Paindetest Anna Hilkova STOM 2014 Paine Paindeks nimetatakse

Paindetest Anna Hilkova STOM 2014

Paine Paindeks nimetatakse keha deformatsiooni, mille tulemusena keha telg kõverdub.

Paindedeformatsioon tekib siis, kui kinnitada elastse varda üks ots liikumatult seina külge, varda teise otsa aga riputada koormis. Sellise deformatsiooni korral venituvad varda ülemised kihid välja, alumised aga surutakse kokku. Mõlema kihi vahel paikneb neutraalne kiht, mille pikkus ei muutu see kiht kõverdub.

Paindetest on katse konstruktsiooni või selle elemendi paindejäikuse määramiseks ja deformatsioonide (läbipainde) mõõtmiseks etteantud koormusel.

Paindetestil pannakse varras toetuma kahele terasprismale, nendevaheline kaugus on ka varda pikkuseks. Varda keskele asetatakse koorised ning mõõtemikroskoobiga mõõdetakse paindenoole suurused.

Võib panna varras toetuma 1 otsas, vabale otsale panna koormis või panna varras 2 prismale ja mõlemasse otsa koormis.

Paindenool Varda vaba otsa nihkumise suurust nimetatakse paindenooleks. Paindenool on seda suurem, mida raskem on koormis. Painde suurus sõltub ka varda kujust, mõõtmetest ning varda materjali elastsusmoodulist, toetuspunktide ja mõjuva jõu rakenduspunkti asukohast.

Varda vabas otsas rakendatud allapoole suunatud jõu mõjul varras paindub. Võrreldes painutamata vardaga on varda vaba ots langenud allapoole. Painutatud varda ülemine pool on pikenenud ja alumine pool kokku surutud. Paindenoole pikkus vardal, mis on kinnitatud jäigalt ühest otsast ning mille teises otsas ripub koormis:

Parameetrid L – varra pikkus a - ristlõigu kõrgus b- ristlõigu laius P -varda vabale otsale rakendatud koormusjõud E - varda materjali elastsusmoodul - paindenool

Kui aga varda mõlemad otsad toetuvad jäikadele tugedele ning koormise P rakenduspunkt on varda keskel, siis niisugusel juhul avaldavad mõlemad toetuspunktid vardale vastumõju P/2, kuna keskmine osa jääb horisontaalseks Varras, mille toetuspunktid asuvad mõlemas otsas, käitub nii nagu oleks ta kinnitatud keskelt ning otstele kaugusel L/2 varda poolitajast mõjuvad üles suunatud jõud P/2

Painde diagramm Paindetestil saadakse painde diagrammi: *paindemomendi (mõjuva jõu ja tema õla suuruse korrutis) ja paindenurga vaheline sõltuvus; *mõjuva jõu ja läbipainde sõltuvus.

Painde diagrammist leitakse: 1. painde elastsus- e. võrdelisuse piir 2. painde elastsusmoodul e. jäikusmoodul (stiffness) leitakse mõjuva jõu ja läbipainde suhtena. 3. elastne deformeeritavus e. vetruvus Jäikusmoodul on pöördvõrdeline elastse deformeeritavuse.

4. Materjali paindetugevus (maksimaalne koormus enne materjali purunemist). 5. Kõverdumise määr (mis ilmneb liig suurte sisepingete mõjul materjalis)

Painde omadused ja hambaravi Paindeomadused on eriti tähtsad näiteks kullasulamite, roostevabast terasest kinnitusklambrite, juurekanali instrumentide (hõõritsate), süstlanõelte jt. puhul *Elastsuse piir on väiksem suuremate instrumentide korral ja mittelineaarsus ilmneb juba väiksemate paindenurkade korral *Instrumendile jääb jääv deformatsioon, kui ületatakse elastsuspiir.

Elastsusmooduli määramine paindest. Tiiu Müürsepp Stomatoloogiliste materjalide mehaaniliste omaduste testimine. Tiiu Müürsepp

Aitäh kuulamast!