Nahk Inimese suurim elund Naha lesanded Kaitseb vliste

Nahk

Inimese suurim elund

Naha ülesanded Kaitseb (väliste vigastuste, haigustekitajate, kiirguste, veekao eest) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Meeleelund Eritusorgan

Nahk kaitseb UV- kiirguse eest • Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul pigmenti melaniin. • Melaniin annab nahale värvuse ja takistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse.

Nahas sünteesitakse D- vitamiini • D-vitamiin on väga vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel, stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. • D-vitamiini defitsiidil võivad ilmneda: • väsimus, luumurdude aeglane paranemine, kõri ja käte spasmid, • hammaste lagunemine, luude pehmenemine, lihaste nõrkus, • lühinägelikkus, kuulmise nõrgenemine, • kaltsiumi ebapiisav imendumine, • fosfori kinnipidamine neerudes

Nahk kaitseb haigustekitajate eest • Nahal elab mitmesuguseid baktereid, enamik neist on hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest. • Inimese nahk on nn. bakterite loomaaed. Nahalt on leitud üle 200 erineva bakteri.

Nahk säilitab kehatemperatuuri • Nahas on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapillaare

Kui õhutemperatuur langeb juhitakse ajust veresoonte seintesse erutus, mille tulemusena viimased ahenevad. Kui õhutemperatuur tõuseb siis veresooned laienevad

Külm Soe

Nahk kui meeleelund • Nahas on palju erinevaid retseptoreid: • valu • soe • külm • puudutus

Nahk kui erituselund • Läbi naha vabaneb inimene mitmesugustest jääkainetest. • Higistamine aitab säilitada inimese kehatemperatuuri ja väldib ülekuumenemist.

Naha ehitus sarvkiht marrasnahk pärisnahk nahaaluskude

Nahaaluskude annab kehale kuju ja kaitseb: põrutuste eest külma eest nahaaluskude

Pärisnaha rakud annavad nahale elastsuse. Pärisnahas on rasu- ja higinäärmed ning hulgaliselt retseptoreid, karvu, närve ja veresooni. Juuste ja ka teiste karvade juured karvasibulad - paiknevad pärisnahas asuvates karvanääpsudes.

Rasu- ja higinäärmed Rasunäärmed avanevad karvanääpsu. Nad eritavad rasvarikast nõret, mida nimetatakse rasuks. Higinääre koosneb pärisnahas asuvast tihedalt kokkukeerdunud torukesest ja viimajuhast, mis avaneb naha pinnal.

Sarvkiht koosneb tihedalt üksteise kõrval asetsevatest lamedatest surnud rakkudest. Sarvkihi rakud eralduvad pidevalt (ööpäevas eraldub 10 -15 g surnud naharakke).

Marrasknahk asub sarvkihi all. Marrasknaha rakud on võimelised kiiresti paljunema ja tootma uusi rakke. Marrasknahast moodustuvad mitmesugused nahatekised. Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed.

Karvad Jaheda ja külma ilmaga tõusevad kehal karvad püsti, selleks on karvapüstitajalihased. Imetajatel aitab tihe ja turris karvastik säilitada vajalikku kehatemperatuuri.