Objektorienteeritud programmeerimine 6 september 2013 Eno Tnisson 1
Objektorienteeritud programmeerimine 6. september 2013 Eno Tõnisson 1
Tänane plaan • Sissejuhatus – organisatsiooniliselt • • Milleks? Kuidas? Millal? Kas? – teemasse • • Java Esimene programm … … 2
Milleks OOP? • Silmaring, maailmavaade – objektid, subjektid • Õppimine – jätk esimese semestri programmeerimisele • Programmeerimine • Programmeerimise alused, Programmeerimise alused II – eeldus mitmetele järgmistele ainetele 3
Keel • Java – populaarsus • http: //www. tiobe. com/index. php/content/paperinfo/t pci/index. html – töökuulutused • http: //www. cvkeskus. ee • http: //www. cv. ee/too/infotehnoloogia/q-java 4
Inimesed on erinevad • Siin võib-olla neid, kes – õpivad hoopis muud eriala – programmeerivad igapäevaselt suure innuga – said Programmeerimises hinde E – on edukalt osalenud (rahvusvahelisel) informaatikaolümpiaadil – suhtlevad mingis programmeerimiskeeles palju vabamalt kui mistahes inimkeeles – on selle aine püsikliendid –… 5
Mis teaduskonnast te olete? A. B. C. D. E. F. G. H. I. J. UsuÕigus. Arsti. Filosoofia. Kehakultuuri. Loodus- ja tehnoloogia. Majandus. Matemaatika-informaatika. Sotsiaal- ja haridus. Muu 6
Programmeerimise (Progr. alused II) kursus oli 1. 2. 3. 4. 5. väga lihtne paras keeruline väga keeruline 7
Millise hinde saite Programmeerimise (Progr. alused II) kursusel? 1. 2. 3. 4. 5. A B C D E 8
Millele (veel) tähelepanu? • Looming – programmeerimine • Keskendumine – Loengusse-praktikumi selleks, et õppida (luua tingimused õppimiseks) – piisavalt iseseisvat õppimist tunnivälisel ajal • Koostöö – üliõpilased omavahel • paaristööd loengus, praktikumis • rühmatöö • foorum – üliõpilane ja õppejõud • küsitakse-vastatakse • @ut. ee aadressid, ÕIS • Eestikeelne terminoloogia – kui meie ei kasuta ja ei arenda, siis ei tee seda (varsti) keegi 9
Miks just siin? • On olemas hulgaliselt – materjale – videoid – programminäiteid –… • Miks just kursusel, miks just nii? 10
Kursus • Loengud – reedel kell 14 -16 – eelmiste aastate video? • Praktikumide tunnitööd, kodutööd – suhteliselt kindlas tempos, kindlad teemad • Kontrolltööd – ajapiiriga • Rühmatööd – ISE! – mängud? • Eksam 11
Hindamine • Loengud – 15 punkti • Praktikumid – – – – 12 punkti 1. kontrolltöö, 17 punkti 2. kontrolltöö, 13 punkti 1. rühmatöö, 5 punkti 2. rühmatöö, 5 punkti 3. rühmatöö, 3 punkti rühmatöö esitlus, 3 punkti • Eksamitöö, 30 punkti – Eksamile pääsemiseks peab olema praktikumidest (sh. rühmatööd) kogutud vähemalt 30 punkti, loengutest vähemalt 7 punkti. • Hindeskaala "E" 51 -60, "D" 61 -70, "C" 71 -80, "B" 81 -90, "A" 91 - 12
Loengud • Milleks? • Üks räägib, teised – kuulavad ja mõtlevad kaasa – teevad näo, et kuulavad ja mõtlevad kaasa – ei tee isegi nägu, et kuulavad ja mõtlevad kaasa • 90 minutit järjest? – vaheaeg – klikkerid aitaksid • aruteluga 13
Sülearvutid loengus? ! • Konspekteerida? • Kohe läbi proovida? • Otsida lisamaterjali? • … • Suhelda? • Teha tööd? • Jälgida uudiseid? • Vaadata filme? • … http: //uudised. err. ee/index. php? 06244893 14
Loengu eel • Selleks, et vajaliku tempoga edasi minna (ja loengu eest punkte saada) tuleb enne iga reedet – läbi vaadata eelmise aasta loengu video – saata vastused antud küsimustele selle loengu kohta – saata küsimused selle loengu kohta • Selle eest on võimalik saada kuni 1 punkt (olenemata sellest, kas tulete loengusse või mitte) 15
Reedel • Reedel tuleb teha otsus, kas tulla loengusse. • Loengus eeldatakse, et osalejad on video läbi töötanud. Rohkem keskendutakse saabunud vastuste analüüsile ja arutelule. Samuti saabunud küsimustele. • Need, kes loengu läbivaatamise vastuseid/küsimusi ei saatnud, võivad siiski loengusse tulla, aga nende saagiks on ülimalt 1/2 punkti. • Kuna tegemist on esmakordselt sellise skeemiga, siis analüüsime mõne aja pärast olukorda ja vajadusel muudame. 16
Kuivõrd on võimalik loengusse sülearvuti kaasa võtta? 1. nagunii tavaliselt kaasas 2. vajadusel võib kaasa võtta 3. ei taha/saa kaasa võtta 17
Praktikumid • • E 16 T 8 T 10 tühjem praegu K 16 18
Millise hindega oleksite selles aines rahul? 1. 2. 3. 4. 5. 6. A B C D E F 19
Tahaks juba programmeerimisest ka kuulda • Objektorienteeritud programmeerimine – programmeerimiskeel Java • Slaidide allikad – Helle Heina slaidid – Y. Daniel Liang Introduction to Java programming – http: //docs. oracle. com/javase/tutorial/ 20
Eesmärk • Kursuse eesmärgiks on anda alusteadmised objekt-orienteeritud programmeerimise eripärast, oskused programmide koostamiseks ning esmased rühmatööoskused • Kursuse läbinud üliõpilane: – on võimeline selgitama objekt-orienteeritud paradigma põhimõisteid (kapseldus, abstraktsioon, pärimine, polümorfism, üledefineerimine, ülekate) ning analüüsima vastavaid programme – on võimeline kirjeldama erinevaid andmestruktuure (massiiv, ahel, magasin, järjekord, paisktabel) ja nende kasutusviise – oskab selgitada rakendusteekide väärtust ja olemust ning leida nendest vajalikku informatsiooni – oskab selgitada sündmuspõhise programmeerimise eripära ja erindite käitlemist ning tuua näiteid nende kasutamisest – oskab ühes objekt-orienteeritud programmeerimiskeeles kasutades integreeritud programmeerimiskeskkonda koostada, testida ja siluda programme, rakendades selleks eelmistes punktides loetletut – oskab kirjeldada isikliku kogemuse põhjal rühmaprojekti keskseid 21 elemente.
Täna • • • Java ajaloost Java omadused Esimene programm Muutujad ja tüübid Põhikonstruktsioonid 22
Java • • James Gosling, Sun Microsystems Oak 1995 Nimest – Definition of JAVA • coffee – Examples of JAVA • a hot cup of java – Jaava saar, jaava keel • 85 miljonit, "köögikeel" – http: //www. javaworld. com/javaworld/jw-10 -1996/jw-10 -javaname. html • Ajaloost – http: //www. oracle. com/technetwork/javase/overview/javahistory-index 198355. html 23
Java • • • Lihtsus Objektorienteeritus Staatiliselt rangelt tüübitud Interpreteeritav Turvalisus Arhitektuurist sõltumatu – write once, run anywhere • Multilõimelisus • Dünaamilisus • Vt. – http: //www. cs. armstrong. edu/liang/intro 6 e/Java. Characteristics. pdf 24
API, JDK, IDE • API – Application Programming Interface – rakendusteek, eelnevalt programmeeritud objektid (Java) programmi koostamiseks – meil Java SE 7 • JDK – Java Development Toolkit – Java programmide koostamise tarkvara komplekt – meil JDK 7 • IDE – Integrated Development Environment – integreeritud programmeerimiskeskkond – meil Eclipse 4. 2. 1 – uusim Eclipse 4. 3 25
Tehnoloogiad • • Java SE Java Embedded Java EE Java ME Java. FX Java Card Java TV Java DB • http: //www. oracle. com/technetwork/java/index. html 26
Mis firmas Java loodi? 1. 2. 3. 4. Dragon Ltd Sun Microsystems Smilers Computers Grape International 27
Java programmide koostamise tarkvara komplekt on 1. 2. 3. 4. JFK JDK API ACTA 28
Esimene programm Python: /* Mitmerealine kommentaar */ //Üherealine kommentaar public class Tere. Maailm { public static void main(String[] args) { System. out. println("Tere, maailm"); } } Fail nimega: Tere. Maailm. java Kompileerimine: >javac Tere. Maailm. java Käivitamine: >java Tere. Maailm 29
Kõik võivad programmi käivitada Programmeerimine seisneb klasside koostamises Tühitüüp, väärtust ei tagastata Klassi nimi Klassi alustav sulg Peameetod Parameetri tüüp Meetodit alustav sulg Parameetri nimi public class Tere. Maailm { public static void main(String[] args) { System. out. println("Tere, maailm"); Meetodit } lõpetav } sulg Kõik võivad meetodit käivitada Klassi lõpetav sulg Meetodi nimi Argument Klassimeetod, mitte isendimeetod Käsku lõpetav semikoolon 30
Tekstist tööle Redigeeri programmiteksti Programmitekst Kompileeri javac Tere. java Pole see Tulemus Baitkood Käivita java Tere Pole see 31
Baitkood • masinkeel JVM (Java Virtual Machine) jaoks 0: iconst_2 1: istore_1 2: iload_1 3: sipush 1000 6: if_icmpge 44 9: iconst_2 10: istore_2 11: iload_2 12: iload_1 13: if_icmpge 31 16: iload_1 17: iload_2 32
Millest programm koosneb? • Kommentaarid • Võtmesõnad – public, class, static, void • Piiritlejad – public, static • Laused – lõppevad semikooloniga • Plokid –{ } • Klassid • Meetodid – Peameetod main 33
Võtmesõnad abstract assert boolean break byte case catch char class const* continue default double do else enum extends finally float for goto* if implements import instanceof interface long native new package private protected public return short static strictfp super switch synchronized this throws transient try void volatile while • Tunduvad võtmesõnadena, aga on literaalid false null true 34
Muutujad ja tüübid • Igal Java muutujal on – tüüp • algtüüp või viittüüp – nimi – väärtus • int x = 17; 35
Algtüüp • Täisarvud – – byte short int long • Ujukomaarvud – float – double • Tõeväärtused – boolean • Sümbolid – char 36
Täisarvud • Teine täiendväärtus (two's complement) – byte • 8 -bitiline • -128 kuni 127 – short • 16 -bitiline • -32 768 kuni 32 767 – int • 32 -bitiline • -2 147 483 648 kuni 2 147 483 647 – long • 64 -bitiline • -9 223 372 036 854 775 808 kuni 9 223 372 036 854 775 807 • int x; 37
Ujukomaarvud • IEEE 754 – float • 32 -bitiline – double • 64 -bitiline • double raadius = 7. 8; 38
Tõeväärtus • boolean – true – false • boolean tv = true; 39
Sümbolid • char – 16 -bitiline Unicode-sümbol – 'u 0000' (0) kuni 'uffff' (65535) • • char ch 1 = 'a'; char ch 2 = 65; System. out. print("ch 1 ja ch 2: "); System. out. println(ch 1 + " " + ch 2); 40
Nimi • • • on tõstutundlik võib sisaldada tähti, numbreid, _ , $ ei tohi alata numbriga ei tohi olla Java võtmesõna, ei tohi olla true, false, null 41
Kirjeldamine, väärtustamine • • double raadius; int x, y, z, k; char a; raadius = 3. 4; a = 'e'; x = y = z = 1; int i = 1, j = 2; k = 1 + 5; 42
Ühiksuurendamine, ühikvähendamine ++muutuja Muutujat suurendatakse ühe võrra ja seejärel arvutatakse avaldise väärtus kasutades muutuja uut väärtust muutuja++ Avaldise väärtus arvutatakse kasutades muutuja vana väärtust ja seejärel suurendatakse muutujat ühe võrra --muutuja Muutujat vähendatakse ühe võrra ja seejärel arvutatakse avaldise väärtus kasutades muutuja uut väärtust muutuja-- Avaldise väärtus arvutatakse kasutades muutuja vana väärtust ja seejärel vähendatakse muutujat ühe võrra 43
Mille toob järgmine programmi lõik ekraanile? int i = 5; int uus = 5 * i++; System. out. println(uus); 1. 2. 3. 4. 5. 25 26 30 veateate midagi muud 44
Mille toob järgmine programmi lõik ekraanile? int i = 5; int uus = 5 * ++i; System. out. println(uus); 1. 2. 3. 4. 5. 25 26 30 veateate midagi muud 45
Mille toob järgmine programmi lõik ekraanile? int i = 5; int uus = (5 * i)++; System. out. println(uus); 1. 2. 3. 4. 5. 25 26 30 veateate midagi muud 46
Suur tänu osalemast ja kohtumiseni! 47
- Slides: 47