Olulised veebilehed http www ttu ee http www

Olulised veebilehed • http: //www. ttu. ee/ • http: //www. tipikas. ee/ • http: //www. ttu. ee/infotehnoloogia-teaduskond/ • http: //ois. ttu. ee • http: //www. ttu. ee/et/tudeng/ • http: //www. ttu. ee/ope/oppeinfo/opingukorraldus/ ois-videojuhendid/

Ülikooliseadus • § 28. Magistriõpe – (1) Magistriõpe on kõrghariduse teise astme õpe, mille kestel üliõpilane süvendab erialateadmisi ja oskusi ning omandab iseseisvaks tööks ja doktoriõppeks vajalikke teadmisi ja oskusi.

Kõrgharidusstandard • § 19(2) Bakalaureuseõppe ja magistriõppe nominaalkestus kokku on vähemalt 5 aastat ja õppe maht 300 EAP.

Magistriõppekava • TTÜ õppekavad on ainesüsteemse ülesehitusega ja moodulstruktuuriga • Õppekava osad (võivad koosneda ühest või mitmest moodulist): – – – Üldõpe Alusõpe Põhiõpe Eriõpe Vabaõpe Lõputöö

Õppekava 120 EAP Lõputöö 30 EAP Ü l d õ p e E r i Põhiõpe Alusõpe P r a k t i k a V a b a õ p e

Õppekava • Igale tudengile on kinnistatud üks (ja ainult üks) konkreetne õppekava • Igas õppekavas on igal moodulil konkreetne maht, mis tuleb täita • Ühe mooduli ületäitmine ei kompenseeri teise puudujääke (v. a. vabaõpe!!) • Igal õppekaval on akadeemiline(-sed) juhendaja(-d), teie personaalne(-sed) nõustaja(d) kõigis akadeemilistes küsimustes.

ITT magistriõppekavad • Arvutisüsteemid IASM – prof. Ennu Rüstern, dots. Margus Kruus, – prof. Peeter Ellervee ja dots. Eduard Petlenkov • Elektroonika ja bioonika IAEM – prof. Toomas Rang • Informaatika IAPM – prof. Rein Kuusik, dots. Erki Eessaar – lektor Marko Kääramees • Telekommunikatsioon IATM – prof. Eerik Lossmann • Äriinfotehnoloogia IABM – prof. Rein Kuusik ja dots. Erki Eessaar • Küberkaitse IVCM (inglise keeles) – prof. Tanel. Tammet

Õppekava koodnimi • Õppekava koodnimi koosneb kuuest märgist, millest neli esimest on tähed ja kaks viimast numbrid IASM 02/09 – esimene täht – teaduskond – teine täht – õppe liik (A – akadeemiline õpe; D – diplomiõpe) – kolmas täht – eriala (S – arvutisüsteemid) – neljas täht – õppe aste (M - magistriõpe) – koodi numbriosa kaks esmest numbrit näitavad kava kehtestamisaastat – viimased kaks numbrit näitavad kava versiooni kehtestamisaastat

Õpingukava • Vt. ÕKE § 13 • Õppur peab koostama igaks õpingusemestriks õpingukava, kuhu ta lülitab ained, mida ta tahab ja saab õppida • Õpingukava on õppuri poolt eelseisvaks semestriks valitud õppeainete loend, mida ta kohustub õppima • Veendumaks, et ta tõesti saab õppida soovitud ainet, peab õppur registreeruma aine õppijaks vastava õppejõu juures • NB!!! Juhul, kui üliõpilane ei õpi antud semestril uusi õppeaineid, esitab ta KINDLASTI siiski tühja õpingukava (0 EAP)

Õpingukava koostamine • Õpingukava koostatakse õppeinfosüsteemis http: //ois. ttu. ee/ • Sisenemine ID-kaardiga, erijuhul tellida kasutajanimi ja parool IT osakonnast, X-132, tel. 6203460 • TTÜ-s varem õppinutel kontrollida kõigepealt proovida siseneda ID-kaardiga või katsetada endist kasutajanime ja parooli! Need peaksid kehtima! • Kui ei kehti või ei näe oma töökohta korralikult – võta kontakti TTÜ IT osakonnaga ruumis X-132, tel. 6203460! Soovitavalt mine kohale, võttes kaasa ID-kaart ja PIN koodid!! • Õpingukava tuleb esitada (deklareerida) akadeemilises kalendris näidatud tähtajaks – tänavu 14. veebruar 2010 kell 17. 00 (NB!!!) • Üliõpilasel on õigus valida oma õpingukavasse TTÜs õpetatavaid mistahes õppeaineid • Õppekavasse mittekuuluvad ained kantakse vabaõppe moodulisse

Varasemate soorituste ülekanne Üliõpilane võib taotleda eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamist õppekava täitmisel Selleks tuleb esitada vastav vormikohane taotlus oma õppekava akadeemilisele juhendajale Akadeemilise juhendaja poolt viseeritud avaldused on soovitav esitada dekanaati 25. veebruariks 2011

Üliõpilaskood – üliõpilase personaalne identifikaator – koosneb matriklinumbrist ja õppekava tähisest 100123 IASM NB! Pelgalt matriklinumber ei ole üliõpilaskood! Kirjutage kõikjal (avaldused, eksamitööd, kodutööd, kontrolltööd, jne. ) oma nime juurde kindlasti ka üliõpilaskood!

Õppekoormus • Õppekoormuse järgi võib üliõpilane olla – täiskoormusega õppija – osakoormusega õppija • Sisseastumisel valib üliõpilane esimeseks õppeaastaks õppekoormuse • Edasi arvutab ülikool iga õppeaasta lõpus, mitu ainepunkti on üliõpilane tegelikult kogunud (kumulatiivselt) iga õppetööst osavõtu semestri kohta ja määrab selle alusel, kas üliõpilane õpib täis- või osakoormusega

Õppekoormus • Koormusarvutus toimub kord aastas akadeemilises kalendris fikseeritud õppeaasta lõpu seisuga (käesoleval õppeaastal seisuga 01. juuli 2011) • Arvesse võetakse kõik teie õppekavasse sobivad sooritused alates viimasest immatrikuleerimisest NB! Ülekantud varasemad sooritused koormusarvutuses ei osale! Neid arvestatakse ainult lõpetamistingimuste kontrollil. Oluline on teada, et üksiku semestri soorituste maht ei ole limiteeritud – see võib olla ka 0 EAP

Täiskoormusega õpe • Täiskoormusega õppe korral peab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks koguma kumulatiivselt oma õppekava ainetest vähemalt 22, 5 EAP iga õppetööst osa võetud semestri kohta – seega kui üliõpilane ei ole õpinguid peatanud (näiteks akadeemiline puhkus), loetakse ta täiskoormusega õppijaks, kui ta on esimese õpinguaasta lõpuks kogunud vähemalt 45 EAP, teise lõpuks 90 EAP jne.

Osakoormusega õpe Osakoormusega õppe korral peab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks koguma kumulatiivselt oma õppekava ainetest 15 – 22, 5 EAP iga õppetööst osa võetud semestri kohta – osakoormusega õppiv üliõpilane • kaotab oma riigieelarvelise õppekoha • ei saa riiklikku õppelaenu • ei saa taotleda õppetoetusi NB! Õppimine alla osakoormuse piiri ei ole lubatud!

Akadeemiline kalender 2010/2011 • Kevadsemestri tähtsamad kuupäevad: – – – kevadsemestri algus 31. jaan. 2011 deklareerimistähtaeg 14. veebruar 2011 kell 17. 00 punase joone päev 15. veebr. 2011 kevadsemestri auditoorse õppetöö lõpp 21. mai 2011 kevadsemestri lõpp 11. juuni 2011 õppeaasta lõpp 01. juuli 2011

Õppetoetusõiguslased • Põhitoetusõiguslased on üliõpilased, kes: – õpivad kaval, kus on RE õppekohti – õpivad täiskoormusega – ei ole ületanud õppe nominaalkestust – kaalutud keskhinne KKH > või = 2, 0 • Täiendava toetuse õiguslased on kõik põhitoetusõiguslased, kelle elukoht on väljaspool Tallinna ja Tallinnaga piirnevaid valdu (rahvastikuregistri andmetel)

Eritoetused • Ülikoolis on loodud eritoetuste fond • Eritoetuste fondi vahendeid võib teaduskond kasutada põhitoetuse ja täiendava toetuse määramiseks – kõigile üliõpilastele – võttes arvesse üliõpilase õpingute jätkamist takistavaid asjaolusid

Õppetoetuste taotlemine • Õppetoetusi saab taotleda õppeinfosüsteemis http: //ois. ttu. ee/ – viieks kuuks – taotlus esitada septembri lõpuks ja veebruari lõpuks • Taotledes õppetoetust eritoetuste fondist on soovitav tuua dekanaati dokumente, mis tõendavad teie taotluse põhjendatust • Õppetoetusi ei saa – esimesel õpingusemestril (v. a. eritoetus) – akadeemilise puhkuse ajal – suvekuudel

Peaeriala valikud • Õppekava IASM peaerialad: – Arvutisüsteemide projekteerimine (IASM 11) – Automaatika ja süsteemitehnika (IASM 12) • Õppekava IAPM peaerialad: – Infosüsteemid ja tarkvaratehnika (IAPM 11, 12) – võrgurakendused ja loogika (IAPM 13) Väga soovitav on peaeriala KOHE ära valida, hiljem saab seda soovi korral ka vahetada

Õpisooritused • Vt. ÕKE § 15 – 17 • Üliõpilaste poolt sooritatud õpinguid ja omandatud teadmisi hinnatakse eksamitel, arvestustel ja kaitsmistel • Hindamistulemused kantakse vormikohastele hindamislehtedele • Aine loetakse sooritatuks, kui ettenähtud eksam või arvestus on lõppenud positiivse tulemusega ja see on kantud hindamislehele • Hindamisleht on ainus õpitulemuste arvestamise alusdokument • Saadud EAP-de hulk ei sõltu hindest

Hinneteskaala 5 4 3 2 1 0 TTÜ suurepärane väga hea rahuldav kasin puudulik A B C D E F ECTS excellent very good satisfactory sufficient fail A arvestatud P pass M mittearvestatud N not pass

Kaalutud keskhinne ∑ Hj * APj KKH = -----------∑ APj Hj = 1, 2, 3, 4, 5

Eksamid • Eksam on põhiline teadmiste kontrolli vorm • Eristatakse – põhieksam – lisaeksam • Põhieksam toimub eksamisessioonil pärast aine deklareerimissemestri lõppu • Põhieksamit saab sooritada semestri lõpupäevani (kõik aine deklareerinud üliõpilased on registreeritud põhieksamile ) • Põhieksamile võib põhimõtteliselt ka mitte tulla (“mitteilmunud”) • Dekaanil on õigus põhjendatud asjaoludel pikendada põhieksami sooritamise tähtaega

Eksamid • Kui põhieksami tulemus üliõpilast ei rahulda, on tal õigus lisaeksamiks kahe semestri jooksul pärast õpetamissemestri lõppu, seda perioodi ei saa pikendada • Positiivset hinnet võib üritada parandada ainult üks kord, kusjuures kehtima jääb viimane hinne • Hinnet “ 0” võib üritada parandada kaks korda • Tulemus /0, 0, 0/ on lõplik • Positiivse tulemuse saamiseks tuleb aine uuesti deklareerida. NB!! Tasuline! • Lisaeksamile pääsuks tuleb registreeruda ainet õpetavas instituudis

Arvestused • Arvestuse eesmärgiks on õpingute käigus omandatud rakenduslike iseloomuga oskuste ja teadmiste hindamine • Hinnatakse tavaliselt mittedifferentseeritud (2 -pallise A/M) hindamisskaala alusel • Sooritamise õigus kehtib ainult deklareerimissemestri lõpupäevani • Hindamislehele kantud arvestustulemus “M” (mittearvestatud) on lõplik ja seda parandada ei saa • Positiivse tulemuse “A” saamiseks tuleb aine uuesti deklareerida ja korrata semestritöö NB! Tasuline!!