NoorEesti ESIMENE KIRJANDUSLIK RHMITUS EESTIS 1905 1916 TARTU

Noor-Eesti ESIMENE KIRJANDUSLIK RÜHMITUS EESTIS 1905– 1916 TARTU TPL

Enne Noor-Eestit 20. sajandi alguseks oli lõppenud linnastumise esimene laine Eestis. Jõukamad kohaomanikud ja maaärimehed koolitasid oma lapsi gümnaasiumides, eesti soost gümnasiste oli sajandi algul juba tuhatkond ning nende rahvuslik ja vaimne iseteadvus kasvas. Algas uus ühiskondliku tõusu aeg: koonduti seltsidesse, korraldati avalikke üritusi, avaldati ideid ajakirjanduses. Tartu, Pärnu ja Kuressaare gümnaasiumides asutati salajasi õpilasringe, milles tegeldi eelkõige kultuuri ja kirjandusega.

Noor-Eesti algus Üks ringidest oli Tartus Gustav Suitsu asutatud ühing Kirjanduse Sõbrad (1901), mis andis välja kirjanduslikku albumit “Kiired” (1901 -1902). Avaldati originaalloomingut, tõlkeid, kriitikat, kirjanduslikke ülevaateid. Igas valdkonnas taheti senist taset tõsta, tõlkimise ideaaliks sai originaalkeelest vahendamine. Hiljem ring lagunes ja selle tuumikust tekkis uus ring, kes otsustas välja anda albumi “Noor-Eesti”. 1905. aastal ilmunud album andis nime ka väljaandega seotud haritlastele: sündis rühmitus Noor-Eesti. Seega tekkis rühmitus noore haritlaskonna eneseotsingute tulemusena.

kultuurisündmusi 1906. aastal said Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas kutselisteks teatriteks valmis Vanemuise uus teatrimaja, mis avati August Kitzbergi draamaga “Tuulte pöörises” sündis ajakiri Eesti Kirjandus (hiljem sai sellest EKSi väljaanne): kirjandusuurimus ja –kriitika avati Tartus erakoolina esimene eesti õppekeelega keskkool 1906 -1910 toimusid kolm esimest eesti kunsti näitust 1907. aastal rajati Eesti Kirjanduse Selts (EKS) 1909. aastal rajati eesti ainelist ja vaimset kultuuri säilitav Eesti Rahva Muuseum

Nooreestlased Noor-Eestisse ning selle ümber kogunenud inimesi hakati nimetama nooreestlasteks. Tähtsamaist ja tuntumaist kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala, ka Aino Kallas ja Jaan Oks. Vähemal määral on liikumisega seotud olnud Anton Hansen Tammsaare, Johannes Semper, Johannes Barbarus jt. Parimail päevil kuulus rühmitusse üle saja liikme, peale kirjanike ka kunstnikke, õpetajaid ja muid huvilisi Kaastööd tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud, Konrad Mägi, Aleksander Tassa, Jaan Koort jt.

Nooreestlased Piltidel Bernhard Linde, Aino Kallas ja Jaan Oks

Noor-Eesti NOOR-EESTI esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut: 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis see oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Noor-Eestit võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna muutmise. Vt Noor-Eesti lehekülge kirjandusmuuseumis: http: //krzwlive. kirmus. ee/et/noor Tiit Hennoste nimetab Noor-Eestit lõpetamata projektiks: “Nende projektil oli ju kaks külge: tuua Euroopa Eestisse ja seejärel viia Eesti Euroopasse. Kui Euroopa kultuurimudel on siiski sajandi jooksul Eesti ühiskonda imbunud, siis Eesti viimine Euroopasse pole tegelikult siiani korralikult

Noor-Eesti olemus Nooreestlastega saab alguse linnakultuur. Rahvuse kujunemise ja kestmise eelduseks peeti just kultuuri, mitte majanduse edendamist. Realismi asemel tõstetakse esile uusromantism (impressionism ja sümbolism) ja modernism. Noor-Eesti tegutses Tartu-Helsingi teljel, saades oma vahetud impulsid Soomest, kus õppisid G. Suits, J. Aavik ja V. Grünthal ning elas pikki perioode F. Tuglas. Soomest oli pärit Aino Kallas.

Eesmärgid Luua radikaalselt uus, euroopalik eesti kultuur. Avardada eesti vaimset vaatepiiri senistest saksa ja vene mõjudest laiemale euroopalikule pinnale: integreerida prantsuse, Skandinaavia, itaalia kirjanduse uusi suundi. Nooreestlased kuulutavad estetismi: kunst ja kirjandus on sõltumatud, iseseisva väärtusega nähtused, mitte vahendid. Kuigi Noor-Eesti ideoloog ja juht Gustav Suits oli luuletaja, ei ole Noor-Eesti tähendus ainult kirjanduse uuendamises – samamoodi taheti uuendada ja uuendatigi kujutavat kunsti ja muusikat.

tegevus Anti välja viis Noor-Eesti albumit (1905, 1907, 1909, 1912, 1915), kuus numbrit ajakirja Noor-Eesti (1910 -1911), ajakirja Vaba Sõna (1914 -1916), koguteos “Võitluse päevil” (1905). Korraldati avalikke ettekandekoosolekuid, kirjandusõhtuid. Rajati Noor-Eesti kirjastus. Korraldati esimesed eesti kunsti üldnäitused (1906; 1909).

Noor-Eesti tegevuse kolm ajajärku: Kujunemisperiood (1905 -1907): 2 esimest albumit, “Võitluse päevil”, manifestid puudutavad üldist kultuuri- ja rahvuspoliitikat Gustav Suits manitseb olema üksmeelsed ja sallivad, tegema ühistööd ka teisitimõtlejatega avaldatakse ka vanemate autorite töid, albumid on avatud kõigile suundadele ja vooludele looming seotud rahvusromantika ja realismiga

Noor-Eesti tegevuse kolm ajajärku: Esteetiline kõrgperiood (1908 -1914): “Noor-Eesti” III (1909) ja IV (1912) album ajakiri Noor-Eesti (1910 -1911, vaid kuus numbrit) ideede ja teemade radikaalsus, esteetiline maksimalism süvenemine erinevaisse kunsti- ja filosoofiavooludesse, kujuneb välja individualism, estetism teostes selged sümbolistlikud ja impressionistlikud jooned varasema eesti kirjanduse kriitika, vastandatakse end kõigile teistele

Noor-Eesti tegevuse kolm ajajärku: Hilisperiood (1914 -1916): “Noor-Eesti” V album (1915) Kultuuriajakiri Vaba Sõna (1914 -1916) loomingus arenevad eelmise perioodi suundumused – modernism I maailmasõja puhkedes võtab maad pettumusmeeleolu, vaimustus Lääne-Euroopa kultuurist lahtub nooreestlased said iseseisvaks

Rühmituse lagunemine Esimese maailmasõja puhkemine purustas ideaali, usu euroopaliku kultuuri eksimatusesse – keskne idee osutus illusiooniks. Nooreestlased olid saanud küpseiks, iseseisvaiks, tunnustatud autoreiks, igaühel oli oma nägu. Eesmärk oli suurel määral saavutatud: eesti kirjandus ja kultuur olid rühmituse tegevuse tõukel märgatavalt arenenud ja rikastunud.

Noor-Eesti tähtsus Noor-Eesti viis Eestis läbi kultuurirevolutsiooni, juhindudes prantsuse ja Skandinaavia kultuurist: ehitati üles euroopalik linnakultuur. Õhutati rahvuslikku eneseuhkust ja auahnust: eestlased on võrdväärsed teiste Euroopa rahvastega. Uuendati keelt – Johannes Aaviku keeleuuendus –, kunsti ja muusikat. Korraldati esimesed eesti kunsti üldnäitused. Arendati kirjastustegevust ja raamatukujundust. Pandi alus kirjanduskriitikale ja –teadusele.

Noor-eesti tähtsus kirjanduses Lühikese ajaga saavutati kaasaegse Euroopa kirjanduse tase. Tekkis uus suhe vormiga – nõuti vormilist täiust, viimistlust, kompositsiooni. Esiplaanile toodi esteetika, uusromantilised ja modernistlikud voolud. Väljendati 20. sajandi elutunnetust: ängi, ahistust, hirmu, õudust. Aktiveeriti lugeja – keerulisem tekst nõuab tugevamat mõttetööd. Toodi avalikkuse ette Kristjan Jaak Petersoni ja Juhan Liivi looming, aidati Juhan Liivi.

Kirjandusliku loomingu tippteosed Friedebert Tuglas: romaan “Felix Ormusson” (1915) novellikogud Hingemaa” (1906) ja “Õhtutaevas” (1913) monograafia “Juhan Liiv” Gustav Suits: luulekogu “Tuulemaa” (1914) Villem Grünthal-Ridala: rida luuletusi, nt “Talvine õhtu” A. H. Tammsaare: üliõpilasnovellid “Pikad sammud” (1908), „Noored hinged” (1909), “Üle piiri” (1910) Jaan Oks: rida novelle

Noor-Eesti I album (1905) Kaanepildi on valmistanud kunstnik Nikolai Triik. Vaata albumeid http: //www 2. kirmus. ee/nooreesti/uus/? id =3830&page=3831

Noor-Eesti I album (1905) I albumi avas G. Suitsu programmiline luuletus “Noor Eesti”. Seati sihid Euroopasse. Programmartiklis „Noorte püüded” väljendati muret Eesti kultuurielu kehvuse pärast ning seati eesmärk olukorda põhjalikult muuta, kuid sellest, milline peaks olema uus euroopalik kirjandus, programmkirjutises esialgu ei kõneldud. http: //www 2. kirmus. ee/nooreesti/uus/sirvi. php? id=290&next=6

Noor-Eesti I albumi (1905) avaartiklis “Noorte püüded” kuulutas Gustav Suits: Ennemalt öeldi: Noblesse oblige – a a d e l kohustab! Meie ütleme: Jeunesse oblige – n o o r u s k o h u s t a b ! Ja meie seisame teelahkmel. On paljugi sihtisid ja püüdeid meie maal, aga noorte ülesanne ja püüe olgu: kui aeg kitsas ja madal on, siis tuleb seda laiendada avaramaks, tarvituste kohasemaks teha! See, mis olusid inimestele ja rahvastele aitab tarvituste kohasemaks teha, mis inimesi kannab ja tõstab, on haridus. Ja meie hüüe on: E n a m k u l t u r i ! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimine. Enam europalist kulturi! Olgem eestlased aga saagem ka europlasteks!

I albumis Noor-Eesti I albumis ilmus Johannes Aaviku kirjutis “Eesti kirjakeele täiendamise abinõuudest” – algas keeleuuendus Mutti “Emalaul” – Marie Underi esimesi luuletusi J. Liiv „Noor Eestile“ Baudelaire’i „Vabastatud vang“; Aaviku Baudelaire’i-tutvustus Kujundus: N. Triik, K. Raud, K. A. Hindrey

Noor-Eesti II album (1907) Kaaneilustuse on kunstnik Kaarlo Enquist joonistanud. Maht üle 250 lehekülje. Albumis ilmus Tuglase „Jumala saar“ kaks Juhan Liivi luuletust, kolm K. J. Petersoni luuletust ja katkeid tema päevaraamatust Arvustused Peterson-Särgava „Rahvavalgustajale“, kunstinäitusele Sirvi: http: //www 2. kirmus. ee/nooreesti/uus/? id=3830&page=3831

Noor-Eesti II album (1907) Pildil: Johann Köler „Ketraja” Gustav Suitsu luuletused: http: //www 2. kirmus. ee/nooreesti/uus/sirvi. php? id=464&next=39 W. Grünthali (Ridala) luuletused: http: //www 2. kirmus. ee/nooreesti/uus/sirvi. php? id=464&next=6 4 Johannes Aaviku kirjutis „Abstraktlikud substantiwid Eesti keeles”: http: //www 2. kirmus. ee/nooreesti/uus/sirvi. php? id=464&next=1 24 Kujundus: J. Köler, A. Adamson, A. Weizenberg

Amandus Adamson

Noor-Eesti III album (1909) Kaaneilustus kunstnik Nikolai Triik’i joonistatud. Maht 295 lehekülge. Kõige väljakutsuvam: tekitas kirjandusliku sensatsiooni nii ideede ja teemade radikaalsuse kui ka esteetilise maksimalismi tõttu. Olulisim album.

Uusromantism Nooreestlaste kirjandusliku programmi üks nurgakivi oli estetism – kunsti ja kirjanduse sõltumatuse ja iseseisva väärtuse rõhutamine. Kirjandusvooluliselt esindasid nooreestlased uusromantismi (impressionism, sümbolism): esiplaanile seati kirjaniku subjektiivne, kujutluslik nägemus. Autorid süvenesid erinevaisse kunsti- ja filosoofiavooludesse, kujunesid eripalgelised loomeisiksused, rõhutati isikupära. Mõjutusi saadi prantsuse, norra ja soome kirjandusest ja kunstist (Ch. Baudelaire, Rimbaud, Verlaine, E. Munch, A. Gallén-Kallela, E. Leino). Vt Noor-Eesti I album Baudelaire’i tutvustust lk 108: http: //www 2. kirmus. ee/nooreesti/uus/sirvi. php? id=290&next=107 Tauniti saksa ja vene mõju.

Programmilised seisukohad � Uued programmilised seisukohad on sõnastatud III albumis (1909) ilmunud Tuglase essees „Eduard Vilde ja Ernst Peterson” http: //www 2. kirmus. ee/nooreesti/uus/sirvi. php? id=465&next=60 : � � selge vastandumine varasema eesti kirjanduse seisukohtadele, arvustab teravalt eesti realistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks. � Nooreestlased suhtusid eitavat XIX sajandi ärkamisaja rahvusromantilisse kirjandusse ja „Kalevipojasse”. � Jaan Oks, “Kriitilised tunded” – Eestis polegi ilukirjandust ega kriitikat. � Oluliseks peeti linnastumist: linna vaim, linlik mõtlemine pidi maale jõudma ajalehtede kaudu. � Positiivselt tunnustati Kristjan Jaak Petersoni ja Juhan Liivi (pidasid enda esteetiliseks ideaaliks).

Noor-Eesti III album (1909) Albumis ilmus seitse K. J. Petersoni luuletust J. Randvere (J. Aaviku) teos „Ruth”: NE ideaalnaine on intellektuaal http: //www 2. kirmus. ee/nooreesti/uus/sirvi. php? id=465&next=11 Prantsuse bukett: Baudelaire’i, Verlaine’i, Rimbaud’, Verhaereni jt luuletuste tõlked eesti luuletajatelt J. Aavikult lugejaid šokeeriv Ch. Baudelaire’i „Raipe” tõlge (vt http: //www 2. kirmus. ee/nooreesti/uus/sirvi. php? id=46 5&next=41) Marie Underi luuletused

Noor-Eesti III album (1909) Vilde novell “Kuival” – pornograafia Tuglase novell “Vilkuv tuli” – armukadedus A. H. Tammsaare miniatuur „Süüta armastus”: http: //www 2. kirmus. ee/nooreesti/uus/sirvi. php? id=4 65&next=117 Kujundus: N. Triik, A. Tassa, J. Koort Jaan Koort „Mure”

Haridusmetslane Nooreestlasi iseloomustab äärmiselt kõrge enesehinnang. Nad pidasid end ideaalharitlasteks. Ülejäänud haritlaskonna iseloomustamiseks võttis B. Linde kasutusele haridusmetslase mõiste. Haridusmetslane on saanud formaalse hariduse, kuid tal puuduvad kultuurilised huvid, haridus on talle vaid mõnusa äraelamise ja karjääritegemise abinõu.

Noor-Eesti IV album (1912) Kõigi albumi kunstiliste reproduktsioonide autor on Erik Obermann. Maht 268 lehekülge. G. Suits: „Noor-Eesti püüdeks on koondada vaimse kodanluse vastast intelligentsi. ”

Noor-Eesti IV album (1912) Erik Obermanni juugendstiilis illustratsioon Noor-Eesti IV albumis (1912). Vt Johannes Saar, „Pintslite äravool ja tagasitulek” (EPL, 18. 02. 2005) http: //www. epl. ee/artikkel/285493

Erik Obermann

Noor-Eesti IV album (1912) Albumis on Gustav Suitsu luuletus “Värisevate haabade all”: http: //www 2. kirmus. ee/nooreesti/uus/sirvi. php? id=466&next=6 Johannes Semperi luuletused; E. Verhaereni luuletuste tõlked J. Semperilt; kaks peatükki Tuglase romaanist “Felix Ormusson”; Jaan Oksa teos “Tume inimeselaps”; J. Aaviku kirjutis “Tuleviku “Eesti-keel”: Bernhard Linde, 1906 http: //www 2. kirmus. ee/nooreesti/uus/sirvi. php? id=466&next=92; Tuglase essee “Kirjanduslik stiil” – esimene põhjalik käsitlus ilukirjanduslikust stiilist; põhimõttelise tähtsusega: rahvalaul, piibli esimese tõlke stiil, kriitika jne Bernhard Linde “Meie teater ja meie aeg” Bernhard Linde

Johannes Vares–Barbarus Pärnu gümnaasiumi õpilasena, 1904 -1910

August Alle, 1911. a. Vilnos

Erik Obermann

Erik Obermann

Noor-Eesti V album (1915) Noor-Eesti V (1915) kaanejoonis. Autor Nikolai Triik. Ka kõik vinjetid ja illustratsioonid on Nikolai Triigilt. Albumis on 262 lehekülge. Friedebert Tuglas: „Noor. Eesti – see on süüdistus meie ümbruse ja mineviku vastu!”

Noor-Eesti V album (1915) � Albumis on Gustav Suitsu luuletused: Gustav Suitsu kirjutis “ 1905– 1915”: http: //www 2. kirmus. ee/nooreesti/uus/sirvi. php? id=467&next=9; Juhan Liivi ja K. J. Petersoni luuletused; Villem (Grünthal) Ridala sonetid; J. Semperi luuletused; Aino Kallase kirjutis “Gustav Suits lüürikuna”; J. Aaviku kirjutis “Eesti kirjakeelse stiili arenemisjärgud”; B. Linde kirjutis 1913. a surnud J. Liivi mälestuseks http: //www 2. kirmus. ee/nooreesti/uus/sirvi. php? id= 467&next=7

Ajakiri Noor-Eesti 1910– 11 Tartus ilmunud ajakiri (6 numbrit); vastutav toimetaja Gustav Suits. Avaldati nii algupärast ilukirjanduslikku loomingut, peamiselt luulet ja lühiproosat, kui ka esseistikat: kirjandus- ja kunstiarvustusi, kirjanduse aastaülevaateid, oma- ja välismaiseid kirjanikke tutvustavaid käsitlusi. Ilmusid artiklid nt John Galsworthyst, Swinburne’ist, saksa romantikutest, vene modernistlikest kunstnikest jm.

Loe artikleid TIIT HENNOSTE “Nooreestlased: ärapanijad ja müüdiloojad” (Eesti Päevaleht, 4. 03. 2005. http: //epl. delfi. ee/news/kultuur/tiit-hennoste-nooreestlased-arapanijad-ja-muudiloojad? id=51005216) TOOMAS LIIV “Sotsialiseerunud bi-seksuaalsus kui Noor- Eesti keskne probleem” (Eesti Päevaleht, 11. 02. 2005. http: //epl. delfi. ee/news/kultuur/toomas-liiv-sotsialiseerunud-bi-seksuaalsus-kui-noor-eesti-keskneprobleem? id=51003662)

Gustav Suits (1883 -1956) Gustav Suits üliõpilasena 1907 või 1908. a. Gustav Suits professorina Tartu Ülikoolis Gustav Suits üliõpilasena Helsingis

Gustav Suits Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute „Kiired” I – III (1901– 1902) toimetajana. Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I-V, 1905– 1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!”

Gustav Suitsu luule • Hoogsast luulest koosnev esikkogu „Elu tuli” (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. • 1913. aastal ilmunud kogus „Tuulemaa” kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. • I maailmasõja ning 1917. aasta revolutsiooni sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu „Kõik on kokku unenägu”. • Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus „Tuli ja tuul” (1950).

Friedebert Tuglas (1886– 1971) (aastani 1923 Friedebert Mihkelson või Michelson) Friedebert Tuglas, 1904 (suurendus fotost "Postimehe pere väljasõit Kaagverre“)

Friedebert Tuglas nooreestlasena Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis kaks kuud Toompea vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse „Meri”). 1906– 1917 elas Tuglas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. – “Ahvenamaa fenomen” (kuula: https: //arhiiv. err. ee/vaata/kunst-er-30 -04 -2006 ja vaata näitusekataloogi “Ahvenamaa fenomen. Noor-Eesti kunstnike ja irjanike loomereisid Ahvenamaale 19061913)

Tuglase ilukirjandusliku loomingu kolm perioodi 1901– 1914: otsingute ja katsetuste periood. Põimuvad realism ja romantism. T. tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega („Siil“, „Hingemaa“, 1906) ning revolutsiooniromantiliste luuletuste ja proosapaladega (poeem „Meri“ ja „Kätki laul“). 1914– 1925: kõrgperiood: novellid, uus-romantism. Jäävväärtuslik on tema omapärane, pildirohke, sümbolitele ja mõttekujutlustele tuginev novellilooming (näiteks kogu „Saatus“, 1917). Tuglast peetakse eestikeelse klassikalise novelli loojaks. 1925– 1971: psühholoogiline realism. Romaaniga „Väike Illimar“ (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismini.

Tuglase muu looming Tuglas viljeles ka kirjanduse lühižanre („Marginaalia”) ja tõlkis meisterlikult. Suurt kultuuriloolist tähtsust omavad tema reisikirjad; mälestusteraamatud; artiklid; uurimused („Juhan Liiv”).

Johannes Aavik (1880 -1973) • Aavikule kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamisel. 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise; oma programmi peajooned esitas ta artiklis „Tuleviku Eesti-keel“ („Noor -Eesti“ IV albumis). • Propageerides kirjakeele forsseeritud arendamist ja keele ilu printsiipi, esindas ta keelekorralduse radikaalsemat suunda.

Johannes Aavik • Oli Noor-Eesti rühmituse aktiivsemaid osalisi, albumites ilmusid tema keele- ja kirjandusalased artiklid, tõlked, värsikatsetused. • Ta on avaldanud kriitilispoleemilised tööd “Eesti luule viletsused” (1915), “Puudused uuemas eesti luules” (1922), saatesõnu tõlketeostele ja käsitlusi rahvaluulest.

Johannes Aavik • 1912– 25 esitatud uuendusettepanekud sõnavara rikastamise, morfoloogia (i-mitmus, iülivõrre jpm) ning süntaksi eestipärastamise alal leidsid enam vastuvõttu kui tema hilisemad soovitused.

Johannes Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult loodud uutest tüvisõnadest on umbes 30 läinud eesti keele põhisõnavara hulka. Loe Anu lambi teatriteksti J. Aavik “Keeleuuenduse lõpmatu kurv” (LR 2006/35)

„Ruth” 1909. aastal ilmus J. Aaviku estetistliku programmiga esseelaadne jutustus „Ruth” (J. Randvere varjunime all ) – teos ideaalnaise haridusest, välimusest ja muuhulgas seedimisest). vt Noor-Eesti III album: J. Aavik Kuressaares http: //www 2. kirmus. ee/nooreesti/uus/sirvi. php? id=46 5&next=11

Villem Grünthal-Ridala (1885 -1942) Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910– 1919). Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor.

Villem Grünthal-Ridala • Ridala esindab üksildast endamisi vaatlejat ja kirjeldajat, tema looming rikastas XX sajandi esikümnendite luulet uudses impressionistlikus stiilis saaremaastike ja rannapiltidega. • Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Vt Noor-Eesti IV albumit lk 56 (luuletus koos kommentaaridega) http: //www 2. kirmus. ee/nooreesti/uus/sirvi. php? id=466&next=55 • Ridala kiindumus kaugetesse aegadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi, näiteks eeposemahuline lugulaul „Toomas ja Mai” ning ballaadide kogu „Sinine kari”.

Aino Kallas (1878 -1956) 1922 Soome kirjanik, kel olid tihedad sidemed Eestiga (ta oli abielus Eesti diplomaadi ja folkloristi Oskar Kallasega) ja kes kirjutas ka Eestiainelisi teoseid („Barbara von Tisenhusen“; 1926: „Reigi õpetaja“; 1928: „Hundimõrsja”) Nooreestlaste mõttekaaslane, kelle teoseid avaldati Noor-Eesti albumites. Loe novelli “Naine, kel oli aju”.

Eduard Vilde (1865 -1933) Parodeeris Ridala ja Tuglase keele- ning vormikasutust teoses „Uuel teel” (1906). Kuula “Keelekõrv” 19. 03. 2005: loeb A. Üksküla, kommenteerib J. Undusk “Ed. Vilde “Tokerjad”. . . ” http: //heli. er. ee/helid/1772651. mp 3 Noor-Eesti III albumis (1909) arvustab Tuglas („Eduard Vilde ja Ernst Peterson”) teravalt eesti realistide loomingut, pidades seda kunstiliselt vähenõudlikuks ja teostuselt ebaühtlaseks.

KORDAMINE: Noor-Eesti … elavdas 1905. – 1916. aasta kultuurielu; tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri; viis kirjanduskriitika paremale tasemele; arendas tõlkekirjandust: tõlkeid prantsuse, itaalia, soome, skandinaavia keeltest; tõstis raamatukujunduse taset; elavdas kunstielu; arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara; tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi; sellest kasvas välja rühmitus Siuru; rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik; nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Petersoni luule; nad hoolitsesid haige luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest.

Allikad Epp Annus jt, “ 20. sajandi I poole eesti kirjandus. Gümnaasiumi kirjandusõpik”. Tallinn, Koolibri, 2006 http: //www 2. kirmus. ee/nooreesti/ Karl Muru, “Noor-Eestist Arbujateni. Eesti luule 1905 -1940”. Tallinn, Koolibri, 1996