NUKLEIINHAPPED koostas Kersti Veskimets Laulge kaasa http www
- Slides: 25
NUKLEIINHAPPED koostas Kersti Veskimets Laulge kaasa! http: //www. youtube. com/watch? v=FUA 6_Ucw 3 i 4&feature=related
DNA - desoksüribonukleiinhape http: //www. csb. yale. edu/userguides/graphics/ribbons/help/dna_rgb. gif
DNA on polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid J. Watso n, Fr. Crick 1953. a http: //www. chem. ucsb. edu/~kalju/chem 110 L/public/tutorial/images/Watson. Crick. jpg
Rosalind Franklini X-kiirte difraktsioonvõre näitas DNA struktuuri http: //37 days. typepad. com/37 days/images/2008/03/02/franklin 20 dna 20 photo. jpg http: //blocs. xtec. cat/rosalindfranklin/files/2010/04/rosalind_franklin 21. jpg
DNA struktuuriks on BIHEELIKS http: //academic. brooklyn. cuny. edu/biology/bio 4 fv/page/molecular%20 biology/ds. DNA. jpg
http: //bbruner. org/bitn_fig/dna. gif
DNA ehitus
DNA monomeer - desoksüribonukleotiid Lämmastikalus Fosfaatrühm Desoksüriboos https: //www. msu. edu/course/isb/202/ebertmay/2006/drivers/nucleotide. jpg
Joonista üks nukleotiid! Fosfaatrühm Lämmastikalus Desoksüriboos http: //www. ch. ic. ac. uk/local/projects/burgoine/nucleotide. jpg
Kontroll
Lämmastikaluseid on 4 erinevat: A, T, C, ja G Guaniin Tsütosiin Adeniin Tümiin Uratsiil http: //www. accessexcellence. org/RC/VL/GG/images/dna 2. gif
Komplementaarsus • Lämmastikalused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil: A = T ja G = C. • Selline vastavus on komplementaarsus.
http: //www. insectscience. org/2. 10/ref/fig 5 a. gif
Pärilik info seisneb DNA nukleotiidjärjestuses Mis on määratud selle järjestusega? Mis on geen? Geen on DNA lõik, mis määrab ühe valgu aminohappelise järjestuse. DNA geen 1 geen 2 geen 3 geen 4 Igas inimese rakus on 3 meetrit DNA-d, ehk 6 miljardit nukleotiidi! Selles on kirjas inimese kõikide valkude ehitus. J. Watsonile 31. 05. 07 ulatati tema 20 gigabaidine DNA nukleotiidjärjestus.
DNA molekulid paiknevad kromosoomides. Inimesel on igas keharakus 46 kromosoomi. Üks kromosoom koosnebki ühest DNA molekulist, mis on pakitud paljudele valgumolekulidele, nagu niit rullile. Igal liigil on rakus kindel arv kromosoome : Šimpansil 48 Puuviljakärbsel 8 Pardil 78 http: //faculty. clintoncc. suny. edu/faculty/Michael. Gregory/files/Bio%20101%2 0 Lectures/genetics%20 human%20 genetics/human_chromosomes_female_X_1000_1. jpg
DNA on pakitud kromosoomidesse http: //www. le. ac. uk/ge/genie/vgec/images/chromosome. png
Kromosoomid on rakutuumas
Vaata kromosoomi struktuuri: http: //www. johnkyrk. com/chromosomestructure. html http: //ghr. nlm. nih. gov/handbook/illustrations/chromosomestructure. jpg
http: //www. dnarss. com/images/chromosome_8_578_x_605. jpg
DNA replikatsioon – DNA omadus iseennast taastoota Komplementaarsuse alusel lülituvad lahtiharutatud ahelatele tuumaplasmas olevad nukleotiidid.
DNA replikatsioon Vaata lihtsat animatsiooni: http: //www. youtube. com/watch? v=z 685 FFqmrpo&feature=related Vaata põnevat animatsiooni: http: //www. youtube. com/watch? v=4 jtm. OZa. Iv. S 0 Vaata teaduslikku animatsiooni http: //www. youtube. com/watch? v=te. V 62 zrm 2 P 0 Harjuta ülesandeid DNA sünteesi kohta: http: //bio. edu. ee/models/et/index. html
DNA replikatsiooni viib läbi ensüüm DNA-polümeraas http: //www. nature. com/nature/journal/v 439/n 7076/images/439542 a-f 1. 2. jpg
Replikatsiooni kergendavad mitmed ensüümid http: //cellbiology. med. unsw. edu. au/units/images/DNA_replication_fork. png
DNA replikatsioon toimub enne raku jagunemist Inimese DNA replikeerub 8 tunniga. Bakteri DNA replikeerub paarikümne minutiga (1 mm), st. 100 nukleotiidi/sek. 1 viga miljoni nukleotiidi kohta. Vigu parandavad teatud ensüümid, kuid keskmiselt jääb alles 1 miljardis. DNA TÄHTSUS: Päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku.
• DNA replikatsioon on rakkude pooldumise vältimatu eeldus. • Nii saab iga rakk eeskirja, kuidas endale vajalikke valke toota. Hüpotees: • DNA on “isekas” – ta tahab ainult ennast paljundada! • Meie oleme tema “tööriistad”. Bakteriraku DNA replikeerub enne raku pooldumist http: //www. mansfield. ohio-state. edu/~sabedon/009 bnfis. gif
- Kersti veskimets
- Pudelikaelaefekt
- Kersti veskimets
- Tuumkloonimine
- Kloonimine
- Ripsepiteel
- Kersti veskimets
- Kersti veskimets
- Müofibrill
- Primaarstruktuur
- Biheeliks
- Varjulembene organism
- Kersti veskimets
- Kersti veskimets
- Kersti veskimets
- Kersti veskimets
- Kersti veskimets
- Kersti veskimets
- Humoraalne regulatsioon
- Võõrliigid eestis
- Kersti veskimets
- Peptiidside
- Kersti veskimets
- Inimese ajumaht
- Tsentraalvakuool
- Kersti sammelselg