n UURIMUST KAVA KOOSTAMINE n REFEREERIMINE n VIITAMINE

n UURIMUSTÖÖ KAVA KOOSTAMINE n REFEREERIMINE n VIITAMINE n KASUTATUD KIRJANDUSE NIMESTIK ESTER SÕRMUS

ALLIKAKRIITIKA n Autori tuntus ja autoriteet n Allika vanus – Võimalikult uudne – Algupärane (võib ka vana) n Allika usutavus – kirjastuse tuntus Tuleb püüda kasutada kõige värskemat, tuntud teaduslikest ajakirjadest pärinevat ainestikku!

KAVA KOOSTAMINE

LIIGENDUSVIISID 2. Ajaline e kronoloogiline järjestus – kasut. koos teiste võimalustega. Kohast lähtuv liigendus - EV ja välismaal – kasut. koos teiste 3. Loeteluliigendus – üldiselt üksikule või oluliselt ebaolulisemale - 4. Temaatiline e teemat eri peatükkides eri aspektidest arendav liigendus – võib olla raamistik, milles saab eelnevaid liigendusi kasutada. Dialektiline e võrdlusel, vastanditel ja vastandamisel põhinev liigendus (küsimusi võrreldakse punkt-punktilt või nähtuselt). Liigendus tuttavast tundmatuni e lihtsalt keeruliseni. Liigendused põhjus – tagajärg või nähtus – põhjus. Liigendus probleem – lahendus või küsimus – vastus. 1. 5. 6. 7. 8. võimalustega. kasut. koos teiste võimalustega.

PEA MEELES! n n n Kasuta pealkirjas vaid peatüki sisu avavaid sõnu, st ei tohi olla liiga üldine – lugeja peab saama ettekujutuse, millist probleemi käsitletakse Kontrolli, et iga alapeatükk kuuluks selgelt planeeritud üldpeatükki, oleks selle mingi sisuline aspekt. Üldpeatükk ja alapeatükk ei tohi sõnastuselt olla liiga sarnased. Alapeatükke peab olema rohkem kui üks. Ühe alapeatüki korral tuleb üldpeatükk ümber sõnastada. Kasuta pealkirjastamisel samatüübilisi vorme ja samasuguseid sümboleid. Märgi pealkirjades ainult olulisi asju.

NÄIDISED TEEMA: KODU JA LASTEASUTUSE KOOSTÖÖ SISSEJUHATUS 1. LASTEAIAÕPETAJA JA LAPSEVANEMA KOOSTÖÖ 1. 1. Lasteaiaõpetajad ja lapsevanemad koostööpartneritena 1. 1. 1. Lapsevanema ootused lasteasutusele 1. 1. 2. Lasteaiaõpetaja valmisolek koostööks 1. 2. Koostöö valdkonnad 1. 2. 1. Soodsa arengukeskkonna loomine 1. 2. 2. Lapse arengu hindamine 1. 2. 3. Lapse individuaalsuse toetamine 1. 3. Kodu ja lasteasutuse koostöö meetodid 1. 3. 1. Lastevanemate kaasamine õppe- ja kasvatustegevuste planeerimisse 1. 3. 2. Lastevanematele koosolekute, vestlusringide ja koolituste organiseerimine 1. 3. 3. Lastevanematega arenguvestluste läbiviimine 2. UURIMUSE EESMÄRK JA METOODIKA KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS

TEEMA: TERVISEKASVATUS LASTEAIAS SISSEJUHATUS 1. TERVISEKASVATUS 1. 1. Tervisekasvatuse eesmärgid ja ülesanded lasteaias 1. 2. Lapse tervishoid 1. 2. 1. Lapse vaimne tervis 1. 2. 2. Lapse füüsiline tervis 1. 3. Tervisekasvatuse valdkonnad 1. 3. 1. Liikumine ja puhkus 1. 3. 2. Toitumine 1. 3. 3. Hügieen 1. 3. 4. Ohutus 2. UURIMUSE EESMÄRK JA METOODIKA KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS

TEEMA : MUUSIKALISED TEGEVUSED LASTEAIAS SISSEJUHATUS 1. MUUSIKALINE KASVATUS 1. 1. Muusikaline kasvatuse roll lasteaias 1. 1. 1. Muusikakasvatuse eesmärgid 1. 1. 2. Muusikaõpetuse seos teiste õppeainetega 1. 2. Muusikalised tegevused lasteaias 1. 2. 1. Muusika kuulamine 1. 2. 2. Laulmine 1. 2. 3. Rütmiline liikumine 1. 2. 4. Mäng lastepillidel 1. 3. Muusikaline kasvatus vanuseastmeti 1. 3. 1. 1 -2 aastased lapsed 1. 3. 2. 3 -5 aastased lapsed 1. 3. 3. 6 -7 aastased lapsed 2. UURIMUSE EESMÄRK JA METOODIKA KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS

ANALÜÜSI! TEEMA: LASTE HIRMUD SISSEJUHATUS 1. Hirm-ebameeldiv emotsioon 1. 1 Hirmud väikelapse eas 1. 2 Hirmuafekt 1. 3 Stress 2. Laste hirmude põhjused ja nende avaldumine 2. 1 Massimeedia kaudu levinud hirmud lastel 2. 2 Alaväärsuskompleksi tekkimine lapsel 2. 3 Sooidentiteet ja hirm 3. Kodu põhjustatud hirmud 3. 1 Hirm- lapsevanema probleem 3. 2 Pere funktsioonid 3. 3 Lapsepõlve hirmud KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS

RÜHMATÖÖ Teema: Lapse arengu jälgimine lasteaias Ülesanne: rühmatööna koostada kava, kus oleks kaks peatükki, esimesel peatükil 3 alapeatükki ning kõigil alapeatükkidel ala-alapeatükid. Näidis: SISSEJUHATUS 1. . . . . (Teoreetilise osa üldine pealkiri) 1. 1. . . . . 1. 1. 1. . . . 1. 1. 2. . . 1. 1. 3. . . . 1. 2. 1. . . . . 1. 2. 2. . . . 1. 3. 1. . . . . 1. 3. 2. . . . . 2. UURIMUSE EESMÄRK JA METOODIKA KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS

TEEMAKOHANE KIRJANDUS Beaty, Janice J. (2006). Observing development of the young child. Upper Saddle River, N. J. : Merrill. Kera, Silvia. (2004). Üheskoos teel. Tallinn : Ilo. Laps ja lasteaed. (2005). Tartu : Atlex. Lapse kasvumapp II. (2003). Tallinn : Ilo. Lapse kasvumapp. (2002). Tallinn : Ilo. Leppik, Peep. (1999). Lapse arendamine on huvitav. Tallinn : Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Montonen, Reet. (2005). Lapse areng. Tallinn : Ajakirjade Kirjastus. Seefeldt, Carol. (2006). Early education. Upper Saddle River, N. J. : Pearson/Merrill/Prentice Hall. Tuul, Maire. (2005). Laste arengu jälgimine. Haridus 12, 13 -15. Tuulik, Maie. (2001). Kasvatusõpetus. Tallinn : Riiklik Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus. Возрастная психология Детство, отрочество, юность. (2005). Москва : Академия. Калягин, В. А. (2005). Как организовать психологическое сопровождение в образовательных учреждениях. Санкт-Петербург : КАРО. Психолого-педагогическое консультирование и сопровождение развития ребенка. (2004). Москва : Владос. Шипицына, Л. М. (2005). Комлексное сопровождение детей дошкольного возраста. Санкт-Петербург : Речь.

REFEREERIMINE VIITAMINE

REFEREERIMINE KUI TSITAATIDE KOGUM

SISULINE REFEREERIMINE

REFEREERIMINE TEADUSTÖÖS

VIITAMINE n TSITAADID Tsitaadid peavad vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. Viites näidatakse, millisel leheküljel/lehekülgedel tekst asus! NÄIDE “Tallinnas eelistavad suurema sissetulekuga pered üha enam eralasteaedu” (Kapp 2000: 4). Tartu Ülikooli üldpedagoogika professor Edgar Krull (2000: 104) on defineerinud arengut järgmiselt: “Areng on süsteemi (sh ka organismi) korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole”.

VIITAMINE n REFEREERING Refereering on teise autori mõtete, arvamuste konspekteeriv või kommenteeriv esitus. Refereerimise puhul jutumärke ei kasutata. Viide võib olla refereeritava teksti sees või järgneda vahetult refereeringule. Viide pannakse ümarsulgudesse refereeritud või tsiteeritud lause või lõigu lõppu enne punkti. NÄIDE Areng on süsteemi (sh ka organismi, näieks inimorganismi) korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole (Krull 2000). Refereeringu puhul lisatakse lehekülg siis, kui refereeringus esitatakse arvandmeid, fakte, loetelusid (st kui viidatakse infole, mis on seotud konkreetse autoriga). NÄIDE Tallinna suurema sissetulekuga peredest eelistab 80% eralasteaedu (Kapp 2000: 4).

VIITAMINE n n n 2. autorit - (Kapp&Tool 2000). 3. ja enam – esmane viitamine – (Kapp, Tool, Kokk 2000). Järgmided viitamised (Kapp jt 2000). Ilma autorita - tuuakse enne aastaarvu allika pealkiri või pikema pealkirja puhul selle esimene sõna lisades kolm punkti. (Tallinna Linnavalitsus 2000: 10) või (Tallinna… 2000: 7). Korduv viitamine samal lehel - (samas: 22). või (ibid: 22). Viite viitamine - (viidanud Tuulik 2002). Autori mitu tööd on ilmunud ühel ja samal aastal - (Tool 2000 a, 2000 b).

KASUTATUD KIRJANDUSE NIMESTIK

KASUTATUD KIRJANDUS n Selles struktuuriüksuses tuuakse tähestikulises järjekorras ära kõik (ja ainult need) tööd, millele on tekstis viidatud. n Kirillitsas kirjutatud tööd esitatakse samuti tähestikulises järjekorras omaette rubriigis pärast ladina tähestiku loetelu. n Kirillitsas kirjutatud tööde pealkirjad võib esitada translitereeritult (ladina tähtedega), sel juhul märgitakse pealkirja järel sulgudes allika keel (nt vene keeles) ning allikas asub üldises alfabeetilises järjekorras. n Ühe autori tööd esitatakse ilmumisaasta järgi, alustades kõige vanemast. n Väljaannete nimed (raamatute pealkirjad, ajalehtede ja ajakirjade nimetused) kirjutatakse kaldkirjas (Italic).

Tervikteosed ESITATAVAD andmed: autori(te) perekonnanimi, eesnime esimene täht; ilmumisaasta; pealkiri ning alapealkiri, kui see on tiitellehel (ei tohi lühendada); trüki number kordustrükkide puhul; lõputööde puhul töö liik; ilmumiskoht ja kirjastus NÄIDE n Tulving, E. (1994). Mälu. Tallinn: Kupar. Elango, A. (1984). Pedagoogika ajalugu. 2. parand. trükk. Tallinn: Valgus. Soll, M. (2004). Massikommunikatsiooni mõju lapsele. Diplomitöö. Tallinn: Tallinna Pedagoogiline Seminar. Pittelkow, K. & Jacob, A. (2004). Andekas laps. Puhja vald: Väike vanker. Murelapsed. (2001). Tallinn: Sünnimaa.

Artiklid ESITADA andmed: autori(te) perekonnanimi, eesnime esimene täht; ilmumisaasta (ajalehtede puhul ka kuupäev); pealkiri; koostaja, toimetaja (kogumike puhul), ajakirja, ajalehe või kogumiku pealkiri ja number ning leheküljed.

1. AJAKIRJANDUSEST n AJAKIRJAD Saar, A. , Õun, T. (1995). Koolieelne kasvatus Euroopa Liidu riikides. Haridus 2, 58 -60. n AJALEHED Tõnso, T. (2000, 21. jaanuar). Õppekavas on proportsioonid paigast ära. Õpetajate Leht, 6 -7.

2. Kogumikust Veisson, M. , Tuisk, I. , Laane, M. (1999). Lapse tähelepanu ja intelligentsuse areng imiku- ja väikelapseeas. Rmt. Kraav, I. & Mikk, J. (Toim. ). Haridus ja kasvatusväärtused ühiskonnas. Tartu: TÜ Kirjastus, 222 -228. TEATMETEOSEST Erelt, T. (2002). Keelekorraldus. Eesti entsüklopeedia. 11. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 596 -597.

Seadused Õigusaktide (seadused, määrused) puhul märgitakse ära artikli nimetus, ilmumisaasta, vastuvõtmise aeg ja allikas, kus see on avaldatud. NÄIDE Alushariduse raamõppekava. (1999). Riigi Teataja I 80, 737.

Internetimaterjalide kasutamise korral tuua autori perekonnanimi ja initsiaal; artikli pealkiri; aasta; interneti aadress (uuelt realt) ning sulgudes materjalide kasutamise kuupäev. NÄIDE Boyce, M. E. (1996). Teaching critically as an act of praxis and resistance. http: //newton. uor. edu/Faculty. Folder/Mboyce/1 CRITPED. HTM (21. 05. 2001).

Audio-visuaalsed materjalid Audio-visuaalsete materjalide puhul märgitakse ära autor (sulgudes kas reźisöör, projektijuht), aasta, pealkiri, sulgudes materjali liik (film, kassett, CD), väljaandmise koht ja väljaandja. NÄIDE Roosileht, P. (2003). Kass (film). Tallinn: OÜ In. Zoom.