Otsesed vlisinvesteeringud Eesti majanduses Urmas Varblane Tartu likool

Otsesed välisinvesteeringud Eesti majanduses Urmas Varblane Tartu Ülikool

Mõisted Otsene välisinvesteering - Portfellinvesteering Otseinvesteering koosneb järgmistest komponentidest: a) Põhikapitali (aktsiakapitali) suurenemine 1) välisinvesteeringute tõttu mingis ajavahemikus loodud ühisettevõttesse (uued investeeringud – greenfield ), 2) välisinvesteeringute juurdevoolu tõttu juba tegutsevatesse ühisettevõtetesse (täiendavad investeeringud). b) Reinvesteeritud tulu ehk välispartnerile kuuluv osa ühisettevõtte jaotamata kasumist. c) Välisinvesteerijatelt saadud pikaajalised laenud, millest on lahutatud nende laenude tagasimaksed. d) Välisinvesteerijatelt saadud lühiajalised laenud, millest on lahutatud nende tagasimaksed.

Otseste välisinvesteeringute vood 1993 -2002 (miljardit USD) Suurim langus OVI sissevoolus viimase 30 aasta jooksul toimus 2000 -2002 Source: UNCTAD, World Investment Report 2003. FDI Policies for Development: National and International Perspectives

Investeeringute kasv on taastumas Maailma SKP ja otseste välisinvesteeringute sissevoolu kasv võrreldes eelmise aastaga 1980 -2004 (%)

Maailma majanduse ja otseste välisinvesteeringute üldnäitajad 1982 -2004, miljardites USD

Otseste välisinvesteeringute sissevoolu jaotus maailmas regiooniti (% koguinvesteeringutest)

Otseste välisinvesteeringute koht erinevate riikide majanduse arengumudelis A. Iiri majanduse arengumudel (Investeerimiskliima parandamine – väliskaubanduse liberaliseerimine, maksusüsteemi reform, orienteeritus välisinvesteeringutele, varajane rõhk inimkapitali arendamisele) B. Soome majanduse arengumudel ( rõhk kodumaisele teadmiste loomisele, kohalikele loodusvaradele toetuva konkurentsivõime arendamine kombineerituna innovatsiooniga, laiapõhjaline inimkapitali kaasamine) C. Kreeka majanduse arengumudel (puudub selge strateegia, ekstensiivne EL toetusrahade kasutamine, puudub struktuurimuutus majanduses, nõrk teadmispõhisus, inimkapitali areng tagasihoidlik)

Otsesed välisinvesteeringuid kokku elaniku kohta siirderiikides ja mõnes arenenud tööstusriigis 2003 aasta lõpus (USD) Ireland 51028 USD per capita

Välisinvesteeringute positsioon ühe elaniku kohta võrdlevalt 2000 ja 2004 a. (USD)

Väliskapitaliga ettevõtetes töötajate osa kogu töötlevas tööstuse töötajatest (%) Andmed World Investment report 2002 alused 1998 a. kohta, Eestis ja Ungaris 2000. a kohta

Väliskapitaliga ettevõtete osa kogu töötleva tööstuse realiseerimise netokäibest (%)

Väliskapitaliga ettevõtete osa töötleva tööstuse ekspordist (%)

Väliskapitaliga ettevõtete osa teadus ja arendustegevusse tehtud investeeringutest 1998. aastal (%)

Otseste välisinvesteeringute sissevool Eestisse 1993 -2005 (kvartaalselt, milj. EEK)

Eestisse tehtud otseste välisinvesteeringute jaotus päritoluriigiti 31. 12. 2003 ja 30. 06. 2005 seisuga (% kogu OVI-st)

Eestisse tehtud otseste välisinvesteeringute jaotus majandussektoriti 31. 12. 2003 ja 30. 06. 2005 seisuga (% kogu OVI-st)

Eestisse tehtud välisinvesteeringute struktuur 1992 -2004 milj. EEK -391 3985 27661 2005 I p. a

Muutused üldises välisinvesteeringute rollis Eesti majanduses • Alates 2000. a algusest on investeeringute tulukus järsult kasvanud • 2/3 investeeringutelt saadud tuludest finantsvahenduses ja kinnisvaras ning muudes äriteenustes • uusi investeeringuid tehakse Eestis teenitud kasumi arvelt – greenfield tüüpi investeeringuid vähe • kulueelis (eriti töökulu) hakkab vähenema ja teatud sektorite investorite huvi on vähenemas KUIDAS SÄILITADA INVESTORITE HUVI EESTIS TEGUTSEMISEKS ja VÕIMALIKULT HÄSTI NENDE TEADMISI SIIN ÄRA KASUTADA

Iirimaa kasvav sõltuvus välisinvesteeringutest (SKP ja RKP erinevus kasvab kiiresti )

Välisinvestorite poolt Eestis teenitud tulu ja selle reinvesteerimine 1994 -2005 (miljonites kroonides) 6756 3985 2005 I

Tulu Eestisse tehtud otseinvesteeringutelt sektoriti 2003 -2005 (kvartalis milj. EEK)

Väliskapitali osakaal Eesti töötleva tööstuse allharude nominaalses aktsiakapitalis 2003. a

Välisomandusega ettevõte osakaal Eesti tööstuses 2003. a (%)

Välisomandusega ettevõte osakaal Eesti tööstuses 2003. a (%)

Välisinvestorite liigitus motiividest lähtuvalt (Dunning, 1993) 1) turgu otsivad välisinvesteeringud, mis keskenduvad sihtturu (ja ka naaberturgude) teenindamisele; 2) efektiivsuse suurendamisele orienteeritud välisinvesteeringud, mis otsivad madalate tootmiskulude tasemega sihtriiki, eesmärgiga tee nindada ekspordi kaudu välisinvestori koduturgu ja teisi turge; 3) tooraine kasutamisele orienteeritud välisinvesteeringud, mis tehakse riikidesse, kus on sobivaid tooraineid; 4) sihtriigi strateegiliste varade (näiteks jaotuskanalid, parem turu tundmine jms. ) kasutamisele suunatud investeeringud.

Sihtriigi poolne mõju otsestele välisinvesteeringutele OVI majanduspoliitiline raamistik a) majanduslik, poliitiline, sotsiaalne stabiilsus b) Turule sisenemise regulatsioon c) Välisfirmade kohtlemine d) Konkurentsipoliitika e) Erastamispoliitika f) Kaubandus- ja maksupoliitika Äritegevuse soodustamine a)Investeeringute toetamine (s. h. mainekujundus) b)Investeeringusoodustused c)Muud tülikused (bürokraatia, korruptsioon) d) sotsiaalsed takistused (elukvaliteet, koolid) OVI mõjutavad sihtriigi tegurid Majanduslikud tegurid Turgu otsivad investorid a) Turu suurus ja tulutase b) Turukasv c) Juurdepääs regionaalse tele turgudele d) Kohaliku tarbija omapära e) Turu struktuur Ressursse ja strateegilisi varasid otsivad investorid a) Tooraine b) Odav lihttööjõud c) Oskustööjõud d) Tehnoloogiline vara e) Füüsiline infrastruktuur Efektiivsust otsivad investorid a)Tootmistegurite ja varade kasutamise kulueelis b) Muud kulueelised transport, telekommunikatsioon, vahetooted c) Osalemine regionaalsetes koostöölepingutes

Investorite peamised motiivid Eestisse investeerimisel (1 – täiesti mitteoluline … 5 – väga oluline, küsitlus Välisinvestor 2001

Probleemid Eestisse investeerimisel välisinvestorite arvates (1 - tõsised probleemid, 5 - pole probleeme, Välisinvestor 2001)

Välisinvesteeringute kasulikkus sihtriigi seisukohalt · kapitali ja tehnoloogia allikana; · maksebilansi tasakaalustajana; · kaubavahetuse loojana; · konkurentsi elavdajana · suveräänsuse ja autonoomsuse tagajana

OVI kui kapitali allikas • Toetavad argumendid: – Multinatsionaalsetel firmadel on palju kapitali ja parem juurdepääs rahvusvahelisele kapitaliturule – Multinatsionaalsetel firmad võivad aidata kaasata kohalikke sääste – Multinatsionaalsetel firmad võivad stimuleerida arenguabi voogude liikumist • Vastuväited: – Kapitali ülekanne polegi nii suur, väga oluliselt kasutatakse kohalikku kapitali; – OVI on kallis finantseerimisallikas; – kaob riigi omandiõigus; – kasum repatrieeritakse.

OVI kui tehnoloogia allikas • Toetavad argumendid: – enamus tehnoloogiatest on multinatsionaalsete firmade omanduses; – Vähesed riigid võivad lubada ulatuslikke T&A programme enda rahaliste vahenditega; – Kasu saab isegi siis kui multinatsionaalne firma säilitab tehnoloogia omandiõigust – ülevooluefekt (spillovers). • Vastuväited : – multinatsionaalne firma tehnoloogia võib olla liiga kallis ja ebasobiv.

Tehnoloogiline seisund enne välisinvesteeringu saabumist Eesti ettevõttesse (% vastanutest).

Tehnoloogia kohandamise vajalikkus Eesti oludele (% vastanutest).

Tehnoloogia muutumine investeeringute mõjul (% vastanutest).

Välisinvesteeringute otsene mõju ekspordile 1) kohaliku tooraine hankimine ja ümbertöötlemine (knowhow, kontaktid, turundusoskus); 2) uute töömahukate lõpptoodete eksportimine (aitavad kohalikul firmal tabada tarbijate maitseeelistusi maailmaturul, välja pakkuda uusi toote kujundusi, rakendada kaasaegseid tootestandardeid); 3) töömahukate tehnoloogiate rakendamine ja komponentide tootmisele spetsialiseerumine vertikaalselt integreeritud rahvusvahelise tööstusharu raames. (Kohaliku firma sõltuvus välisinvestorist suurim. Siin toimub töömahukate toodete eksportimine kui firmasisene kaubavahetus. Kuid sageli on tarvis samaaegselt ulatusliku ekspordiga ka importida pooltooteid. Investeering lõpptulemusena ei paranda oluliselt riigi kaubandusbilanssi. Sihtriigile toob kasu esmajoones suurenenud tööhõive, maksude laekumine, tehnoloogia sissevool ja personali treening).

Välisinvesteeringute kaudne mõju ekspordile 1) kohalik firma saab kasu kaubanduse liberaliseerimisest, mida taotles välisinvestor; 2) ekspordi turunduse alaste oskuste ülekanne; 3) multinatsionaalse firma ekspordialase käitumise kopeerimine kohaliku firma poolt; 4) välisinvestori poolt avatud välisturule sisenemise turustuskanali ärakasutamine.

Eksport töötaja kohta väliskapitaliga ettevõtetes võrreldes kodumaises omanduses olevate ettevõtetega 2003. aastal (kordades)

Mitu korda on väliskapitaliga ettevõtete eksport töötaja kohta suurem kodumaise kapitaliga ettevõtete näitajast

Ekspordi osakaal käibest (%)

Ekspordile orienteerituse ja omandivormi mõju tootlikkusele (lisandväärtus töötaja kohta, tuh. EEK)

Välisinvesteeringute mõju konkurentsivõitlusele Toetavad argumendid : – Võib tugevdada konkurentsivõitlust, suurendada efektiivsust ja kiirendada arengut – Sageli multinatsionaalsed firmad sisenevad majandusharudesse, kus on kõrged sisenemisbarjäärid kohalike firmade jaoks Vastuväited : – Multinatsionaalsed firmad on nii tugevad, et hävitavad kohalikud firmad. Tekib oht välismaiste oligopolide ja monopolide tekkeks.

Käive töötaja kohta väliskapitaliga ettevõtetes võrreldes kodumaises omanduses olevate ettevõtetega (kordades)

Käive töötaja kohta Eesti töötlevas tööstuses (tuh. EEK)

Välisinvesteeringute negatiivne mõju suveräänsusele • Toetavad argumendid : – Välisomandus toob kaasa ka kulud (näiteks saadud kasumi repatrieerimine). Välismaised firmad võivad ajada poliitikat, mis on neile kasulik kuid kohalikule riigile mitte. • Vastuväited : – See pole probleem, peaasi kui välisomaniku juures on rohkem töökohti ja riik saab neilt rohkem maksutulusid

Riigi poolt kasutatavad otseste välisinvesteeringute juhtimise instrumendid 1. Fiskaalpoliitilised soodustused, millega soovitakse vähendada välisinvestori maksukoormust ja sellega suurendada investeeringu tulumäära (maksudest vabastamine, madalama maksumäära kehtestamine välisosalusega ettevõtetele, võimalused kiirenduslikuks amortisatsiooniks, imporditollidest vabastamine, mahaarvestused maksustatavatelt tuludelt sõltuvalt töötajate arvust, sotsiaalhooldusmaksude määrade alandamine) 2. Otsesed rahalised soodustused on otsesed toetused ettevõtetele, et finantseerida kindlaid projekte või kanda kapitali- ja tegevuskulusid. Enamkasutatavad on valitsuse poolt antavad otsesed subsiidiumid tootmis või turustuskulude osaliseks katmiseks, riigi osalus ettevõttes, laenugarantiide pakkumine erinevate riskide katmiseks. 3. Muud soodustused aitavad suurendada välisinvesteeringute tulukust mitterahaliste vahenditega. Levinud on riigihangetel eelise pakkumine, monopoolse seisundi tekkimise valitsusepoolne soodustamine, madalamad hinnad ressursside või tootmisvahendite ostmiseks või teenuste pakkumisel

KOKKUVÕTE 1) Otsesed välisinvesteeringud on andnud olulise panuse Eesti majanduse senisesse kiiresse arengusse 2) Seni on investorite peamine huviobjekt olnud Eesti soodne ja stabiilne majanduskeskkond ning sobivate oskustega tööjõud 3) Tööjõukulude kiire kasv ja investoritele sobiva tööjõu puudumine vähendab Eesti atraktiivsust neile välisinvestoritele, kes peamise konkurentsieelisena kasutavad madalat tööjõukulude taset. 5 -10 aasta perspektiivis võivad sellised investorid hakata Eestist lahkuma. Mõnes tööstusharus toimub see juba praegu (tekstiil, õmblus).

KOKKUVÕTE 4. See protsess võib olla Eestile kasulik, kui suudetakse samaaegselt tagada uute ja tunduvalt suuremat lisandväärtust tootvate välisinvestorite sisenemine Eesti turule 5. Selleks peame neile investoritele olema huvitavad partnerid ehk sellises Eestis on hästi koolitatud tööjõud ja paindlikult toimiv haridussüsteem, heal tehnoloogilisel tasemel ning korralikult juhitud ettevõtted ning tugev teadussektor • Vaja on välja kujundada Eesti välisinvesteeringute poliitika, mille raames tuleb sõnastada teatud valikukriteeriumid, millised välisinvestorid on Eestis eriti oodatud.

KOKKUVÕTE 7. Kui soovime tulevikus tõmmata Eestisse keerukamaid ja suuremat lisandväärtust andvaid tooteid ning teenuseid pakkuvaid investoreid, siis on vaja välisinvesteeringute poliitika ühendada innovatsiooni-, haridus-, regionaalja immigratsioonipoliitikaga. 8. Eesti peamine tootmistegur on inimene ja seetõttu investeeringud inimkapitali on määrava tähtsusega => tõstab kodumaise tootmise efektiivsust; aitab suurendada võimet kodustada välismaiste investorite poolt kasutatavat tehnoloogiat 9. Jätkata tuleks senist stabiilset liberaalset makromajanduspoliitikat

LISAINFO Riigist väljapoole kokku tehtud investeeringute osakaal SKP-s 2000 aastal mõnedes tööstusriikides (%)

Riigist väljapoole kokku tehtud investeeringute osakaal SKP-s 2000 aastal mõnedes siirderiikides (%)

Otseste välisinvesteeringute väljavool Eestist 1993 -2005 (kvartaalselt, milj. EEK)

Eesti otseinvesteeringute positsioon välismaal majandussektorite lõikes 31. 12. 2003 ja 30. 06. 2005 seisuga (% kogu OVI-st)

Eesti otseinvesteeringute positsioon välismaal riigiti 31. 12. 2003 ja 30. 06. 2005 seisuga (% kogu OVI-st)

Eesti investeeringud Lätis 2001. a seisuga jaotatuna tegevusalati

Eesti firmade rajamine Lätis (vähemalt 10 % kapitalist Eestist) R. Mägi, 2003 Kokku registreeritud 2003. alguseks 1082 Eesti firmat

Lätti sisenemise omapära • Eesti investorid on peamiselt turgu ostivad, kuid ka ressurssi (puit) ja strateegilist vara (pangandusvõrgu juurdepääs) otsivad • Klassikaline U-mudel ei kehti Eesti firmade sisenemisel Eesti turule. Ei kasutata järgnevust: kaudne eksport, otsene eksport, müügiesindus, tootmisallüksus • Vaid 35% investoreist olid varem Lätti eksportinud ja 30% olid äripartnerid seal olemas • Mis see nii on ? • 1) 56% firmadest tegutsevad kaubanduses, kus klassikaline U-mudel ei kehti • 2) geograafiline lähedus ja isiklikud kontaktid vähendavad riski. 65% investoreist said Läti kohta infot isiklike kontaktide kaudu • 3) See oli ka hinnatud väga kõrgelt (3, 8) otsustuse tegemisel Lätti minekuks

Eesti ettevõtete Läti turule sisenemise põhjused

Miks valiti Läti turg ?

Probleemid Läti turul Eesti firmade arvates (R. Mägi, 2003)

Konkurentsieelis Läti turul (R. Mägi, 2003)