Omastehoolduse sotsiaalsed aspektid Eesti hetkeseis ja tulevik Hli

Omastehoolduse sotsiaalsed aspektid. Eesti hetkeseis ja tulevik Häli Tarum Hoolekande osakonna juhataja Sotsiaalministeerium 29. 11. 2018

Olukord Euroopas • Üle-Euroopa vananev rahvastik: inimesed elavad kauem, sündimus madal • 2016. a 80+ inimesi EL rahvastikust 4, 9%; 2070. a 13% • Ülalpeetavate suhtarv ELs: 2016. a 29, 6% ja 2070. a. 51, 2% • Suureneb nõudlus hoolekandeteenuste järele • Hoolekandekulude kasv teenusevajajatele ja nende lähedastele • Surve riikide sotsiaalkaitse süsteemide jätkusuutlikkusele

Teenused inimestele, kes vajavad igapäevaelu korraldamisel abi pikema aja jooksul, kuna nende füüsilised, vaimsed võimed või töövõime on vähenenud. EESMÄRK: leevendada ja vähendada valu, juhtida terviseseisundi kulgu, pidurdada ja vältida selle halvenemist. N: stats õendusabi Pikaajaline hooldus (inglise k long-term care) EESMÄRK: pakkuda isikuhooldust igapäevategevuste s nagu söömine, pesemine, riietumine jm. N: isikliku abistaja teenus, üldhooldus, inst erihoolekanne EESMÄRK: abistada iseseisva toimetuleku võimaldamiseks igapäevaste toimingute juures nagu toidu valmistamine, poes käimine jm. N: tugiisik, toetavad erihoolekande teenused 3

Pikaajaline hooldus Formaalne hooldus: riigi, kohaliku omavalitsuse, eraettevõtte või mittetulundusühingu poolt pakutavad teenused. Institutsionaalne hooldus Mitteformaalne hooldus: teenust ei osutata ametlikud teenusepakkkujad, vaid hooldustoiminguid teostavad perekonnaliikmed, sugulased, sõbrad, naabrid jt. Koduhooldus ja kogukonnapõhised teenused 4

Mitteformaalne hooldus Mitteformaalsed hooldajad (inglise k: informaal Omastehooldajad (inglise k family caregiver/carer) Inimesed kes teostavad regulaarselt pikaajalise hoolduse teenuseid. Tüüpiliselt toimub see hooldust vajavate inimeste kodus. Abikaasad, elukaaslased, perekonnaliikmed, naabrid ja sõbrad Perekonnaliikmetest ja sugulastest mitteformaalse hooldajad Võileivapõlvkond 5

Võileivapõlvkonna pealekasv • Võileivapõlvkond (inglise k: sandwich generation): mitmekordset hoolduskoormust kandvad inimesed. • Vananev rahvastik ja sünnitusea tõus – võileivageneratsiooni kuulutavatel inimestel tuleb samaaegselt hooldada/hoolitseda nii laste kui ka oma vanemate/vanavanemate eest. Vt: „Eesti võileivapõlvkonna esindajate argipäeva kogemused mitmekordse hoolduskoormuse kandmisel“ Johanna Hollo 2016 a magistritöö 6

Hoolduskoormus Eestis AMETLIK HOOLDUSKOORMUS UURINGUTE JÄRGI Definitsioon Täisealiste hooldajad, kellele maksis kohalik omavalitsus hooldamise eest toetust ja täisealised isikud, kelle hooldamise eest maksti toetust. 16 -aastased ja vanemad inimesed, kes abistasid või hooldasid mõnda oma leibkonna liiget 15 -64 -aastased inimesed, kes hooldasid regulaarselt eakat, haiget või puudega 15 -aastast lähedast. Allikas ja aasta STAR 2017 Eesti Sotsiaaluuring 2016 Eesti Tööjõu-uuring 2010 Hoolduskoormusega inimeste arv 9 000 M 28% ja N 72% 65 000 M 42% ja N 58% 46 400 M 37% ja N 63% sh hooldab 65 -aastast ja vanemat inimest 6 800 M 30% ja N 70% 36 700 M 43% ja N 57% - sh abistas ja/või hooldas alla 10 h nädalas - 14 400 M 51% ja N 49% - 10 -19 h nädalas - 9 900 M 34% ja N 66% - üle 20 h nädalas - 12 400 M 40% ja N 60% - 9 600 M 39% ja N 61% 7 200 M 32% ja N 68% - - Hooldatavate arv sh 65 -aastased ja vanemad hooldatavad Allikas: Sotsiaalministeeriumi 7 kalkulatsioonid 2018

Formaalse ja mitteformaalse hoolduse tasakaal Eestis • Üldhooldusteenusel (2017 a jooksul): 11 874 inimest • Ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel (2017 a jooksul): 2925 inimest • Koduhooldusteenuse saajad (2017 a jooksul): 6400 inimest • KOV poolt määratud hooldaja (2017 a jooksul): 11 064 inimest • Abistavad või hooldavad Eesti-Sotsiaaluuringu kohaselt oma täisealist leibkonna liiget (kokku 2016 a): 59 000 inimest • Väga laias laastus 60% mitteformaalne hooldus 40% formaalne hooldus. • Katmata vajadus! Tegelik hooldusvajadus, sh teenuste vajadus teadmata! 8

Olukord Euroopa Liidus • 16% kõikidest EL kodanikkest on mitteformaalsed hooldajad: 3% täistööajaga ja 13% osaajaga (Eurobarameeter 2011) • 12% 18 -64 a EL meestest ja 16% naistest hooldavad eaka või puudega lähedase eest vähemalt korra nädalas • 18% 50 -64 a EL meestest ja 22% naistest hooldavad vähemalt korra nädalas. • Omastehooldajad on kõikjal ELs peamiselt naised – 85% omastehooldajatest (COFACE 2018) 9

Olukord Euroopa Liidus • Pikaajaline hooldus kõikjal ELs peamiselt perekondade kanda (EQUAL 2016). • Mitteformaalne hoolduse kulu on hinnatud ka SKPsse: 20 -36% kõigi EL riikide SKPst (Giannelli jt 2010). • Kõigis EL riikides on viimastel aastatel tõusnud mitteformaalse hoolduse osakaal peamiselt seetõttu, et teenused: 1) pole kättesaadavad, 2) on madala kvaliteediga, 3) on kallid ja 4) traditsioonilised põlvkondade vahelised normid on domineerivad (Challanges in LTC…). 10

Pikaajalise hoolduse probleemid Eestis • Pereliikmetel on suur koormus nii hoolduse pakkumisel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel • Teenustele ligipääs sõltub üha enam teenusekasutaja maksevõimest – näiteks üldhooldusteenuse puhul oli omaosalus 65% aastal 2010, 76% aastal 2016 • Avaliku sektori vähesed kulutused (0, 6% SKPst) – sealjuures kulub 90% pikaajalise hoolduse eelarvest institutsionaalsele hooldusele, koduja kogukonnateenuste ehk inimeste iseseisvat elamist toetavate kulutuste osakaal on väga madal 11

Pikaajalise hoolduse probleemid Eestis • Pikaajalise hoolduse korraldamine, rahastamine ja osutamine on killustunud nii sotsiaal- ja tervisesektori kui riigi ja KOVi tasandi vahel – abivajaduse hindamine, teenuste määramine, osutamine ja inimese olukorra jälgimine toimuvad tervise- ja sotsiaalsüsteemis ning kohalikes omavalitsustes eraldi, on asutuse mitte inimesekeskne • Samasuguse teenusevajadusega inimesi koheldakse ebavõrdselt – osutatavate teenuste pakett ja maht, teenusesaajate ring, hooldajatoetuse määramise alused ja suurus on omavalitsuseti väga erinevad • Rahvastiku vananemise ja madala tervise enesehinnangu ennustavad teenusevajaduse kasvu – Euroopa Komisjoni hinnangul peaksid vaid demograafiliste arengute mõjul Eesti kulud pikaajalisele hooldusele kahekordistuma 12

Mis saab edasi? 13

Plaan • Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm 2015 -2017. Materjalid: https: //riigikantselei. ee/et/hoolduskoormus • Rakkerühma poliitikasuunised „Eesti pikaajalise hoolduse süsteemi tõhustamiseks ja pereliikmete hoolduskoormuse vähendamiseks“ VV kabinetis 2017. detsember. • Pikaajalise hoolduse korralduse raamistik: Valitsuses tegevusprogramm 2018 november • Raamistiku loomine: õiguslikud alused ja osapoolte vastutus ning ühtsed juhised teenuse vajaduse hindamiseks. Teenuste kättesaadavus ja kvaliteet! • Muudatuste ambitsioon ning avaliku sektori rahastamise maht sõltub ühiskondlikest valikutest ja poliitilistest otsustest 14

PH tulevik? 15

Tänan! hali. tarum@sm. ee