Normaalsuse paradoksid Merle Parmak MSc KAS ON NORMAALNE

Normaalsuse paradoksid Merle Parmak, MSc

KAS ON NORMAALNE OLLA NORMAALNE? 22 -okt-09 merle. parmak@mil. ee

Normaalsed on inimesed, kes … Järgivad sotsiaalseid reegleid ja standardeid Ideaalist lähtuv norm Sarnanevad enda omadustelt enamusele Keskmisest lähtuv norm Ei ole psüühiliselt häirunud Vaimsest seisundist lähtuv norm Arvavad, et nad on normaalsed Subjektiivsest veendumusest lähtuv norm 22 -okt-09 merle. parmak@mil. ee

Ideaalist lähtuv norm Normiks kujundatakse kehtestatud väärtusseadused § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus * 10. Sa ei tohi himustada oma ligimese koda! Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega ümmardajat, härga eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!" 22 -okt-09 merle. parmak@mil. ee

Keskmisest lähtuv norm Norm kujuneb statistilise keskmise põhjal 22 -okt-09 merle. parmak@mil. ee

Käitumisest lähtuv norm Normaalsus konstrueeritakse KÄITUMUSLIKE kategooriate põhjal Tulemuslikkus (productivity) Indiviidi efektiivne liikumine üldtunnustatud eesmärkide poole Unitaarsus (unitariness) Stabiilne ja konsistentne identiteet iseseisva indiviidina Mõõdukus (moderation) Adekvaatne eneseregulatsioon ennustatava ja rollile vastava käitumise tagamiseks Mõistuspärasus (rationality) Objektiivne ja matemaatiliselt loogiline reaalsuse käsitlus ja kogemuste interpretatsioon 22 -okt-09 merle. parmak@mil. ee Crowe (2000), Journal of Psychiatric and Mental Health Nursing

Kliiniline ebanormaalsus: Sihipäratu ja ebaefektiivne tegutsemine eesmärkide poole liikumisel Enese ebaõnnestunud identifitseerimine iseseisva indiviidina Liigne emotsionaalsus ning ülemääraselt kõrge enesekindlus Kultuurinormidele mittevastav reaalsustaju ja ebaloogiline eneseväljendus Diagnoos määrab normaalsuse ja ebanormaalsuse parameetrid, markeerib professionaalsed ja institutsionaalsed piirid sotsiaalsele kontrollile ning annab meditsiinile õiguse ühiskonna heaolu nimel inimesi vastavalt märgistada ja ravile allutada (Brown, merle. parmak@mil. ee 1995) 22 -okt-09

Iseenesest lähtuv norm Normaalsuse kriteeriumiks on inimese subjektiivne veendumus Olen normaalne, kui: Ma ei kannata teadaolevalt ühtegi psüühikahäire all Mul on olemas kõik omadused, mis teistelgi ning samas ei ole midagi ülearu Ma tean ja järgin moraalinorme ja sotsiaalse funktsioneerimise standardeid 22 -okt-09 merle. parmak@mil. ee

Iseenese “normaliseerimine” Tajutud heakskiit - teiste poolt Tajutud normaalsus - enda poolt Vajadus ennast muuta - tunnetatud ebakõla Püüded ennast muuta - algatatud käitumised Wood, Gosling & Potter (2007), Journal of Personality and Social Psychology 22 -okt-09 merle. parmak@mil. ee

Isiksus kontiinumil Häirunu Normaalne Terve Endasse sulgunud: Mittestandardne ja skisoidne ekstsentrik Eraklik: Ettevaatlik, üksildane, omapärane Saladuslik: Kõrgematesse mõtisklustesse jõudnu Ebaküps: Ebastabiilne ja teatraalne dramaatik Seikluslik: Jõuline, sotsiaalne, enesekindel Karastunud: Võimeline muutma maailma Neurootiline: Kohusetruu: Passiiv-agressiivne, Koostöövalmis, ärev ja vältiv “sõltlane” tundlik, vaoshoitud Aktualiseerunud: Võimeline muutma iseennast 22 -okt-09 Vincent (1990), Social Behaviour and Personality merle. parmak@mil. ee

Vaimne häire? Michel Foucault Thomas Szasz Paul Meehl … modernistlikus. . . Kuna vaimse häire kontseptsioon ise on maailmas pärast de ekslik ja Sade’i ja Goyat, kuulub ebamoraalne, on ka arutus igasuguse selle ravimine loomingu otsustavate ebamoraalne. Veel enam – kuna nähtust elementide hulka, olles nimega vaimne häire see tappev ja sundiv, mis ei olemas, ei saa alati kaasneb loomise, eksiteerida ka kui sellisega. psühhoteraapiat. … hoidis sõrme enda tagumiku ees, et “mõtted välja ei lendaks” ja teise käega tiris peast juukseid, sest “need kuulusid tema isale”. Ja siin seisab mees, kes ütleb mulle, et ta teeb seda vaid sel põhjusel, et keegi nimetas teda skisofreenikuks. Hullus ja arutus: Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul, 1972 Abnormal Psychology, 1998 22 -okt-09 British Journal of Psychiatry, 1988 merle. parmak@mil. ee

RHK-10 V Psüühika- ja käitumishäirete põhirühmad F 00 -F 09 Orgaanilised psüühikahäired F 10 -F 19 Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisega seotud häired F 20 -F 29 Skisofreenia F 30 -F 31 Meeleoluhäired F 40 -F 49 Stressi ja ärevusega seotud häired F 50 -F 59 Füsioloogiliste funktsioonide häired F 60 -F 69 Täiskasvanu isiksus- ja käitumishäired F 70 -F 79 Vaimne alaareng F 80 -F 89 Psühholoogilise arengu häired F 90 -F 98 Lapseeas alanud käitumis- ja tundeelu häired 22 -okt-09 merle. parmak@mil. ee

Paranoiline isiksus Umbusklik, tõlgendab kõike vaenulikult Vandenõud, petmised, pikk viha Tundlik tõrjumise ja ebaedu suhtes Oma õiguse visa tagaajamine Sage ja alusetu armukadedus Enesekesksus, sest peab ennast väga tähtsaks 22 -okt-09 merle. parmak@mil. ee

Skisoidne isiksus Eelistab üksildasi tegevusi Emotsionaalselt jahe Ükskõikne nii kriitika, kui kiituse suhtes Vähene huvi lähisuhete vastu Ei oma lähedasi sõpru Vähestest tegevused rõõmustavad Rikkalik fantaasiamaailm 22 -okt-09 merle. parmak@mil. ee

Antisotsiaalne isiksus Äärmiselt vastutustundetu Hoolimatu teiste tunnete suhtes Ebapüsivad lähisuhted Madal stressitaluvus ja agressiooni lävi Puuduvad süütunded Ei õpi karistusest Kalduvus ennast õigustada ja teisi süüdistada 22 -okt-09 merle. parmak@mil. ee

Ebastabiilne isiksus Madal impulsikontroll Ei suuda enda käitumise tagajärgi näha Emotsionaalselt ebastabiilne Hägune mina-pilt ja eesmärgid Intensiivsed ja ebastabiilsed isiklikud suhted Võib esineda enesetapukatseid, mõtteid 22 -okt-09 merle. parmak@mil. ee

Teatraalne isiksus Liialdatud ja labiilsed emotsioonid Kergesti mõjutatavus, pealiskaudsus Egotsentrilisus, hoolimatus teiste vastu Püsiv iha erutuse, tähelepanu järele, mure kehalise veetluse pärast Silmatorkavalt võrgutav välimus, käitumine 22 -okt-09 merle. parmak@mil. ee

Anankastne isiksus Liigne kõhklemine, ettevaatlikkus Perfektsionism ei lase töid lõpetada Detailide ja reeglite ületähtsustamine Kohustuste nimel rõõmudest loobumine Pedantne ja kangekaelne Ülikõrged nõudmised teistele või ise kõige ära tegemine 22 -okt-09 merle. parmak@mil. ee

Vältiv isiksus Püsiv, kõikehõlmav pinge ja kartlikkus Veendumus oma saamatuses, alaväärsuses ja veetluse puudumises Liigne mure saada kriitikat või tõrjumist Ei taha luua suhteid, kui teise sümpaatia pole kindel Piiratud elustiil (kõrge turvalisuse vajadus) 22 -okt-09 merle. parmak@mil. ee

Sõltuv isiksus Olulised otsused jätab teiste teha Huvid allutatud olulise isiku huvidele Ei esita mingeid nõudmisi sellele, kellest sõltub Üksi olles hirm, abitus, ebamugavus Hirm hülgamise ees (ei saa hakkama) Ka igapäevaotsustes vajab teiste toetust 22 -okt-09 merle. parmak@mil. ee

Tähelepanu seksuaalsusega! Sooidentsushäired sh transseksualism, kaksikrolli transvestism Seksuaalsuunitluse häired sh vuajerism, sadomasohhism Seksuaalne orientatsioon (hetero-, homo-, biseksuaalsus) iseenesest ei ole häire 22 -okt-09 merle. parmak@mil. ee

Mitmekesisus on norm Kultuurilised & sotsiaalsed mõjurid Laste seksuaalkasvatus Aktsepteeritud seksuaalsuhted Psühhoseksuaalsed mõjurid Bioloogilised ja isiksuslikud eripärad Seksuaalsuhete funktsioon, eesmärk Ealised ja soolised iseärasused Popovic (2006), Sexual and Relationship Therapy 22 -okt-09 merle. parmak@mil. ee

Seega … Normaalsed on kõik täiskasvanud inimeste vahel teadlikult, tahteliselt ja vastastikusel nõusolekul toimuvad seksuaalse tegevuse aktid 22 -okt-09 merle. parmak@mil. ee

Mõistus on hulluse mõõdupuu - ja vastupidi, ning selles lakkamatus vastastikuse viitamise protsessis tõrjub kumbki teist kõrvale, saades ise samal ajal teiselt endale aluse Foucault, M. (1972) Hullus ja arutus: Hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul 22 -okt-09 merle. parmak@mil. ee

Mõtteid?