägivalla toimepanek: “Trauma ja posttraumaatilise stressihäire (PTSD) mõju perevägivallas” Amy D. Marshall, Ph. D. Pennsylvania Ülikool Psühholoogia Osakond

Ülevaade • Esinemissagedus ja tagajärjed • Paari- ja pere(süsteemse) käsitluse rakendamisest • Sekkumised • Vajadus käsitleda põhjuslikke tegureid • Põhjuslikud tegurid • Trauma ning traumakogemusel põhinev tunnetus • Järeldused sekkumiste tarvis

Lähisuhte vägivald (IPV) Intimate Partner Violence (IPV) Füüsiline vägivald, seksuaalvägivald, jälitamine ning psühholoogiline rünnak (sh. tegudele sundimine) partneri või ekspartneri poolt. --US Centers for Disease Control & Prevention * Enamik uuringuid keskendub füüsilisele vägivallale.

IPV esinemine USAs viimase aasta jooksul Kuriteo-uuringuist: Ohvriteks on 0. 01 -0. 6% meestest, 0. 1 -1. 1% naistest Perekonna uuringuist: Toimepanijaiks on 14% meestest, 18% naistest Sagedasem noortel paaridel: Kohtingul: 30 -35% meestest, 40% naistest Kihlatud/kooselu alustanud: 38 -41% meestest, 44% naistest

Levinuim on vastastikune vägivald • Vastastikku vägivaldsed on 42 -62% vägivaldseist paaridest • Ühepoolne vägivaldsus naistel sagedasem kui meestel Need andmed on kooskõlas vägivaldsetel paaridel täheldatud käitumismustritega: Mõlemad partnerid on negatiivsema hoiakuga Partneri negatiivsusele vastatakse samaga Vähem suutelised väljuma negatiivsuse nõiaringist

Koosesinemine vanemalt lapsele suunatud vägivallaga (VLV) Läbivalt 12 avaldatud uuringus: • 82% lähisuhtes vägivaldseist vanematest on vägivaldsed ka lapse suhtes. • Ränk VLV on 2, 3 x tõenäolisem ränga IPV kodudes • Vägivallajuhtumeis kattuvad (“ühismõju”) partneri- ja lapsevastane vägivald vähemalt 25% peredest.

IPV tagajärjed ohvritel Võrreldes naiste IPV-ga, põhjustab meeste IPV rohkem • Vaimse tervise probleeme (depressioon, PTSD) • Enesehinnangu alanemist • Füüsilisi haigusi/vigastusi • Suitsidaalsust • Tööaja kadu • Teenuste kasutamist Harva juhtub, et mees saab viga, kui naine ei saa Ka mehed kogevad hulgaliselt negatiivseid tagajärgi

IPV tagajärjed lastele Sarnased tulemused nii emade kui isade IPV puhul: • Füüsilised haigused • Emotsionaalsed/psühholoogilised probleemid • Käitumisprobleemid • Sotsiaalsed probleemid • Kognitiivse funktsioneerimise häirumine Mõju on sarnane VLV kogemisega

Süsteemne vaade IPV tagajärgedele IPV/LV koosmõju juhtumisiseselt ennustab raskemaid emotsionaalseid probleeme kui IPV ja LV mõjud kokku. Koosmõjule eksponeeritud lapsed kogevad IPV vältel enam hirmu, sõltumata IPV raskusastmest.

Süsteemne vaade IPV tagajärgedele IPV raskusastme kasvades seda kogenud lapsed • Tõmbuvad enam endasse • Üritavad enam lepitada või probleemi lahendada

Millest need andmed meile räägivad? Vägivald ilmneb paari- või kolmeliikmelises süsteemis Enamasti on vägivaldsed mõlemad partnerid IPV korral kaasneb peaaegu alati ka VLV IPV ja VLV koosmõju juhtumis mõjub lastele eriti rängalt.

Legaalsed sekkumised USA-s Vahistamine Süüdistuse esitamine Süüdimõistmine Karistusmeetmed � Kui sageli esinevad? � Kas igal neist on sõltumatu tagasipelutav mõju?

Legaalsed sekkumised USA-s 135 avaldatud uuringu puhul, teadaolevaist seaduserikkumistest: Arrestitud Arestimata Süüdistatud Süüdistuseta Süüdi mõistetud Mitte süüdi

Kas arestimisest on abi? 314 juhtumit, juhuvaliku alusel määratud: • Arest • Vahendamine • Kodust eemaldamine 8 tunniks Kordusrikkumised 6 kuud hiljem: Arest: Vahendus: Eemaldatus: Politseiregister 10% 19% 24% Ohvrite küsitlus 19% 37% 33%

Mõju politseiagentuuride poliitilistele suundadedele 1984: 10 % toetasid arestimist 1986: 46% toetasid arestimist 1989: 84% võtsid vastu kohustusliku või eelistusliku arestimise poliitika 1991: 15 osariiki ja pealinn kohaldasid reglemendi kohustusliku arestimiseks

Teadlased: “Korratavus!” 4 kordusuuringut suuremate valimitega • 2 linna puhul vägivallajuhtumite kordumine vähenes • 2 linna puhul eskalatsioon Oluliseks teguriks toimepanija tööalane staatus: • Töötavate puhul kahandas arest vägivalla kordumist • Töötute puhul tõstis arest vägivalla kordumiste arvu

Kas arestijärgsed karistused on tõhusad? 31 avaldatud uuringut: Saadud karistuste arvul ei olnud mingit mõju vägivallateo kordamisele * Uuringuist, kus mõju leiti: • 2/3 uuringuist: Karistused vähem kordusvägivalda • 1/3 uuringuist: Karistused rohkem kordusvägivalda

Koordineeritud ühiskondlikud meetmed 10 laiapõhjalist riiklikult rahastatud projekti: Eesmärgid: • Muuta ühiskonna uskumusi IPV kohta • Parandada ohvriabi võimalusi • Edendada vägivalla toimepanijate aruandekohustust

Koordineeritud ühiskondlikud meetmed (10) Varjupaik (10) Ohvri nõustamine (10) Sekkumised peksjaile (9) Kriisiabitelefon (8) Meedia: teenused (7) Meedia: IPV ulatus (7) Kriisiabi vägistatuile (7) Juriidiline abi (7) Sekkumised lapstunnistajaile (7) Veebileht (6) Meedia: IPV põhjused (6) Meedia tugi ja abi ohvreile (5) Turvaplaanid (5) Majutus (5) IPV käsitlus kooli tunniplaanis (5) IPV üksus piirkonnaprokuratuuris (5) Tervishoiutöötajate väljaõpe (5) Meedia: kriminaalõigusalane tugi (3) Hoolekandeteenused (3) IPV üksus kohtus (2) Vanemlus-sekkumine meestele (2) Sõltuvusekäsitlus meestele (1) Sõltuvusekäsitlus naistele (1) Lastekaitse (1) Finantsabi (1) Enesekaitsekursused (1) Külastuskeskus lastele (1) Koduvisiidid

Koordineeritud ühiskondlikud meetmed – oli neist abi? Kas muutsid ühiskondlikku suhtumist IPV-sse? Ei Kas muutsid IPV tajutud esinnemissagedust? Ei Kas tõstsid toetust IPV kuulutamisele kriminaalkuriteoks? Ei Kas parandasid ohvriabi kättesaadavust? Ei Kas edendasid abiotsimist? Ei Kas vähendasid kokkupuuteid partneri agressiivsusega? Ei Kas vähendasid kokkupuudet füüsilise/seksuaalse IPV-ga? Ei Kas vähendasid kokkupuudet seksuaalvägivallaga? Ei Kas mõnedes piirkondades oli tõhusus suurem kui teistes? Ei

Psühholoogilised sekkumised Feministlik psühhohariduslik & kognitiiv-käitumuslik • Töötati välja kriminaalõigussüsteemi jaoks • Grupitöö formaadis • Suunatud otseselt vägivalla peatamisele läbi • Vägivaldsuse eest vastutuse võtmise • Hoiakute muutmise • Vihajuhtimise ning suhtlusoskuste arendamise

Psühholoogilised sekkumised On neist abi? Läbivalt 22 avaldatud uuringus: • Väike (d=. 09 -. 18) • Teraapia tulemusena 5% vägivaldsuse vähenemine • 35%-40% vähenemine • Psühhohariduslikel ning kognitiivkäitumuslikel mudelitel sarnased mõjud

Psühholoogilised sekkumised Paariteraapia • Korgemad osalus- ja madalamad väljalangemise arvud • Vähendab naiste alandamist • Harib molemaid partnereid • Suunatud suhtedynaamikale • Oskusi rakendatakse otse kontekstis • Individuaalne rätsepatöö konkreetsele paarile • Turvalisuskaalutlused Kas sellest on abi? *Vähe uuringuid, kuid vähemalt sama efektiivne kui teised variandid.

Paariteraapia lähenemine ainete kuritarvitamise ravis 15 -20 seanssi fookusega suhte-oskustele eesmärgiga luua alkoholi/narko võõrutusele toetav keskkond. Kas töötab? JAH!

Mida neist andmetest teada saame? Oleme eksinud selles, kuidas peatada IPV. Juriidilised, ühiskondlikud ning traditsioonilised psühholoogilised sekkumised pole enamiku inimeste puhul tõhusad. Paariteraapial põhinev alkoholsõltuvuse ravi on märkimisväärselt tõhus alkoholiprobleemidega vägivallatsejate puhul. Enimtõotav on IPV põhjuste ravi.

Enim korreleerub IPV-ga ehk riskiteguriteks on: • • Alkohol Vaenulikkus/viha Võim Antisotsiaalne isiksus • Rahulolematus paarisuhtega • Sissetulek • • Armukadedus Ärev-sõltuv kiindumus Piirialane isiksus Trauma, PTSD • Kognitiivsed moonutused, omistused

Psühhotrauma Otsene kokkupuude surma, raskete vigastuste või seksuaalvägivallaga • • • • Looduskatastroof Kallaletung (IPV, lapse väärkohtlemine, muu) Surma või tõsise vigastuse ähvardus Lahingu/võitluse kogemus Perevägivalla tunnistaja Soovimatu seksuaalsuhe Mootorsõidukiavarii Nurisünnitus/abort Röövkallaletung Jälitamine Eluohtlik õnnetus või haigus Lähedase ootamatu surm Poliitvägivald Pagulaskogemus

Trauma esinemissagedus USAs Teismelised: 62 % Täiskasvanud: 56% Trauma Pole traumat

Trauma esinemissagedus USAs Teismelised Täiskasvanud Surma/vigastuse pealtnägija Õnnetusjuhtum Looduskatastroof Füüsiline ähvardus Trauma pealtnägija Füüsiline kallaletung Väärkohtlemine lapseeas Seksuaalkallaletung Võitlus Muu

Traumajärgne stressihäire (PTSD) Trauma taaskogemine (1) • Pealetungivad mälestused • Õudusunenäod • Mälupildi-sähvatused • Emotsionaalne stressreaktsioon meenutustele/stiimuleile • Füsioloogilised reaktsioonid Muutused ärksuses ja tundlikkuses (2) • Ülivalvsus • Potentseeritud võpatus • Keskendumisraskused • Unehäired • Ennastkahjustav ja riskikäitumine • Ärrituvus ja agressiivsus Vältimine (1) • Nii traumaga seotud mõtete või tunnete kui ka • väliste meenutavate stiimulite vältimine Muudatused tunnetuses ja meeleoludes (2) • Negatiivsed uskumused enda ja/või maailma kohta • Kohatud enese- ja/või teiste süüdistused • Negatiivsed traumaga seotud tunded • Raskused traumaga seotud üksikasjade meenutamisel • Alanenud huvi ja tegusus • Võõrandumistunne • Võimetus tunda positiivseid emotsioone

Trauma esinemissagedus USAs Mehed: 5, 0% Naised: 10, 4% PTSD Ei ole PTSD-d Ei ole traumat

Trauma ja PTSD Baltimaades Traumakogemuse esinemissagedus: • 70% täiskasvanuist • 75% teismelistest PTSD esinemissagedus: • ≥ 2% täiskasvanuist • ≥ 7% teismelistest PTSD sümptomid poliitvägivalla üleelanuile: • Mälupildisähvatused: 50% • Õudusunenäod: 33%

Trauma ja perevägivald Trauma/PTSD Paarisuhtevägivald (IPV) • • • Maapiirkondade paaridel Linnapiirkondade paaridel Sõjaväeteenistuses mehed Sõjaveteranid Üliõpilased Mehed ja naised Trauma/PTSD Vanema vägivaldsus lapse suhtes (VLV) • • Maapiirkondade pered Linnapiirkondade pered Lastekaitseteenused Emad ja isad

Sotsiaalne taju / infotöötlus Info lahtimõtestamine Stiimuli taju Stiimuli tõlgendus Otsustusprotsess Vastusevariantide genereerimine Vastusevariantide hindamine Vastuse (reaktsiooni) valik Teostamine Valitud reaktsiooni täideviimine Reaktsiooni mõju seiramine Iga etappi mõjutavad nii individuaalsed kui situatiivsed tegurid

Sotsiaalse info töötlus Viibite seltskonnas ning märkate, et juba pool tundi on Teie abikaasa vestelnud kütkestava vastassugupoole esindajaga ning naernud. Tundub, et too flirdib Teie abikaasaga. Millisel määral nõustute või vaidlete vastu järgmistele väidetele: Teie abikaasa püüdis. . . Teid välja vihastada. . . Teie tundeid haavata. . . Teid alandada. . . Midagi endale saada. . . Käivitada kaklust Kuidas reageeriksite antud olukorras?

Väärkohtlemine lapseeas 0, 36 Traumajärgne stressihäire 0, 17 Paarisuhtevägivald -0, 46 Sotsiaalse info töötlus Vead sotsiaalse info töötluses = tõlgendustes/omistustes & otsustustes -0, 47 R 2 = 0, 32

0, 01 Trauma kognitsioonid Vääriti tajutud viha 0, 04 0, 54 Paarisuhtevägivald 0, 29 Pigem üldreaktsioon traumale kui PTSD Emotsionaalne düsregulatsioon Emotsionaalse eneseregulatsiooni häirumine võib mõjutada ahelat kognitsioonid > suhtevägivald 0, 03 R 2 = 0, 32

Kas naised on ähvardavad?

Kas naised on ähvardavad?

Häbiga seotud infotöötlus varases staadiumis PTSD ähvardav oht endale häbi tajutud negatiivne hinnang tõrjutuse ootus/eeldamine haavatavus

Häbiga seotud infotöötlus varases staadiumis PTSD ähvardav oht endale häbi tajutud negatiivne hinnang Häbist möödahiilimine Vaenulikkuse suunamine eeldatavale tõrjujale tõrjutuse ootus/eeldamine Ründamine haavatavus

halvusta põlga kokkupuude varja alandatud võhik solva mõnita hale tõrju irvita häbi Traumajärgne stressihäire 0, 28 Paarisuhtevägivald -0, 35 Häbi töötlemise kiirus Kallutatus on suurem eelteadvuslikul kui teadvustatud tasandil -0, 36 β =. 28; 95% CI =. 0048 -. 0165

Kas emotsioonide vahendusel saab traumareaktsioonidest IPV? Ähvarduse tajumine Hirm Emotsioonide reguleerimine Trauma Viha IPV / VLV Ärevus / ängistus Hirmupõhised psüühikahäired Blum et al. , 1984; Marshall & Holtzworth-Munroe, 2010; Marshall et al. , 2011; Mc. Laughlin et al. , 2010; Milner, 2003; Norlander & Eckhardt, 2005; Pineles et al. , 2007; Pollak, Cicchetti, Hornung, & Reed, 2000; Shackman et al. , 2000, 2007; Shields & Cicchetti, 1998; Stith et al. , 2009; Taft et al. , 2007

Meeste emotsioonid vahetult enne nendepoolset vägivalla algatamist Intiimpartnerile suunatud vägivald (IPV) Hirm Vanemalt lapsele suunatud vägivald (VLV) Viha

Naiste emotsioonid vahetult enne nendepoolset vägivalla algatamist Intiimpartnerile suunatud vägivald (IPV) Viha

Tunnetus & emotsioonid • Häbi töötlus • Viha väärtaju • Ohu hindamine • Hirm • Omistused • Otsustused Psühhotrauma • PTSD Perevägivald • IPV • VLV

Rakendusvõimalused sekkumisteks • Kas PTSD ravi vähendaks IPV toimepanekut? • Andmed puuduvad • Kognitiivse töötluse teraapia (CPT) • Suunatud turvalisuse, usalduse, kontrollitunde, enesehinnangu ja läheduse parandamisele • PTSD ognitiiv-käitumuslik eklektiline teraapia • Paaridele kohandatud CPT

Rakendusvõimalused sekkumisteks • Tugevus kodus • Sõjaveteranide ja paaride rühmateraapia • Sarnane tavapärastele psühholoogilistele sekkumistele IPV korral • Lisafookus traumale ja sotsiaalsele tajule • Rihitud IPV mitte trauma/PTSD raviks Mehed Partnerid

Kuhu edasi?

Tänuavaldused • 1 R 21 HD 067598 -01 A 1 “Within incident spillover of family aggression” • 1 K 12 HD 055882 -01 A 1 “Building Interdisciplinary Research Careers in Women’s Health (BIRCWH) program” • Magistrandid ja kaastöötajad: • Lauren Sippel, Kelly Parker-Guilbert, Feea Leifker, Kelly Daly, Mark Feinberg, Sandy Azar, Jill Panuzio, Casey Taft, Mike Roettger, Damon Jones, Amy Holtzworth-Munroe • Uuringuid assisteerinud tudengid

Lähisuhtevägivalla toimepanek: traumapõhiselt häirunud sotsiaalse infotöötluse ravi põhjendatus Amy D. Marshall, Ph. D. Amy. Marshall@psu. edu The Pennsylvania State University, University Park Department of Psychology