Pakendi kitlemine ja tootja vastutus Tallinn 16 02

Pakendi käitlemine ja tootja vastutus Tallinn, 16. 02. 2009 Peeter Eek Jäätmeosakonna juhataja Tel 6262 884 peeter. eek@envir. ee,

Üldisemalt 'SAASTAJA MAKSAB' põhimõte tunnustatud juba 1972 (OECD) Selle all mõistetakse muuhulgas , et saastaja kannab JÄÄTMEKÄITLUSEGA seotud kõik kulud sh administratiivsed, jäätmetest tekitatud kahju jms. Paljudel juhtudel jääb aga küsimuseks – KES on SAASTAJA? - isik, kelle valduses TOOTED/ ASJAD muutusid JÄÄTMETEKS, või - isik, kes TOOTE või ASJA turule tõi või kasutusele andis ? *Sageli muutub toode jäätmeks 'pärast mitmekordset edasiandmist ühiskonnas/riikide vahel väiksema sissetulekuga isikute/ riikide suunas' (näit sõidukid, aga ka elektroonika), 'viimane tarbija' nautib toote tarbimisväärtust kõige vähem, kuid temale langevad kulud! * Tootjal/valmistajal puudub 'saastja maksab' kitsa rakenduse korral motiiv muuta tooteid keskkonnaohutumaks ja lihtsamini töödeldavaks sh materjalina ringussevõetavaks – see on VÕÕRAS MURE!

Laiendatud Tootja vastutus OECD defineerib ‘laiendatud tootja vastutuse’ (ingl. Extended Producer Resposibility - EPR) kui (keskkonna)poliitika käsitluse, milles tootja kas füüsiline ja/või finatsiline vastutus tootele laieneb toote ‘tarbimisjärgsele’ elukaare osale. Tootja vastutusel on kaks peamist eesmärki : 1) vastutuse suunamine toote valmistamis-jaotus ketti mööda ‘ülesvoolu’, nii et see ei langeks ‘toote viimasele omanikule’ ja ka mitte avalikule sektorile; 2) suunata tootjaid toodete kavandamisel mõtlema toodetest tekkinud jäätmete keskkonnaalastele küsimustele (ökodisain jms) Üldisem kogemus: Jäätmete suunamisel eemale prügilatelt e TAASKASUTUSE edendamisel kitsamalt, on lihtsamaid ja efektiivsemaid vahendeid. .

EL Jäätmedirektiiv Artikkel 15 “Saastaja maksab” ja “Tootjavastutuse” põhimõte Vastavalt "saastaja maksab" põhimõttele, peab jäätmete käitlemiskulud kandma: - jäätmete omanik, kes annab jäätmed üle jäätmete kogumist teostavale või artiklis 9 nimetatud (luba omavavale) ettevõttele, ja/või - jäätmete eelmised omanikud või tootja, kelle toodangust jäätmed on tekkinud. Seega EL Jäätmete Raamdirektiiv viitab ja loob võimaluse sisuliseks Tootja vastutuse põhimõtte rakendamiseks, kuid ei rakenda seda detailselt ja kohustulikult

Laiendatud Tootja vastutus – EL praktika ja Direktiivide nõuded Esmane laiem rakendus: 1991 a. Saksamaa Pakendimäärus, sätestas esmakordselt selgelt 'Tootja vastutuse' põhimõtte kohustuslikuna Selle 'ajendil' koostatud EL Pakendidirektiiv 94/62/EMÜ käsitleb 'tootja vastutust' ühe valikuna, kuid ei tee seda LR-le kohustulikuks

Laiendatud Tootja vastutuse põhimõtte rakendamisest Praktilised küsimused: Tootjavastutuse põhimõte seab rakendamisel mitmeid valikuid: - laiem-kitsam 'tootja' mõiste ? (st kas kohustus tagasivõtul on ka turustajatel, kes ei ole valmistajad-maaletoojad) - kas individuaalselt või kollektiivselt? - kas jäätme suhtes 'füüsiline' või ainult finantsiline vastutus? - kas 'täielik kulude katmine' või osaline (näit Pakendijäätmete osas) ? - turuletoomisel 'garantiid ette' või mitte jne ? - Organisatsioonide puhul nende 'mittetulundulik iseloom' või siiski 'tavaline äritegevus'?

Pakendialane seadusandlik raamistik (1) EL Pakendidirektiiv – 94/62/EÜ EL direktiivid 1994. a pakendidirektiivi muutmiseks – 2004/12/EÜ ja 2005/20/EÜ Euroopa Komisjoni 22. 03. 2005 otsus 2005/270/EÜ, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta kehtestatakse andmebaasisüsteemi vormid Eesti Pakendiseadus 2004 Pakendiaktsiisi seadus 1997 Üleriigiline jäätmekava 2002 Jäätmeseadus 2004 Maakondade jäätmekavad (kinnitatud keskkonnaministri käskkirjaga nr 212, 22. 02. 2006)

Pakendialane seadusandlik raamistik (2) Seaduste alamaktid: Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 1997. a. määrus nr. 211 riikliku pakendiregistri kohta: 1) alkoholipakendi osas 1. detsembriks 1997. a. • karastusjoogi pakendi osas 1. aprilliks 1998. a. 1) muu pakendi osas 1. aprilliks 1999. a. Vabariigi Valitsuse 26. novembri 2004 määrusega nr. 346 muudeti riikliku pakendiregistri põhimäärust ja vorme. Keskkonnaministri 23. märtsi 2005. a määrus nr 19 “Pakendi tagatisraha suurus” (RTL, 05. 04. 2005, 37, 523) Keskkonnaministri 15. aprilli 2005. a määrus nr 24 “Pakendi tagatisraha suuruse märgid” (RTL, 26. 04. 2005, 45, 622)

Pakendialane seadusandlik raamistik (3) Pakendi aktsiisideklaratsiooni vorm (Rahandusministri 03. 2005 määrus nr 22, RTL, 15. 03. 2005, 29, 402 Rahandusministri 3. märtsi 2005. a määrus nr 23 “Karastusjookide nomenklatuur vastavalt EÜ Nõukogu määrusele 2658/87/EMÜ tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta” (RTL, 15. 03. 2005, 29, 403) Keskkonnaministri määrus nr. 63, 12. 10. 2005 “Pakendimaterjali määramise kord” (RTL, 25. 10. 2005, 106, 1627) Keskkonnaministri määrus nr 66, 03, 11, 2005 ”Pakendi taaskasutamise määra arvutamise ja pakendi massi määramise kord” (RTL, 7. 11. 2005, 112, 1719) Kõik Eesti jäätmealased õigusaktid on Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel: http: //www. envir. ee/1002

Pakendialane seadusandlik raamistik • (4) Pakendistandardid: *EN 13427: 2004 Pakend – nn. katusstandard *EN 13428: 2004 Pakend - vältimine *EN 13429: 2004 Pakend - korduskasutus *EN 13430. 2004 Pakend - materjali ringlussevõtt *EN 13431: 2004 Pakend – energiakasutus EVS EN 13432: 2000 Pakend – orgaaniline taaskasutamine (kompostimine) • ülevõtt tõlkemeetodil

Pakendi mõiste on sätestatud EL pakendidirektiivi kohaselt Pakendiseaduses: Pakend on mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted. Pakend on maiustusekarp, CD-karpi ümbritsev kile, müügikohas täitmiseks mõeldud pakend, nt paber- või plastkandekotid, ühekorrataldrikud ja -topsid, õhuke nakkekile, võileivakotid, alumiiniumfoolium, toote küljes rippuvad või tootele kinnitatud etiketid. Pakend on ka pakendi osa, nagu ripsmetušihari, mis on ühtlasi pakendi kork, pakendile kinnitatud kleebised, kinnitusklambrid, plastümbrised, pesuainedoseerija, kui see on ka anuma kork jms. Pakend ei ole tööriistakast, teekotid, juustu ümbritsev vahakile, vorsti ümbritsev kile, ühekorrasöögiriistad. Seega on kiirtoitlustuskohas kasutatavad papptaldrikud ja –topsid pakend, lusikad , noad ja kahvlid aga ei kuulu pakendi hulka.

Pakendi liigid Pakendid liigitatakse otstarbe järgi: -Veopakend - mõeldud teatud arvu kaubaühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi, siia ei kuulu maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinerid -Rühmapakend- mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas pakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks, kusjuures rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata -Müügipakend - lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa

Pakendi liigid- ja materjalid Pakendimaterjali liigid pakendiseaduse järgi on klaas, plast, paber ja kartong, metall, puit, muu materjal. Kihiline kartong (nt kihilisest kartongist joogipakend) arvatakse paberi ja kartongi hulka. Muu materjalina tuleb liigitada pakendimaterjalid, mida eespool esitatud loetelus pole välja toodud (nt tekstiil) või pakend koosneb mitmest materjalist ja valdavat materjali ei ole võimalik eraldada (näit. kihilised pakendid). Pakendeid liigitatakse ka sõltuvalt taaskasutuskordadest. • Korduskasutuspakend on mõeldud ja kavandatud läbima olelusringi jooksul korduskasutussüsteemis vähemalt mitu käiku või ringi, sõltuvalt pakendi kasutusotstarbest, -võimalusest ja -kõlblikkusest. Korduskasutuspakendi hulka võib arvata nt klaasist korduskasutuspudelid, korduskasutuses olevad kaubaalused, metallvaadid jms. • Ühekorrapakend on mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks. Ühekorrapakend (nt plastpudel, kilekott jms) muutub pärast kasutamist jäätmeks.

Pakendiseaduse (2004) kohaselt tuleb: Alates 2004. aasta 1. maist üleriigiliselt taaskasutada: pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50%, ringlussevõtuna pakendijäätmete kogumassist vähemalt 25% ja eraldi iga pakendimaterjali liigi kogumassist vähemalt 15% aastas. - Alates 2010. aasta 31. detsembrist taaskasutada: pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60%, ringlussevõtuna pakendijäätmete kogumassist vähemalt eraldi igast pakendimaterjali liigist vähemalt 15 %. 45%, Pakendijäätmete taaskasutamine toimub pakendijäätmete ringlussevõtuna või energiakasutusena. Pakendijäätmete taaskasutamise eest vastutab pakendiettevõtja. Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa

Jäätmete taaskasutamine Jäätmete taaskasutamise viisid: otseses ringluses (korduskasutamine); materjaliringluses: näit. klaasimurruna Järvakandi klaasitehases või väljaspool Eestit (roheline klaas), plast- üks suuremaid taaskasutajaid Eestis Plastitehase AS, näit. PET pudelid purustatakse helvesteks, tehakse plastgraanuleid, mis läheb kasutusele uute toodete valmistamiseks; võib kasutada ka ehitusdetailides, ehitusmaterjalide (katusekivid) tootmises, jne. Igal juhul ei tohi plaste põletada kodustes tingimustes; vanapaber ja papp, sh kihiline kartong piima ja mahla jaoks – põhiliselt väljavedu Eestist; Metall –vanametallina Eestist väljavedu bioloogilistes protsessides (kompostimine); energia tootmiseks (immutamata puit tahkekütuse katlamajades, muude pakendite jaoks sobivad temperatuurid Kunda Nordic Tsemendis); Jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine - ladestamine prügilatesse on viimane võimalus ja see ei ole taaskasutamine

Pakendijäätmete taaskasutamise määra arvutamine (1) Pakendijäätmete taaskasutamise määr arvutatakse pakendiseaduse §-s 7 sätestatud viisil aasta jooksul taaskasutatud pakendijäätmete ning sama aja jooksul Eestis turule lastud kaubaga seotud pakendi suhtarvuna, väljendatuna massiprotsentides, sõltumata sellest, kas pakend on täidetud Eestis, toodud Eestisse koos kaubaga teisest EL liikmesriigist või imporditud. Pakendiseaduse tähenduses ei arvestata taaskasutamise määra arvutamisel turule lastud kauba pakendi massi hulka korduskasutusehk uuesti täidetavat pakendit, nii kaua kui see on veel sobiv kauba pakendamiseks. Neid pakendeid käsitletakse pakendijäätmetena, kui nad kõrvaldatakse kasutusaja möödudes. Ei arvestata ka pakendit, mis viiakse Eestist koos kaubaga välja. Pakendijäätmed on mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub jäätmeteks jäätmeseaduse §-de 1 ja 2 tähenduses pärast pakendi kasutamist kauba pakendamisel, kaitsmisel, käsitsemisel, kättetoimetamisel ja esitlemisel. Pakendijäätmete alla ei kuulu tootmisjäägid.

Pakendi taaskasutamise määra arvutamine (2) Taaskasutamise määr arvutatakse kehtiva seaduse kohaselt: ettevõtte kohta summaarselt ja see peab olema vähemalt 50%; materjalide summaarse ringlussevõtu (materjali kasutuse) kohta, peab olema vähemalt 25 %; eraldi iga pakendimaterjali liigi ringlussevõtu kohta, peab olema iga materjali liigi osas vähemalt 15 %. Valem: V – veopakend, tonni (näit. katkiläinud euroalused) R – rühmapakend, tonni M – müügipakend, tonni Vt – taaskasutatud veopakend, tonni Rt – taaskasutatud rühmapakend, tonni Mt – taaskasutatud müügipakend, tonni Vt + Rt + Mt Taaskasutamise määr = -------------- x 100 % V+R+M

Pakendi taaskasutamise määra arvutamine (3) Taaskasutatud pakendi määra hulka arvatakse: - Eesti ettevõtetes teisese toormena kasutatud või energiakasutusena kasutatavad pakendijäätmed; - teise EL liikmesriiki taaskasutamiseks toimetatud pakendijäätmed; - ühendusest eksporditud pakendijäätmed arvestatakse taaskasutatuks siis kui on kindel tõendus, et taaskasutamine leidis aset tingimustel, mis on üldiselt samaväärsed nendega, mis on ühenduse asjaomase õigusaktiga ette nähtud; - kui pakendimaterjali taaskasutamisel rakendatakse mitut taaskasutamise viisi, siis eri viisil taaskasutatud pakendi massid summeeritakse. Pakendijäätmete üle piiri viimine peab olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1013/2006 (hakkas kehtima 12. juulist 2007). See määrus reguleerib jäätmete riikidevahelist vedu ja on otsekohaldatav kõikidele liikmesriikidele.

Pakendi taaskasutamise määra arvutamine (4) Näide: - kvartali jooksul lasti turule kaupa papist pakendis pakendi massiga 1000 kg. Sellest pakendist tekkinud jäätmetest saadeti taaskasutamiseks Leedus asuvasse paberitehasesse 300 kg (seaduse mõistes materjali ringlussevõtt) ning 100 kg määrdunud papijäätmeid põletati Eestis tahkekütuse katlamajas (seaduse mõistes energiakasutus). Seega on papp-pakendit taaskasutatud: 300+100 -------- x 100 = 40 % 1000

Pakendijäätmete taaskasutamise määra arvutamine kohustuste üleandmisel taaskasutusorganisatsioonile Kui pakendiettevõtja on “Pakendiseaduse” § 16 lõike 2 alusel oma kohustused üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, siis arvutatakse pakendijäätmete taaskasutamise määr taaskasutusorganisatsiooni poolt korraldamisel taaskasutatud pakendijäätmete kogumassi ning kohustused üle andnud pakendiettevõtjate poolt Eestis turule lastud pakendi summaarse massi suhtarvuna, väljendatuna massiprotsentides Näide: taaskasutusorganisatsioonile on oma kohustused üle andnud 200 pakendiettevõtjat. Nende ettevõtjate poolt kokku lasti aastas turule kaupa (ilma alkoholi ja karastusjookideta) plastist müügipakendis pakendi massiga 15 000 kg. Taaskasutusorganisatsioon korraldas plastist müügipakendi kogumise ja taaskasutamise kogumassiga 2250 kg. Taaskasutusorganisatsiooni poolt on taaskasutatud pakendit: 2250 ------ x 100 = 15 % 15000

Põhinõuded pakendite- ja pakendijäätmete kogumisel- ja käitlemisel - ‘Täielik tootja vastutuse’ põhimõte - Erinevad lahendused lahjade alkohoolsete jookide ja karastusjookide pakenditele (tagatisraha) ja ‘muule müügipakendile’ Tagasivõtmise kohustus Kauba turustaja on kohustatud tarbijalt tasuta tagasi võtma kauba müügipakendid ja – pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses. Turustajad võivad selle kohustuse üle anda (muu, kui tagatisraha pakendi osas) liitudes nn taaskasutusorganisatsiooniga, kes peab tagama pakendi ja pakendijäätmete regulaarse kogumise tarbijatelt ja taaskasutamise või kõrvaldamise. Tagatisraha Tagastuspakendile määratakse tagatisraha ehk pant, mis on ühe pakendatud kaubaühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest ning tarbija saab selle tagasi, kui tagastab pakendi kauba üleandmiskohta või selleks määratud vastuvõtupunkti. Tagatisrahaga maksustatud pakendil peab olema vastav märgistus. Pakendiaktsiis

Pakendiseadusest tulenevad kohustused ja võimalused Pakendiettevõtjatel on kohustus tarbijatelt ja lõppkasutajatelt (elanikkond ja ettevõtted) nende poolt tarbitud kaupade pakend ja pakendijäätmed tasuta tagasi võtta. Selleks peavad tarbijad ja lõppkasutajad tekkinud pakendijäätmed muudest jäätmetest eraldi sortima ja vastavatesse kogumissüsteemidesse tooma. Seega sõltub kogu pakendijäätmete kogumis- ja taaskasutussüsteemi toimimine tarbijate teadlikkusest ning nende osalemise aktiivsusest. Juunis 2005 tehtud pakendiseaduse muutusega on tiheasustusalal paiknevad müügikohad, mille müügipind on alla 20 m 2, vabastatud tagatisrahaga pakendi vastuvõtmisest. Kohalik omavalitsus: Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutuse korraldamisel on oluline roll kohalikul omavalitsusel, kes peab koordineerima ja kavandama pakendijäätmete liigiti kogumist oma haldusterritooriumil, määrates kindlaks pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid ning sätestama need oma jäätmehoolduseeskirjas.

Tagasivõtu- ja taaskasutuskohustuse täitmise võimalused Pakendiettevõtjal on selleks kaks võimalust: 1) koguda oma pakendeid ja pakendijäätmeid ise 2) anda oma kohustused üle taaskasutusorganisatsioonile Teiste riikide kogemusi arvestades on enamik pakendiettevõtjaid oma pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtu- ja taaskasutuskohustuse üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, kes sellega seotud tegevust nende eest korraldab. Pakendiseaduse reaalseks täitmiseks vajalikud vähemalt kaks taaskasutusorganistaiooni: - tagatisraha organisatsioon (joogitootjad, kaubandus) - Nn. multimaterjali- v. materjalipõhised organisatsioon(id) (eelkõige suuremad pakendiettevõtjad)

Pakendiorganisatsioonidele esitatavad põhinõuded Taaskasutusorganisatsioon ei tohi seada eesmärgiks tulu teenimist oma liikmetele või osanikele (äriühinguna asutatud taaskasutusorganisatsioon peab oma kasumi reinvesteerima oma tegevusse ning ei tohi seda jaotada oma liikmetele, osanikele või aktsionäridele). • • Organisatsiooni asutajaks saavad olla ainult pakendiettevõtjad või juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad. Taolise organisatsiooni liikmed või omanikud ei saa olla näiteks jäätmekäitlejad. • Kõigil pakendiettevõtetel peab olema vaba juurdepääs taaskasutusorganisatsiooni teenustele.

Akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonid - Üldine tagasivõtu kohustus ja ka tagatisraha jõustusid 1. 05. 2005 Praeguseks on akrediteeritud 3 organisatsiooni: 1) Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) nn. ‘multimaterjali organisatsioonina’: Mustamäe tee 24, 10621 Tallinn, Tel 640 32 40, e-mail: eto@eto. ee ETO hakkab kasutama ametlikult nn. ‘Rohelise Punkti’ kaubamärki; 2) MTÜ Eesti Pakendiringlus: Vana-Narva mnt. 26, 74114 Maardu Tel 637 9397 Fax 637 9458 info@pakendiringlus. ee 3) Tagatisraha organisatsioon Eesti Pandipakend (EPP) akrediteeritud 11. 03. 2005: Nuudi tee 20 Uusküla 74114 Jõelähtme vald, Harjumaa tel. 6850 010; faks: 6850 024 E-mail: eestipandipakend@eestipandipakend. ee

Rakendusprobleemid Pakendi alal - kogumisvõrgustik ebapiisav, pandiga pakendi alal ca 1200 vastuvõtukohta(neist ca 200 automaati) Konteinerkogumine 'üleriigiline'. . . aga paljudes kohtades TERAVALT ebapiisav (kuigi toimib Piirissaares ja Ruhnus!) - AVALIKKUSE TEAVITAMINE 'sügavas puudes', seda eriti konteinerkogumissüsteemide osas - Järelevalve: tegelikult turule toodud pakendi kogused, tagasivõtukohustus, taaskasutus jms.

TOOTJA VASTUTUS ORGANISATSIOONID: Kes raha ja vastutust kontrollivad? Liikmed/osanikud v kliendid Pakendi alal: Eesti Pandipakend OÜ – osanikeks neli MTÜ-d, nende liikmetena 'suur osa' Eesti joogitootjaid, jookide maaletoojaid ja kaubandusettevõtteid– seega 'laia ja eri huvidega kontrollimehhanism' (võrdluskohana Skandinaavia tagatisraha org-d) MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) – MTÜ-l on 16 liiget ja ca 800 klienti, liikmete vastutus Org-i vastutusest on ca 30 % MTÜ Eesti Pakendiringlus – MTÜ-l on teadaolevalt KOLM liiget ja ca 1400 klienti, liikmete vastutus on hinnanguliselt ca 3 % Organisatsiooni koguvastutusest. .

TOOTJA VASTUTUS ORGANISATSIONID: Palju raha või siiski hoopis vastutust? Hinnangulised 'käibed 2007' – jäätmed ja raha Pakendi alal: - kogu pakendijäätmete mass ca 140 tuh. t/a Eesti Pandipakend OÜ – summarne ca 250 Mkr, sellest ca 190 tagatisraha 'sisse-välja' MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) – ca 35 Mkr MTÜ Eesti Pakendiringlus - ca 75 Mkr -------------------Kahe konteinerkogumisüsteemi käive ca 110 Mkr – kui suur on lisakulu dubleeritud kogumislogistikast – 10 -20 Mkr/a? Elektroonikaromude alal: hinnanguline teke 7 -9 tuh t/a MTÜ EES-Ringlus – ca 15 Mkr MTÜ Elektroonikaromu- ca 2 Mkr SIA Eko-Gaisma - ? Rehvid: - hinnanguline teke ca 8 tuh t/a MTÜ Eesti Rehviliit – ca 5 Mkr

Pakendiettevõtjate kohustused (1) Kohustus Ise tegutsemisel Liitudes organisatsiooniga Pidev arvestus turule lastud kauba pakendi koguste üle X X Auditeeritud andmete esitamine riiklikule pakendiregistrile pärast aasta lõppu 15. 02. X - Pakendi ja pakendijäätmete tarbijalt tasuta tagasi võtmine (ei saa üle anda pandipakendit) X - - X Andmete esitamine iga kuu kohta organisatsioonile, aasta andmete audit Teenustasud ? Oma pakendi kulud Taaskasutada aastas pakendijäätmete kogumassist vähemalt 50 % X Võtta aastas pakendijäätmete kogumassist materjalina ringlusse vähemalt 25 % X Võtta aastas iga pakendimaterjali liigi kogumassist ringlusse vähemalt 15 % X X

Pakendiettevõtjate kohustused (2) Kohustus Ise tegutsemisel Liitudes organisatsiooniga Võimalikud sanktsioonid kohustuste täitmata jätmise eest kuni 50000 kr X - Pakendiaktsiisivabastuse saamiseks taaskasutada igas kvartalis alkoholi- ja karastusjoogi müügipakendite kogumassist materjali liikide kaupa vähemalt 60 %, metallist 40 % X - Pakendiaktsiisivabastuse saamiseks taaskasutada igas kvartalis muude müügipakendite kogumassist materjali liikide kaupa vähemalt 15 % X - Pidada iga kvartali kohta arvestust müügipakendite taaskasutamise üle X - Pakendiaktsiisivabastuse saamiseks ettenähtud taaskasutamise kohustuse mittetäitmisel tasuda MTA-le pakendiaktsiis X -

Pakendiaktsiiisi määrad ja taaskautuse kulud tootjatele Pakendaktsiis makstakse pakendkoguse pealt, mis jääb kohustuliku ja reaalselt saavutatud taaskasutuse taseme vahele, juhul kui kohustust ei täidetud

Pakendi taaskasutuse tasud TOOTJATELE: Kas tagatisrahasüsteem on tootjatele kallim konteinerkogumisest või mitte?

Ohtlike ainete pakendid (1) Õigusaktid: Jäätmeseadus – 2004 -Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu 1 Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 102 -Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord 1 Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrus nr 103 Jäätmeseadus sätestab mõisted, sh jäätmed, ohtlikud jäätmed, tavajäätmed • Ohtlikud on jäätmed, mis vähemalt ühe seaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku omaduse võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale • §-s 8 antud kahjuliku toime loetelus on 15 nimetust nagu plahvatusohtlikkus, tuleohtlikkus, sööbivus, mürgiste või väga mürgiste gaaside eraldumine, ökotoksilisus jne.

Ohtlike ainete pakendid (2) Ohtlike ainete pakendid kuuluvad samuti pakendiseaduse valdkonda ning neile kehtivad kõik pakendiseaduses sätestatud nõuded. Pakendiettevõtja on kohustatud tagama lõppkasutajale ja tarbijale oma ohtlikke aineid sisaldanud tühja pakendijäätmete tagastamisvõimalused. Samas on selge, et pakendiettevõtja ei pea võtma tagasi neid pakendeid, mis sisaldavad veel ohtlikke jäätmeid (näit värve, lakke jm) ja mida tarbija või lõppkasutaja püüab tagasi sokutada pakendijäätmete nime all. Kas tühjaks tehtud kemikaalipakendeid saab lugeda ohtlikeks või tavajäätmeteks, see tuleks määratleda Vabariigi Valitsuse määruse alusel. Nende pakendite käitlemine, mis jäävad ohtlikeks jäätmeteks ka pärast tühjendamist, peab toimuma ohtlike jäätmete käitlussüsteemi kaudu või pakendiettevõtja leiab ise lahenduse käitlemiseks ja taaskasutamiseks.

Pakendiseaduse rikkumisega kaasnev vastutus Pakendiettevõtjale pakendiseaduses pandud kohustuste täitmist kontrollivad Keskkonnainspektsioon, Tarbijakaitseamet, Tervisekaitseinspektsioon ning Veterinaar- ja Toiduamet, valla- ja linnavalitsused Pakendi valmistamise ja kasutamise nõuete täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut e. 50 000 kr Pakendi raskmetallide sisalduse piirangute eiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut e. 50 000 kr Pakendijäätmete taaskasutamise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut e. 50 000 kr. Pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohustuse täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut e. 50 000 kr Nõuetekohase märgistuseta pakendis kauba müügi eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut e. 50 000 kr Pakendi kohta andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.

Riiklik pakendiregister - volitatud töötleja on Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus Pakendiregistri andmed tuleb esitada Info- ja Tehnokeskusele iga aasta 15. veebruariks eelmise kalendriaasta kohta. Aadress: Mustamäe tee 33 10616 Tallinn tel. 673 7578 Anneli Averin Pakendiregister koosneb järgmistest vormidest: 1) Ettevõtja andmed 2) Tühja pakendi tootmine, sisse- ja väljavedu 3) Kauba pakendamine, pakendatud kauba pakendi sisse ja väljavedu 4) Pakendijäätmete käitlemine 5) Pakendijäätmete sisse- ja väljavedu https: //www. riigiteataja. ee/ert/act. jsp? id=823292

Riiklik pakendiregister - Aruandjad • pakendiettevõtjad, kes pakendavad kaupa, veavad sisse või välja pakendatud kaupa; • pakendi tootjad, tühja pakendi sisse- ja väljavedajad; • pakendijäätmekäitlejad. Tulevikus: ainult pakendiettevõtjad, kes lasevad turule pakendatud kaupa.

Riiklik pakendiregister - Aruandlus • Aruandmise kord: • 1 kord aastas – 15. veebruar, eelneva kalendriaasta kohta. • määrusega kinnitatud vormidel • Saadaval ka www. keskkonnainfo. ee viidete “jäätmed”, “aruandevormid”, “pakendiregistri vormid “ all. • paberkandjal või digitaalallkirjastatult e-kirjaga. • Arenduskeskkond hetkel veel – KLIS, tulevikus PROTO. • Esitatud andmed ei ole ettevõtete lõikes avalikud; avalikud on koondid.

Pakendiregistri areng

EL-le pakendiaruande koondi koostamist takistavad probleemid jäätmearuandluses Pakendijäätmete kajastamine – märgitakse 15 -koodi asemel 20 vms koodiga! Metallpakedijäätmete kajastamine taaskasutamine arvatavasti suurem kui aruandes kajastub metalltünnid tuleb 15 -koodi all näidata! Puitaluste kajastamine

Jäätmearuande määruses plaanitavad muudatused: Komposiitmaterjali ja ohtlike ainetega saastunud pakendi puhul täpsustada põhimaterjali. Segapakendi puhul täpsustada koostist. Tulevikus tuleb sisse viia ka muudatus täpsustamaks eksporti läinud pakendijäätmete taaskasutamisviisi.

Jäätmearuande määruses plaanitavad muudatused:

Pakendiaktsiis – taskasutamise määr Pakendi taaskasutamise määra arvutamine pakendiaktsiisi seaduse tähenduses: Valem: M – müügipakend, kaasa arvatud korduskasutuspakend, tonni Mt – taaskasutatud müügipakend, kaasa arvatud korduskasutuspakend, tonni Mt Taaskasutamise määr = ----- x 100 % M Täieliku aktsiisivabastuse saamiseks peab taaskasutamise määr olema: -Klaasist, plastist, kartongist või muust materjalist alkoholi ja karastusjoogi pakendi osas vähemalt 65% - 2007. aastal, vähemalt 70 % - 2008. aastal; - metallist joogipakendi osas vähemalt 40 %; - muu müügipakendi osas igast pakendimaterjali liigist vähemalt 15 %.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 94/62/EÜ 20. detsembrist 1994 pakendi ja pakendijäätmete kohta Sätestas pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud 30. juuniks 2001: taaskasutada pakendijäätmete kogumassist 50 – 60 %; ringlussevõtuna pakendijäätmete kogumassist 25 – 45 %; igast pakendimaterjali liigist vähemalt 15 %. Liikmesriigid peavad lülitama jäätmekavadesse peatüki, mis käsitleb pakendeid ja pakendijäätmeid, sealhulgas meetmeid direktiivi eesmärkide saavutamiseks.

Direktiiv 2004/12/EÜ 11. veebruarist 2004 pakendidirektiivi 94/62/EÜ täiendamiseks Kehtestab järgmised pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud: 31. detsembriks 2008 taaskasutada: pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60 %; ringlussevõtuna pakendijäätmete kogumassist 55 – 80 %; ja ringlussevõtt pakendimaterjalide kaupa: klaas vähemalt 60 %; paber ja papp vähemalt 60 %; metall vähemalt 50 %; plast 22, 5 %, millest peab saama uuesti plasti; puit 15 %. Leevendused Kreekale, Iirimaale ja Portugalile taaskasutamise sihtarvude saavutamiseks – 31. 12. 2011 Eesti taotles samasuguseid leevendusi tähtajaga 31. detsember 2012 ja sai need direktiiviga 2005/20/EÜ.

Küsitlus “Pakendijäätmetega ümberkäimine elanikkonnas” Turu-uuringute AS September 2007 - Kokkuvõte: - Üle poole elanikkonda (53%) viib endiselt pakendid koos muude jäätmetega olmeprügi konteinerisse. Põhjuseks on ebaselgus, kus konteinerid asuvad ja mida viia tuleb; - kõige probleemsem piirkond on Ida-Virumaa, kus ca 80 % elanikest ei sorteeri mingeid jäätmeid; - vaid 23 % elanikest (aasta tagasi 17 %) viib pakendid sorteeritult spetsiaalsetesse konteineritesse; - rohkem ja selgemat teavet soovitakse eriti Tallinnas ja mitte-eestlaste seas; - kogumispunkte peaks rohkem olema eelkõige väikelinnade vastajate arvates; - konteinerite toomist kodule lähemale soovib 36 %; - maal põletatakse endiselt suur osa jäätmetest, jäätmeid põletab kokku 10 % küsitletutetst, maal kuni 30 %.

Muudatused pakendiseaduses ja pakendiaktsiisi seaduses 2008

Mõisted pakendiseaduses - pakendi mõistele lisati 3 kriteeriumi, mille abil on võimalik määratleda toodet pakendina (pakendidirektiivi 2004/12/EÜ lisas 1 on toodud illustreerivad näited); - mitmeid olemasolevaid mõisteid täpsustati, kuid need ei toonud kaasa põhimõttelisi muudatusi (nt pakendijäätmed, pakendi ja pakendijäätmete vältimine jne); - uued mõisted on: * pakendatud kauba turule laskmine (oma kauba või sisseveetud pakendatud kauba esmakordne kättesaadavaks tegemine Eestis); * taaskasutusorganisatsioon.

Pakendiettevõtjate kohustused Alates 31. maist 2008 hakkasid kehtima täpsustatud kohustused pakendiettevõtjate, kes ei ole oma pakendite kogumise ja taaskasutamise kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile (pakendimass < 5 t/a): - oma kauba pakendijäätmete kogumise korraldamine igas oma kauba müügikohas; - tarbijate informeerimine võimalusest tagastada pakendijäätmed müügikohta; - arvestuse pidamine oma kauba pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise osas iga müügikoha kohta eraldi; - järelevalve õigusega isiku nõudmisel tuleb esitada järgmised andmed: * turule lastava kauba pakendist tekkivate jäätmete mass iga pakendimaterjali liigi kaupa; * müügikohtade loetelu; * andmed pakendijäätmete kogumise korraldamise kohta igas müügikohas, sealhulgas kogumiskohtade asukohad; * andmed kogutud pakendijäätmete taaskasutamise kohta, sealhulgas taaskasutava ettevõttega sõlmitud lepingud.

Uued ülesanded taaskasutusorganisatsioonidel (1) - keskkonnaministrile igal aastal kirjaliku ülevaate esitamine oma eelmise kalendriaasta tegevusest. Ülevaate ja majandusaasta aruande kättesaadavaks tegemine taaskasutusorganisatsiooni veebilehel; - avalikkuse ja tarbijate teavitamine pakendi ja pakendijäätmete tagastamise korrast ja nõuetest. Teavitusele tehtavad kulutused vähemalt 1% kalendriaasta käibest (välja arvatud tagatisraha);

Uued ülesanded taaskasutusorganisatsioonidel (2) alates 1. jaanuarist 2009 peab tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel taaskasutusorganisatsioon tagama, et kogumiskohtade tihedus oleks järgmine: 1) kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril – vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses; 2) kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril – vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses; 3) kui asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril – kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates, arvestusega üks kogumiskoht 500 elaniku kohta. - asukoht, konteinerite arv ja maht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse organi vahel. - pakendijäätmete kogumist korraldada ka nende tekkekohal kogumisena. Sel juhul võib kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul vähendada pakendijäätmete kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud konteinerite arvu ja mahtu.

Muudatused tagatisrahaga pakendite kogumisel - kohustuslik tagatisraha lisandus siidri ja perry pakendile; - kui müügikoha suurus on 200 ruutmeetrit või üle 200 ruutmeetri, siis peab tagatisrahaga pakendi tagasivõtt olema korraldatud müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha kauplemisajal. - kui müügikoha suurus on alla 200 ruutmeetri, siis võib tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldada väljaspool müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul. Sealjuures tuleb arvestada, et alal, mille asustustihedus on alla 500 elaniku ühel ruutkilomeetril, oleks vähemalt üks pakendi tagasivõtmise koht kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates.

Muud olulised muudatused pakendiseaduses - tagatisrahaga pakendile ei pea kandma tagatisraha suuruse märki vaid ainult tagatisraha märgi (nt A ja B); - pakendijäätmete kogumisest, taaskasutamisest ja pakendiregistrile andmete esitamisest on vabastatud ettevõtjad, kes lasevad turule kaupa plastist pakendis, mille mass on alla 10 kg aastas, ja muust materjalist pakendis, mille mass on alla 20 kg aastas (jõustus 31. 05. 2008); täpsustati erinevate osapoolte järelevalve kohustusi (Keskkonnainspektsioon, Maksu- ja Tolliamet; Valla- ja linnavalitsus) - õigus teha ettekirjutusi pakendiseaduse nõuete mittetäitmise eest ning rakendada sunniraha kuni 500 000 krooni.

Muudatused andmete pakendiregistrisse esitamisel - andmeid ei pea esitama pakendi tootjad, tühja pakendi sisse- ja väljavedajad, pakendijäätmekäitlejad ja pakendatud kaupade müüjad; - pakendiregistrile peavad andmeid esitama: * pakendiettevõtjad, kes lasevad turule pakendatud kaupa (esmakordselt kättesaadavaks tegemine) ja ei ole oma kohustusi üle andnud taaskasutusorganisatsioonile; * taaskasutusorganisatsioonid; - pakendiregistrisse kandmiseks peavad andmed olema audiitori poolt kontrollitud.

Uued taaskasutamise sihtarvud - alates 1. jaanuarist 2009 tuleb pakendijäätmeid taaskasutada järgmiselt: 1) pakendijäätmete kogumassist vähemalt 60 protsenti kalendriaastas; 2) pakendijäätmete kogumassist ringlussevõetuna vähemalt 55 ja mitte rohkem kui 80 protsenti kalendriaastas; - pakendiettevõtja peab alates 1. jaanuarist 2009 taaskasutama pakendimaterjali liike kalendriaastas vähemalt järgmises ulatuses: 1) 70 protsenti klaasijäätmete kogumassist ringlussevõetuna; 2) 70 protsenti paberi- ja kartongijäätmete kogumassist, kusjuures 60 protsenti kogumassist ringlussevõetuna; 3) 60 protsenti metallijäätmete kogumassist ringlussevõetuna; 4) 55 protsenti plastijäätmete kogumassist, kusjuures 45 protsenti plastijäätmete kogumassist ringlussevõetuna ja 22, 5 protsenti plastijäätmete kogumassist uuesti plastiks töödelduna; 5) 45 protsenti puidujäätmete kogumassist, kusjuures 20 protsenti kogumassist ringlussevõetuna.

Muudatused pakendiaktsiisi seaduses - pakendiaktsiisist vabastuse saamiseks alates 1. jaanuarist 2009 tuleb pakendijäätmeid taaskasutada pakendiseaduses sätestatud määral (§ 36); - kaob vajadus teha vahet müügi-, rühma- ja veopakendi vahel; - tõsteti joogipakendite aktsiisivabastuse määrasid, mille kohaselt peab tagatisrahaga pakendit alates 1. jaanuarist 2012 taaskasutama vähemalt 85% ja metallist joogipakendit alates 1. jaanuarist 2010 taaskasutama vähemalt 50%; - pakendiaktsiisi ei rakendata Eestis turule lastud kauba, teisest liikmesriigist soetatud ja imporditud kauba plastist pakend massiga alla 2, 5 kilogrammi kvartalis ja kauba muust materjalist pakend massiga alla 5 kilogrammi kvartalis.

Tänan tähelepanu eest !