Nrvilihashaigused ja fsioteraapia Merje Proosa fsioterapeut AS LTKH

Närvi-lihashaigused ja füsioteraapia Merje Proosa füsioterapeut AS LTKH Närvihaiguste keskus Eesti Lihashaigete Seltsi suvelaager 5. august 2006 Peoleo hotell, Tallinn

NÄRVI-LIHASHAIGUSED • häired erinevates lihastes, • kõige sagedamini on kahjustatud käe- ja jalalihaste talitlus, • kahjustatud ka silma-, kõne-, närimislihased, • haiguse progresseerumisel hingamislihased, • kogu lihaskonnast on kahjustatud vaid teatud osa, osad funktsioonid seega säilivad, • erinevad närvide, lihaste kahjustuskohad ning seega on närvi-lihashaigused väga erinevad.

NÄRVI-LIHASHAIGUSTE POOLT KAHJUSTATUD PIIRKONNAD: 1. Puusa- ja reielihased, 2. Jäsemete proksimaalsed lihased, 3. Õlavöötmelihaste atroofia, 4. Õlaliigese subluksatsioon 5. Deltalihase atroofia.

FÜSIOTERAPEUTILINE NÕUSTAMINE tähendab • aktiivse liikumisvõime ja iseseisvuse võimalikult pikka säilitamist, • kontraktuuride ja skolioosi vältimist võimalikult kaua, • abivahendite kohandamist, • hingamisharjutuste sooritamist, • väsimuse vähendamist.

TAASTUSRAVI EESMÄRK Närvi-lihashaiguste puhul on: 1. Suurendada ja pikendada iseseisvust liigutustegevustes ja liikumistes. 2. Deformatsioonide vältimine. 3. Täisväärtuslik integratsioon ühiskonda. 4. Taastusravi peab olema suunatud igale närvilihashaigusega inimesele individuaalselt.

VENITUSHARJUTUSED, LIIGESTE LIIKUVUSHARJUTUSED, ÕIGEAEGNE KIRURGILINE VAHELESEKKUMINE LÜLISAMBA DEFORMATSIOONIDE VÄLTIMISEKS, KONTRAKTUURIDE VÄLTIMINE, ABIVAHENDITE KOHANDAMINE parandavad ning pikendavad liikumisvõimet ning tagavad jäsemete funktsionaalse kasutamise.

OLULINE SÄILITADA FUNKTSIOONE VÕIMALIKULT KAUA: voodist toolile istuma, istest püstitõus, seismine, kõnd trepist.

HINDAMINE I Peamiseks lihasjõu hindamismeetodiks meie haiglates/taastusravi keskustes on manuaalne lihasjõu testimine. Teised uurimisallikad peavad seda metoodikat aga närvi-lihashaiguste puhul ebausaldusväärseks. Erinevad laboratoorsed vahendid jõu hindamiseks on küll usaldusväärsed, kuid kliinilises praktikas raskesti kasutatavad.

HINDAMINE II Kliinikumides on leidnud laialdast kasutust Micro. FET®, mis on lihaste seisundi hindamiseks (lihaste jõud ja liigeste liikuvuse testimiseks). Eestis on A. Vain välja töötanud müomeetri, mis hindab lihaste toonust, elastsust, kangust. Aparaatiga saadud tulemuste tõlgendamine nõuab arvutiprogrammi ning kogenud spetsialisti.

HINDAMINE III Laias maailmas on lihasjõu hindamiseks kliinilises praktikas kasutuses ka • dünamomeetrid (näiteks käte pigistusjõu määramiseks), • isokineetilised pingid (reie nelipealihase mõõtmiseks), • isomeetrilist jõudu mõõtvad seadmed.

HINDAMINE IV Liigeste liikuvuse määramiseks kasutatakse inklinomeetreid, goniomeetreid, mõõdulinte. Valu saab hinnata visuaalse skaala abil.

LIIGES KAOTAB OMA LIIKUVUSE: 1. lihases toimuvate struktuursete muutuste tõttu 2. lihasnõrkuse tõttu 3. agonist ja antagonistlihase koostöövõime häirumise tõttu 4. vähene liikumine, liigutamine - immobiilsus 5. kompensatoorsed asendimuutused, et stabiliseerida liigeseid seismisel 6. lihaste anatoomiline asukoht – põhiliselt üle kahe liigese asuvad lihased N: reie tagumise grupi lihased, biitsepslihased, sõrmede painutajalihased.

AEROOBNE TÖÖ I • Aeglaselt progresseeruvate lihashaiguste puhul on abi keskmise vastupanuga (submaksimaalsetest) jõuharjutustest ning aeroobsest treeningust. • Madala intensiivsusega aeroobne töö (jalutamine, ujumine, rattasõit, velo) parandab südameveresoonkonna talitlust, paraneb lihaste töö ning võimalik on võidelda väsimuse vastu.

AEROOBNE TÖÖ II • Regulaarne madala intensiivsusega lihastöö aitab lihaskrampide vastu. • Samuti on aeroobsete harjutustega võimalik võidelda depressiooniga, säilitada kehakaalu ning parandada valutundlikkust. • Soovitatakse nn. ohutul taseme treenimist – igapäevaseid regulaarseid 2 -3 -tunniseid seismisi või jalutuskäike, kasutada võib abivahendeid.

VENITUSHARJUTUSED I Aktiivsed (iseseisvalt), passiivsed (koos abistajaga) Saab sooritada lamades, istudes, seistes. Sooritada aeglaselt ja asendit hoida 15 kuni 30 sekundit. On vajalikud profülaktika mõttes st. et vältida lihaste lühenemist (N: reie tagumise grupi lihased). Närvi-lihashaiguste puhul võib ilmneda lihasgruppide asümmeetrilist nõrkust. Kontraktuurid ilmnevad nii üla- kui ka alajäsemetes, seepärast tuleb kõiki peamiseid lihasgruppe venitada.

VENITUSHARJUTUSED II Kuigi täpseid uuringud venitusharjutuste kestvuse kohta just närvi-lihasehaigetel ei ole tehtud, on soovitav 1. venitust hoida 15 -30 sekundit, 2. kümme kordust, 3. vähemalt üks kord päevas, 4. et edasi lükata võimalike kontraktuuride teket.

VENITUSHARJUTUSED III Nii patsiendile kui ka lähedastele soovitatakse • eelnevalt harjutuste ettenäitamist, • suulisi ja kirjalikke juhendeid ning • korduvaid visiite füsioterapeudi juurde iga nelja kuu järel, et säiliksid õiged harjutuste sooritamise tehnikad.

ASENDID • Soovitatakse samuti igapäevaselt, et kontraktuure ära hoida. Näiteks 1. tuleks jälgida, et jalad oleks põlvest sirutatud ning asetatud tugevale pinnale kui patsient istub, et vältida reie tagakülje lihaste lühenemist. 2. Patsiendid, kes suudavad liikuda, peaksid hoiduma pikalt istumast, et vältida puusapainutajate lühenemist. 3. Samuti tuleks päeval lamada kõhuli. 4. Öösel soovitatakse lahastada hüppeliiges nullasendisse, et vältida kannakõõluse lühenemist. 5. Käe ja randme ortoose soovitatakse samuti kanda, et vältida kontratuure.

JÕUHARJUTUSED I • Soovitatav kasutada haiguse algusfaasis, kui harjutamist hästi talutakse. • Kahjustunud lihased ei talu hästi jõuharjutusi. • Samas ilmneb jõuharjutustega positiivne efekt lihasatroofia puhul, mis tekib, kui liikumine väheneb. Oluline: - Ei tohi treenida tugeva väsimuse või kurnatuseni – lihaste kahjustamise ja väärtalitluse tekke ohu tõttu.

JÕUHARJUTUSED II ÜLEKOORMUSE TUNDEMÄRGID – 1. Inimene tunneb end 30 minutit pärast harjutamist pigem nõrgema kui tugevamana. 2. Ülemäärane lihaste valulikkus 24 -48 tunni möödudes pärast harjutamist. 3. Lihaskrampide teke. 4. Raskustunne jäsemetes. 5. Hingamisraskused (tugev hingeldus).

KARDIOPULMONAARSE VASTUPIDAVUSe langus on • seotud haiguse olemusega, • nõrgenenud lihastega inimese istuva eluviisi ning vähenenud aktiivsuse tõttu. Alaneb võimekus teha tööd, võta osa seltskondlikest koosviibimistest, kuigi soov nendest osa saada on säilinud.

KARDIOPULMONAARNE VASTUPIDAVUS Madala intensiivsusega aeroobne töö (jalutamine, ujumine, rattasõit, velo) parandab südameveresoonkonna talitlust. Hea efektiga on 2 -3 tundi seismist või kõndimist. Hingamisharjutused – räti, küünla puhumine, läbi kõrre vette puhumine, flutter, hingamismasinad. Kerelihaste nõrkusega kaasneb ka köhimisefektiivsuse langus, oluline õige köhimistehnika.

HINGAMINE I

HINGAMINE II Sügava sisse- ja väljahingamise treenimise vahendid ehk spiromeetrid.

HINGAMISHARJUTUSED I KONTROLLITUD HINGAMISTEHNIKA · kokkusurutud huulte tehnika – pt. hingab nina kaudu sisse ja välja hingab läbi kokkusurutud huulte 46 sekundi jooksul (vilistamine, suudlemine, pudelisse hingamine); · ettepoole kummardatud asendis hingamine – selles asendis paraneb diafragmahingamine (diafragma kokkusurutud) tänu survele. · diafragmahingamine ehk kõhuhingamine – pärast lühikest sissehingamist hingab pt. läbi kokkusurutud huulte välja ja kasutab ka kõhulihaseid (käed kõhul ja suruvad kõhtu sisse-üles).

Kõhuhingamine ehk diafragmahingamine

HINGAMISHARJUTUSED II RINNAOSA FÜSIOTERAAPIA – hingamisteedest sekreedi väljutamine: eesmärgiks • drenaažasendid – asenditega kasutatakse ära gravitatsioon, et aidata lima kopsu eri segmentidest väljutada; • rinnaosa koputlus (perkussioon); • köhimistehnika – on efektiivne ülemäärase lima väljutamiseks hingamisteedest.

SKOLIOOS I Märkimisväärne skolioosi tekib DMD ja SMA II tüübiga patsientidel eriti just siis, kui nad jäävad ratastooli. Skolioosi tekkimise tõttu on tugevalt häiritud istuva asendi säilitamine, ebamugavustunne istudes, naha probleemid, hingamishäired. Kindlat seisukohta seljakorsettide kasulikkuse koha ei ole ning pigem on neid raske taluda.

SKOLIOOS II Selgroo kõverdumine piirab roiete liikumist halvendab hingamislihaste tööd väheneb kopsude hapnikuga varustatus. Operatsioon viiakse läbi, kui kõverdumine on 30 º ja enne hingamisprobleemide teket. Operatsioonist edukaks taastumiseks on oluline, et säilinud on 30 -50% funktsionaalsest hapnikutarbimise võimest.

SKOLIOOSI MÕÕTMINE

SKOLIOOS III Kirurgilisel vahelesekkumisel aga on häid tulemusi, kui selle järgselt vältida liikumisvaegusest tingitud lihaste atroofiat ning asendideformatsioonide teket. Pärast seljaoperatsiooni on raskendatud liikumine, kuid tuleb jätkata seisma tulekut. Oluline on säilitada õige asend ratastoolis istumisel.

SKOLIOOSI KIRURGILINE RAVI

TASAKAAL Tasakaalu säilitamine on oluline enamiku igapäevaste tegevuste puhul.

KÕND JA LIIKUMINE I Närvi-lihashaiguste puhul peab tähelepanu pöörama kompensatoorsetele muutustele, mis kõnnil ilmnevad: • nimmelordoosi teke nõrkade vaagnapõhjalihaste tõttu, • varvastel kõnd sääre eesmise piirkonna lihaste nõrkuse ning kannakõõluse kontraktuuri tõttu.

KÕND JA LIIKUMINE II Liikumisega seotud asendid, mille sooritusvõimet hinnata on järgmised: • selili lamamisest seisma tulek, • trepist kõnd, • 10 m jooksmine või kõnd, • istest püstitõus. Iga ülesande tegemiseks antakse aega 120 sekundit, et hinnata patsiendi sooritusvõimet.

VALU I Ei ole haruldane närvi-lihashaiguste puhul. Peamised valulikud piirkonnad on alaselg, kael, õlad, küünarnukid ja ranne.

VALU II PÕHJUSED 1. valest kehahoiust tingitud, 2. bursiidid (limapaunapõletik), 3. tendiniidid (kõõlusepõletik), 4. adhesiivsed kapsuliidid (liigeskapsli armistumine).

SOOVITUSED I 1. Proovi päevas vähemalt 2 tundi liikuda, seista ehk muuta lamavat, istuvat asendit. 2. Soorita venitusharjutusi. Venitust hoia 15 -30 sekundit, tee vähemalt 5 korda iga harjutust kõigile peamistele lihasgruppidele. 3. Soorita hingamisharjutusi, tuleta meelde köhimistehnikaid.

SOOVITUSED II 4. Istudes proovi liigutada ja pingutada lihaseid, mida suudad, muuta jalgade ja käte asendit. Istudes pööra tähelepanu lülisamba asendile. Kasuta abivahendeid, et vältida lamatisi, hoida selga sirge. 5. Harjuta iga päev, kuid vali erinev viis – kord venita, kord seisa või kõnni, kord tee jõuharjutusi, nii koormad erinevaid lihasgruppe ega pinguta üle.

Täit selgust, kui palju närvi-lihashaige peaks harjutama, et võimalikult kaua säilitada liikumisvõimet, ei ole. Kokkuvõtteks võib öelda, et igasugustel kehalistel harjutustel on kõige parem toime siis, kui pt on motiveeritud neid sooritama ning harjutab järjepidevalt.