Nykyviron lause ja tekstioppi II Teksti struktuur Teksti
- Slides: 8
Nykyviron lause- ja tekstioppi II: Teksti struktuur
Teksti teema • Teksti teema on teksti semantline e. tähenduslik selgroog. • Teksti teema jaguneb hierarhiliselt: Teksti peateema Allteema 1 Lõik 2 lause 1 lause 2 lause 3 Allteema 2 Lõik 1 Lõik 2 Allteema 3 • Füüsiliselt on olemas vaid laused, lõigujaotus ja vahe pealkirjad, ülejäänud temaatiline struktuur on vormiliselt väljendamata ja tuleb lugejal tuletada loetu põhjal.
Lõikude tüübid ja nende struktuur • Kõigud jagunevad kaheks tüübiks: • Sisulõigud – esitavad teksti (all)teemasid avavaid tähenduslikke osi. • Sidelõigud – seovad sisulõike omavahel temaatiliseks tervikuks. • Sisulõik koosneb tuumlausest ja tugilausetest. • Tuumlause väljendab lõigus esitatud põhiväidet. Tugilaused avavad põhiväite mõtte. • Hea lõik sisaldab vaid üht tuumlauset ja piisavalt tugilauseid selle mõtte avamiseks. • Tuumlause võib olla kas lause algul, andes lõigule raamid. • Tuumlause võib olla lause lõpus, võttes argumendi kokku. • Tuumlause võib lõigust puududa, kui see on iseenesestmõistetav.
Harjutus 1. Analüüsi järgmisi lõike ja leia tuumlause. Kui tuummõte ei ole lausena väljendatud, kirjuta lõigule tuumlause. Miks lõigu autor on valinud just sellise tuumlause paigutuse? Harjutus 2. Järgnevates lõikudes on tuumlaused nihutatud ära nende normaalsest kohast. Leia tuumlaused ja pane nad tagasi normaalsesse positsiooni (lõigu algusesse või lõppu).
Sidelõik • Sidelõik on koondnimetus paljudele eri tüüpi lõikudele, mida kõiki iseloomustab see, et nad ei sisalda tuumlauset ja selle põhjendust. • Sidelõigu ülesanne ei ole arendada autori mõtet, vaid muuta kirjutis kui tervik paremini loetavaks. Sidelõik võib: • Aidata üle minna ühelt teemalt teisele • Kasvatada pinget • Näiteid ja detaile esile tuua Harjutus 3. Leia sidelõigud.
Teksti struktuur • Teksti struktuuri moodustavad lõikude tuummõtted või tuumlaused, mida omavahel ühendavad mitmesugused loogilised seosed. • Tuummõtete vahelisi loogilisi seosed tuuakse struktuurianalüüsis esile suurtähtedega kirjutatud sidendite abil, näiteks AGA, SEST, NÄITEKS jt
Eksamitulemused on läinud halvemaks. KUIGI Eksamid ei ole raskemaks läinud. AGA Keelepraktikat on vähe. Riikliku eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse statistika ra a gib u priski ko nekat keelt: kui 2003. aastal oli eesti keele tasemeeksami sooritusprotsent 70, siis eelmisel aastal ko igest 54 ja ta navu ma rtsis suisa 45. Millest tuleb selline langus, seda ei oska paraku keegi o elda, sest viimati analu u sis REKK eksamitulemusi po hjalikult 2002. aastal. Sestap vo ib praegu vaid oletada, mis on suure soorituslanguse po hjus. Kindlasti ei ole keeleeksamid selle ajaga raskemaks la inud. Vastupidi: pikka aega nendega tegelnud asjatundjate hinnangul on no uded aastatega isegi pisut leebemaks muutunud. Seega langeb a ra valveseletus, et eesti keele eksam on hirmus raske. Kui varem oli veelgi raskem, miks tollal siis eksamit edukamalt sooritati? Ku simus on pigem sooritajates, nende ettevalmistuses ja motivatsioonis. Keelekoolid pakuvad praegu u ldiselt 60 -tunnist keeleo ppeprogrammi, samas kui spetsialistide hinnangul oleks eksami sooritamiseks vaja o ppida va hemalt 120 tundi. Eelko ige annab tundide nappus tunda va heses keelepraktikas.
Harjutus 4. Tõmba sisulõigu tuumlausele joon alla. Too esile teksti struktuur. Harjutus 5. Leia teksti teema ja too välja struktuur ja mõtle välja pealkiri.
