Nidisarutlus Osalusdemokraatia kas lihtsalt moodne termin vi tegelikkus

Näidisarutlus

Osalusdemokraatia – kas lihtsalt moodne termin või tegelikkus?

n Mõte võiks liikuda küsimusteni : Kas meil on võimalik demokraatias osaleda või mitte? Kuidas saame osaleda?

Sissejuhatus n Võib avada demokraatia mõiste, anda lühiülevaade demokraatia ajaloost ning seejärel avada osalusdemokraatia mõiste. Sõnastada probleemipüstitus.

Teemakäsitlus I LÕIK n Demokraatlik valitsemine. Demokraatiale iseloomulikud omadused/tingimused kui eeldused osalusdemokraatia kujunemiseks.

II LÕIK n Erakonnad. Milline on erakonna ülesehitus? Kes võivad erakonda kuuluda? Näiteks Eesti Vabariigis. Mis on erakondade eesmärk? Mis võimalusi pakub erakond üksikisikule? Mida pakub üksikisik erakonnale ja riigile? Erakondade jagunemine vasak- ja parempoolseteks: eneseteostus ja võimalus riiki arengut kujundada lähtudes ideoloogiast. Valimiskampaaniates osalemine.

III LÕIK n Sotsiaalsed liikumised. Miks tekivad sotsiaalsed liikumised? Kes sinna kuuluvad? Mille poolest erinevad sotsiaalsed liikumised erakondadest? Osalemine poliitikas: osavõtt kampaaniatest, allkirjade kogumine, demonstratsioonides osalemine. Näited: naisõiguslaste liikumine (võimalus seista võrdväärse töötasu põhimõtte ees), seksuaalvähemusteliikumine, sõjavastane liikumine, roheliste liikumine, globaliseerumisvastane liikumine

IV LÕIK n Arvamusloo avaldamine. Haritud ja teadliku kodaniku /inimese analüüsiva arvamusloo avaldamine meedias. Võimalus juhtida ühiskonna tähelepanu mõnele probleemile. Kutsuda inimesi üles probleemi kodanikualgatuse korras lahendama. Meedia kui neljas võim.

V LÕIK n Kodanikualgatuslikud ühendused. Tugev kodanikuühiskond ehk tsiviilühiskond. Polüarhia. Kodanikualgatuslike ühenduste ja erakondade erinevus. Kuidas kodanikuühendused aitavad kaasa osalusdemokraatia kujunemisele?

Kokkuvõte. Adekvaatsetele järeldustele põhinev üldistav kokkuvõte. Kindlasti tuleks vastusega jõuda sissejuhatuses püstitatud küsimuseni! Ära too enam uusi fakte.