Museoloogia ja muuseum Teoreetilised alused MUSEOLOOGIA n n

Museoloogia ja muuseum Teoreetilised alused

MUSEOLOOGIA n n ICOM 1977 - Museoloogia, laiemas tähenduses heritoloogia, on teadus, mis uurib kuidas inimene ja ühiskond tunnetab ja valitseb ajalist ja ruumilist keskkonda mineviku (materiaalsete) asitõendite abil Peter van Mensch - Museoloogia on teooria ja praktika, mis käsitleb inimese ja keskkonna mineviku ainelise tõestusmaterjali säilitamist, uurimist ja esitlemist

Tõestusmaterjal n n n Tehislik (artefakt) ja looduslik tõestusmaterjal on objektiks. Selles väljendub museoloogia (ja muuseumi) tähtsus praktikas Tõestusmaterjali valdamine annab võimaluse kujundada ümber minevikku – st manipuleerida nii mineviku, oleviku kui ka tulevikuga. On võimalik kirja pandud sündmusi omatahtsi tõlgendada Tõestusmaterjal lükkab ümber või tõestab teooriaid (näiteks tegi nõuk võim suuri jõupingutusi, et tõestada EW 1918 -1940 alaväärsust; Kennewicki mees (1996 Columbia jõgi, Washington); fotovõltsingud (nõuk ajal kadusid fotodelt ebasoovitavad isikud); holokausti vabaõhu-muuseumides võimas tõestusmaterjalide kogu; reliikviad pidid tõestama pühakute olemasolu)

Viljandimaa EK(b)P 1. konverents 1941

Museoloogia jaguneb: n n Metamuseoloogia – objektide museaalsuse küsimused, eriti valikukriteeriumid; mis on musealiseerimine; kollektsioneerimise juured e inimene – esemed suhe; kes on kollektsionist, kes on kollektsionäär, kes on musealiseerija; museoloogide ala Ajalooline museoloogia – muuseumiaate ajalugu; mida aegade jooksul on kogutud; kuidas on väärtushinnangud ajas muutnud; muuseumiaate ajaloo periodiseerimine; museoloogide ala Teoreetiline museoloogia – teoreetilised kogusisesed valikuküsimused, kuidas vahendada, mida uurija/külastaja loodab muuseumist saada; muuseum kui asutus, sh töötajatele esitatavad nõuded. Teadurite ala Praktiline museoloogia e museograafia – rakenduslik osa, mis käsitleb muuseumi igapäevatööd; eriti säilitamine. Väga suuresti koguhoidjate ja peavarahoidjate ja konservaatorite ala

Muuseum n Muuseum on mittetulunduslik püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise, ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta n See tähendab, et muuseum on instrument materiaalse tõestusmaterjali säilitamiseks ja vahendamiseks; tõestusmaterjal muuseumis musealiseerub

Mittetulunduslik n n Ei taotle majanduslikku sõltumatust. Tulu saamine ei tohi olla eesmärk omaette. Muidu hakkab konkureerima meelelahutusega Ülalpidajad – riik, omavalitsus, ametkond, mittetulundusühing, eraisik Siiski omatulul teatud roll – motiveerib paremini kogu kollektiivi Omatulud – piletid; teenused; rendid; muuseumipood; meened jmt

Tõestusmaterjal inimese ja keskkonna kohta n n n Osa muuseumiks nimetatud asutusi ei ole muuseumid ja osa muuseumi nime mitte kandvaid asutusi on muuseumid Botaanikaaed Loomaaed Kirjandusmuuseum – Suurem osa nn väikemuuseumidest -

Kogumine - musealiseerimise algetapp n n n Eseme kontekstid – kasutamine temale mõeldud eesmärgil; kadumine (arheol v prügimägi) v taaskasutamine (antikvariaat); museaalne kontekst (in situ v ex situ) Pärast muuseumisse sattumist paradoks – päris asi pole enam päris kontekstis. Kasutus muutub – esemest saab museaalkultuurikandja Kogumispõhimõtted erinevad – geograafiline, liigiline, isikutest lähtuv jne Muuseumitegevuse alus – peab olema selge kogude- ja kogumispoliitika Kogumist mõjutavad tegurid – säilivus musealiseerumiseelsetes kontekstides; subjektiivsus; võimalused

Uurimine ja klassifitseerimine n n n Teaduslik tegevus eristab muuseumi kollektsionäärist Muuseumi ülesandeks ka teadusliku töö tegemine (teadurid, teadustöö juht) Uuritakse eelnevaid kontekste (ajalooline, inimene-ese, esemed omavahel) Konkreetselt – selgitatakse välja eseme ajalugu (legend, väärtus, materjal, mõõdud) jne ning koostatakse unikaalne kirje Peamine teaduslik tegevus on teaduslik kirjeldamine

Säilitamine n n Muuseumi eesmärk – säilitada kogutud museaali võimalikult kaua (ideaalis igavesti). St museliseerimiseelne enesekeskne muutub esemekeskseks Muuseumi kohus on kindlustada selle eesmärgi täitmiseks vastavad tingimused (valgusrežiim, nõuded niiskusele jne)

Säilitamist mõjutavad tegurid n n n n Suhtumine muutub enesekeskselt esemekeskseks Inimene, kes on eseme valmistanud, kes on mõjunud kasutamise ajal; samas ka muuseumitöötaja, pärast musealiseerimist Museaali vanus – oleneb eseme olemusest Museaali materjal Keskkond (niiskus; valgus; vibratsioon; müra; bioloogilised ohud) Museaalide para(e)ndamine (teooriad, kuidas parajasti on heaks arvatud) – kas konserveerimine või restaureerimine Säilitamine on kallis – peavad olema selged prioriteedid

Vahendamine n n n Vahendamine on inimesele kõige nähtavam tegevus, mille järgi tavaliselt otsustatakse muuseumi üle Püsinäitus e ekspositsioon e kõige tuntumteatum Ajutised näitused Trükised – teaduslikud (aastaraamatud, toimetised, kataloogid); tutvustavadpopulariseerivad (eksp juht, linna giid) Muuseumipedagoogika – tõusev trend

Näitus n n n Jaguneb püsinäituseks e ekspositsiooniks ja ajutiseks näituseks Püsinäitus pikemaks ajaks – aasta ja rohkem. Praegu tendents lühenemisele Ajutist näitust mõõdame kuudes. Aitab tuua muuseumisse kohalikke inimesi. Laiendab muuseumipedagoogilisi võimalusi

Näituste tüpoloogia n n Füüsiline – virtuaalne (internet) Muuseumis – väljaspool (nt skulpt park) Objektikeskne – ideekeskne (kontseptsioonikeskne) Kontemplatiivne e sissevaatav – didaktiline e õpetlik – rekonstrueeriv – grupeeritud – avatud hoidla Vigelandi park, Oslo

Objektikeskne muuseum Vasa muuseum

Viikingilaev Oslos

Näituste tüpoloogia struktuuri järgi n n Subjektiivne – peamiselt kollektsionäär. Vaatajal raske aru saada printsiipidest Süstemaatiline – a) taksonoomiline; b) koolkondlik; c) kronoloogiline Keskkondlik e kontekstuaalne (nt isikumuuseumid v loomaaed) Narratiivne e jutustav (nt nõukogude aegsed v holokausti teemalised)

Näituste tüpoloogia stiili järgi n n n Esteetiline – rõhub eksponaadi esteetilisele kvaliteedile (sh kliiniline) Emotsionaalne – tähelepanu meeleolu loomisele, teatraalne ja ümbrust tähtsustav Didaktiline – palju selgitavat teksti

Näituste tüpoloogia tehnika järgi n n n Staatiline e asjad vitriinis Dünaamiline – toimub mingi audiovisuaalne liikumine, mis elavdab näitust Interaktiivne – saab ise kaasa lüüa (nt teadusmuuseumid)

Kaasaegsed tendentsid n n n Suund tri-partite´le – ennem ekspositsioon ja suletud fond; nüüd lisandub avatud fond Nišimuuseumid; pärandikeskused Rohkem dialoogi ja interaktiivsust Muuseumpedagoogika esiletõus Blockbuster-tüüpi näituste võidukäik

Muuseumipedagoogika ajaloost, mõistest ja eesmärkidest n n Euroopa muuseumipedagoogika algus 19. saj Liverpoolis – Henry Higgins algatas rändnäitused; USAs Ontarios 1845 õpimuuseum Piirteadus museoloogia, pedagoogika ja psühholoogia puutepunktis Eesmärk – õpetada teemat (loodus, ajalugu, kodulugu jne) ja õpetada muuseumit kasutama ka hiljem täiskasvanuna Põhimõtted – teooria ja praktika põimumine; ei tohi olla nähtavalt kohustuslik, põhineb uudishimul; didaktiline osa peab olema õpilasele vähenähtav

Rakendamine n n Pärimuskultuuri- ja keskkonnaõppel Kooliks ettevalmistamisel Lõimival õppel – saab sulandada erinevaid teadmisi Elukestval õppel – vanemad põlvkonnad toovad muuseumisse ka oma kogemust

Muuseumipedagoogilised võimalused n n n n Loeng (klassika); muuseumis saab kasutada originaalesemeid näitlikustamisel Fonditund – põhineb kollektsioonile Teematund v teemapäev; Elamustepäev Mängutund v mängupäev Filmiprogramm Töövihik; ristsõna; muuseumimäng Mingi suurem ühistöö

Teematunnid Viljandi Muuseumis

ERM perepäev