N trigeminus ja selle vigastused Ann Kaleviste Stomatoloogia

  • Slides: 14
Download presentation
N. trigeminus ja selle vigastused Ann Kaleviste Stomatoloogia 3. kursus Juhendaja Riina Runnel

N. trigeminus ja selle vigastused Ann Kaleviste Stomatoloogia 3. kursus Juhendaja Riina Runnel

Nervus trigeminus • • N. trigeminus= 5. Kraniaalnärv (kõige suurem)= CNV 3 haru: N.

Nervus trigeminus • • N. trigeminus= 5. Kraniaalnärv (kõige suurem)= CNV 3 haru: N. ophthalmicus (V 1) + N. maxillaris (V 2) + N. mandibularis (V 3) Väljumine ajust: silla ja pedunculus cerebellaris medialise piiril Väljumine koljust: V 1 – Fissura orbitalis sup (silmakoopasse), V 2 – foramen rotundum (fossa pterygopalatinasse), V 3 – foramen ovale (fossa infratemporalisesse). V 1, V 2 - sensoorsed, V 3 - sensoorne ja motoorne Närvivigastused: – V 1/V 2 jaotus – ophthalmicuse ja maxillarise haru – V 2/V 3 jaotus – maxillarise, mandibularise haru – V 1 -V 3 jaotus – kõik 3 haru Võib ära märkida, et vasakul lõuapoolel on närve natuke rohkem kui paremal Dermatoomid – igale närviharule vastab kindel naha regioon, mida saab tuimastada

Tuumad ja ganglionid • 3 haru konvergeeruvad gangl trigeminales (Meckeli õõnsuses) → Närvijuur →

Tuumad ja ganglionid • 3 haru konvergeeruvad gangl trigeminales (Meckeli õõnsuses) → Närvijuur → Sild→ Sensoorne ja motoorne juur kõrvuti • Nucleus motorius n trigemini – süva- ehk propriotseptiivne tundlikkus, mälumislihased, suupõhja lihased, m tensor veli palatini, m tensor tympani • Ganglion trigeminale – üldise iseloomuga pinnatundlikkus näonahast, silmast, nina- ja suuõõne limaskestast: k. a. keele eesmine 2/3, hambad, alalõualiiges, mälumis- jt lihased, peaaaju kõvakest

1. 2. 3. N ophthalmicus = V 1 N. Frontalis: otsmikupiirkonna nahka N lacrimalis:

1. 2. 3. N ophthalmicus = V 1 N. Frontalis: otsmikupiirkonna nahka N lacrimalis: nahka õlalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga piirkonnas, pisaranääret N nasolaciliaris: – Pars nasalis- eesmiste ja tagumiste sõelluurakkude, otsmikuurke, kiilluuurke, ninaõõne eesmise osa limaskesta, nahka ninaseljal ja silma mediaalse nurga piirkonnast, pisarakotti – Pars ciliaris: silmamuna kestad. Haru ganglion ciliarele

N. maxillaris= V 2 1. 2. 3. N. infraorbitalis: Sinus maxillarise limaskest, ülahuule, alalõua

N. maxillaris= V 2 1. 2. 3. N. infraorbitalis: Sinus maxillarise limaskest, ülahuule, alalõua ja ninakülje nahk, harus ülemistele hammastele, igemetele N. zygomaticus: nahka sarnakaare ja oimu piirkonnas Nn pterygopalatini: mood Ganglion pterygopalatini tundejuure, inn kõva - ja pehmesuulae, ninaõõne tagumise osa ja vaheseina, ülaneelu limaskest

 • N. mandibularis= V 3 Eesmine tüvi – eferentne – Mälumislihastele: m. masseter,

• N. mandibularis= V 3 Eesmine tüvi – eferentne – Mälumislihastele: m. masseter, temporales profundi, pterygoideus med et lat – N. buccalis (limaskest, nahk) • Tagumine tüvi – aferentne – N. alveolaris inferior: suupõhja lihased (m mylohyoideus, m digastricuse eesmine kõht), alumised hambad, igemed, alahuul, lõuatsi nahk – N. auroculotemporalis: Gl parotidea, kõrvalesta eesmine nahk, välimine kuulmekäik, trummikile, alalõualiiges, oimupiirkonna nahk – N. lingualis: suupõhja limaskest, keele eesmine 2/3, osaleb ganglion oticumi moodustumises

 • • • Sensoorsed ja motoorsed harud Sensoorsed harud N. ophthalmicus, N. maxillaris,

• • • Sensoorsed ja motoorsed harud Sensoorsed harud N. ophthalmicus, N. maxillaris, N. mandibularis Sensoorne funktsioon : taktiilne, protsitseptiivne, notsitseptiivne Mandibulaarnärv: suu puute-, valu ja temperatuuri tundlikkus (maitsetundlikkus - chorda tympani) Uurimine – näo- ja koljupiirkonna tundlikkus valule, temp, puutele Motoorsed kiud asuvad mandibulaarharus, jooksevad läbi ganglioni perifeersete lihaste poole, nende rakukehad asuvad V närvi tuumas, sügaval sillas Motoorsed harud inn 8 lihast, kuhu alla lähevad ka 4 mälumislihast. – M masseter – M temporalis – M pterygoideus medialis – M pterygoideus lateralis Teised: M tensor veli palatini, M mylohyoideus, M digastricuse eesmine kõht, M tensor tympani Väljaarvatud m tensor tympani, osalevad kõik teised lihased hammustamises, mälumises ja neelamises. Kõik on bilateraalsed. Motoorse funkts uurimine – vaatlus, palpatsioon (hambaid kokkusurudes), suu max. avamine Kahjustusel : – lihaskontraktsioon nõrgenenud või puudub – deviatsioon ühe-/kahepoolselt (halvatud lõuapoole suunas) – lihaste paralüüs ühel lõuapoolel Näiteks mälumislihaste kahepoolse halvatuse puhul ripub alalõug alla, suu on avatud, sülg voolab suust välja ning patsient ei saa rääkida

Närvikahjustuse etioloogia • • • Tarkusehamba juured Trauma (autoõnnetus, turvapadi, pea trauma, keele augustamine,

Närvikahjustuse etioloogia • • • Tarkusehamba juured Trauma (autoõnnetus, turvapadi, pea trauma, keele augustamine, kukkumised jne) Tuimastusanesteesia Kirurgia (hambad, igemed, siinused; implantatsioon) Veresoone kompressioon Insult (aju alumises osas) Tuumor, metastaas Sclerosis multiplex , Sjögreni tõbi, SLE jne Põletik, infektsioon (nt herpes zoster) Meningioom, schwannoom, kolesteatoom, kordoom Sisekõrva (M tensor tympani, vasaraluuke) kahjustus

Sümptomid • • • Mõne nädala, kuuga funktsiooni, tundlikkuse kadu vs. püsiv anormaalne valu,

Sümptomid • • • Mõne nädala, kuuga funktsiooni, tundlikkuse kadu vs. püsiv anormaalne valu, tundlikkus v Pidev kipitus v Tuimus v Tundlikkus, valu v Suur süljevoolus v Huulde, keelde, põske hammustamine v Halvatud või allavajunud huul v Vähenenud maitsetundlikkus v Kõne segasus v Tugevad, torkivad elektrišokisarnased valuhood (huulel, silmadel, ninal, skalbil, otsmikul, üla- ja alalõuas) – trigeminaalneuralgia v Peavalu Kaasnevad: depressioon, sotsiaalsed probleemid, insomnia, häiritud on kõnelemine, mälu, hääldamine, rääkimine, söömine, suudlemine, habemeajamine, mekimine, hambapesu, joomine. Veel on ohus N buccalis, N mylohyoideus, N glossopharyngeus, N nasopalatineus, N facialis, N mentalis – tarkusehamba eemaldusel.

Ravi • Ravi: ravimitega leevendamine, kirurgiline abi: ü närvi dekompressioon ü närvi reparatsioon suuväliselt

Ravi • Ravi: ravimitega leevendamine, kirurgiline abi: ü närvi dekompressioon ü närvi reparatsioon suuväliselt ja –siseselt ü närvi siirdamine kaelalt ja jalalt ü perkutaanne risotoomia (valu tekitava närvi kõrvaldamine) ü Gamma noa radiokirurgia.

Anesteesia komplikatsioon • Mandibulaarjuhtetuimastus ja N alveolaris inferiori, N lingualise kahjustus Ajutine kahjustus –

Anesteesia komplikatsioon • Mandibulaarjuhtetuimastus ja N alveolaris inferiori, N lingualise kahjustus Ajutine kahjustus – kuni 8 nädalat Püsiv kahjustus – üle 8 nädala Kõige tüüpilisem N lingualise kahjustus – 70% (trauma, konts, vähem fastsiat) Füüsiline vigastus (süstimisel, kompressioon tänu epineuraalsele või perineuraalsele hemorraagiale, nõelaotsa deformatsioon) Keemiline vigastus (LA komponendid, 4% artikaiin või prilokaiin, toksilisus, artikaiiniga 20 x rohkem kui lidokaiiniga) Tekivad - hemorraagia, põletik, armistumine, demüeliniseerumine • Näpunäiteid: • • • Ø Ø Ø Väldi mitme tuimastussüsti tegemist Väldi kõrgekontsentratsiooniga lahust (kasuta nt 2% lidokaiini) Väldi juhtetimastuse tegemist, kui võimalik (asenda nt artikaiini infiltratsiooniga)

 • • • Tarkusehamba eemaldusel N mandibularise harud ja 8. molaar Ohud –

• • • Tarkusehamba eemaldusel N mandibularise harud ja 8. molaar Ohud – närvi traumatiseerimine, purustamine, ära lõikamine Valu, tundlikkushäire, temptundlikkuse häire jne Paranemine- võtab aega, N alv inf 3 -6 kuud Püsiv kahjustus – 12 kuud (sagedus 2 100 -st) Veel on ohus N buccalis, N mylohyoideus, N glossopharyngeus, N nasopalatineus, N facialis, N mentalis – tarkusehamba eemaldusel

Füüsiline kahjustus • N trigeminuse väljumiskohad on foramen mentale, f supraorbitale, f infraorbitale. •

Füüsiline kahjustus • N trigeminuse väljumiskohad on foramen mentale, f supraorbitale, f infraorbitale. • Trauma - autoõnnetused, libastumised, kukkumised, spordiõnnetused, luumurrud, dislokatsioonid • Närv võib olla eraldatud, purustatud, kokkusurutud, väljavenitatud, mõnikord ka täielikult või osaliselt jõuga eemaldatud seljaaju küljest.

Tänan kuulamast!

Tänan kuulamast!