Murrud alalualuus Mari Liiva Hambaarstiteaduse III kursus Juhendaja

Murrud alalõualuus Mari Liiva Hambaarstiteaduse III kursus Juhendaja: Riina Runnel

Alalõualuu anatoomia

Alalõualuu murd – kui tihti seda juhtub? • Alalõualuu murd on esinemissageduselt teine näoluu murd • Kõige sagedasem – ninaluu murd • Kogu kehas – sageduselt kümnes murtud luu • Meestel 3 x suurema tõenäosusega, kõige sagedamini 20 -29 aastastel meestel

Alalõualuu murru põhjused • Trauma • Mootorsõiduki õnnetused • Kallaletungid • Spordiga seotud vigastused (hokimäng, jalgratturid, poks) • Kukkumised • Haigused • Osteomüeliit • Alalõualuu kasvajad

Alalõualuu murdude vormid • Nihkega • Murdunud luufragmentide vaheline kontakt on muutunud (puudub täiuslik anatoomiline kuju) • Nihketa • Luu fragmendid on teineteisega kontaktis, säilinud anatoomiline kuju • Mõra

Alalõualuu murdude vormid • Avatud • Kaasneb näo ja suulimaskesta pehmete kudede haav/rebend • Kinnine • Murrukohal ei ole pehmed koed rebenenud

Alalõualuu murdude tüüpilised asukohad • Kõige sagedamini esinevad murrud mandibula keha, kondülaarjätke ja nurga piirkonnas, ramuse ja koronoidjätke piirkonnas esineb vähem

Alalõualuu murru diagnoosimine • Vajalik patsiendi läbivaatus • Kas esineb deformatsioone, hematoome, paistetust • Maloklusioon • Hammaste liikuvus, murdumine • Alalõualuu palpatsioon • Alalõualuu liikuvus ja stabiilsus • Radioloogilised meetodid • OPTG • KT • (posterioanterioorne röntgenülesvõte)

Nihkega alalõualuu murru sümptomid • • Deformatsioon Maloklusioon Veritsemine suuõõnest Alahuule ja alalõua paresteesia või anesteesia Kõnehäired Turse Valu Trism (mälumislihaste spasm)

Nihketa alalõualuu murru sümptomid • • • Hammaste vahelt veritsus Hellus mõra asukoha ümber Valu suu avamisel ja sulgemisel Turse Värvimuutus

Komplikatsioonid • Luumurru fikseerimisega viivitamine suurendab komplikatsioonide riski • Maloklusioon • Hammaste nihkumine, hambumuse anomaaliad • Verejooksud • Oht hingamisteede kahjustuseks (bilateraalse kahjustuse korral võivad mälumislihased alalõualuu tagumist segmenti tahapoole tõmmata – keel takistab hingamist) • Närvikahjustus (tundlikkuse kaotus lõuatsil, alahuulel) • Infektsioon

Komplikatsioonid • Anküloos (sagedamini pärast alalõualuumurru kinnist paigaldust ja sellele järgnevat pikaaegset immobilisatsiooni; või ravimata/diagnoosimata juhtudel) • Luukildude nihe lihaste jõudude toimel • Kõnehäired • Neelamishäired • Halb enesetunne • Osteomüeliit • PTSD

Ravi • • • Vajadusel antibiootikumravi – infektsiooni vältimiseks Valuvaigistav ravi Raviplaan sõltub murru tüübist Eesmärgiks lõualuu fragmentide fikseerimine Jaguneb: • Konservatiivne • Aktiivne

Konservatiivne ravi • Juhtudel, kui on nihketa murd • Valuvaigistav ravi • Infektsiooni ennetav ravi • Murru ajutine stabiliseerimine (sidemed, horisontaalne fikseerimine) • “Pehme dieet” • Suuhügieeni õpetus • Patsient ei tohiks alalõuga jõuliselt liigutada

Aktiivne ravi • Nihkega murru puhul – eesmärk tuua murdunud luufragmendid taas õigesse kontakti ja neid selles asendis hoida kuni murru paranemiseni • Protsess jaguneb: • Lähendamine • Fiksatsioon • Immobilisatsioon • Rehabilitatsioon/füsioteraapa

Lähendamine • Tüübid: • Suletud lähendamine • Tavaliselt lihtsa murru korral • Selle korral on infektsiooni risk väike • Luu terve naha all manipuleeritakse õigesse asendisse • Avatud lähendamine • Suurem infektsiooni oht – antibiootikumravi

Fiksatsioon • Protseduur, mille jooksul õigesse anatoomilisse asendisse toodud luufragmendid fikseeritakse sellesse asendisse • Võimalused: • Kaudne fiksatsioon kasutades IMF-i • Otsene fiksatsioon kasutades luuplaati, kruvisid (komplikatsioonide oht: infektsioon, kruvid tulevad lahti, närvikahjustus)

Immobilisatsioon • Lähendatud ja fikseeritud luufragmendid immobiliseeritakse teatud ajaks, et saaks toimuda paranemine • Fiksatsioon ja immobilisatsioon saavutatakse koos tänu IMF-ile või luuplaatide ja kruvide abil • Immobilisatsiooni aeg sõltub murru asukohast, retineerunud hammase olemasolust murrukohas, patsiendi vanusest ja infektsiooni olemasolust • Näiteks: Noor täiskasvanu alalõualuu nurga murruga, kes on saanud õigeaegset ravi ja murrujoonelt on hammas eemaldatud – 3 nädalat • • Retineerunud hammas murrujoonel - lisa 1 nädal Murd sümfüüsis – lisa 1 nädal Vanus 40 ja rohkem – lisa 1 või 2 nädalat Lapsed või noorukid – nädala võrra lühem

Raskematel juhtudel • Luufragmentide stabiliseerimine kruvide, metallplaatide jne

Raskematel juhtudel • Ulatuslikum näo-lõualuude kirurgia • Alalõualuu proteesid

Tänan tähelepanu eest!

Kasutatud materjalid: • http: //www. sportsmd. com/Articles/tabid/1010/id/24/Defau lt. aspx? n=broken_jaw_%28 mandibular_fracture%29 • http: //www. emedicinehealth. com/broken_jaw/article_em. htm • http: //emedicine. medscape. com/article/391549 -overview • http: //www. calweb. com/~goldman/mandible_fractures. ht ml • http: //www 2. aofoundation. org/wps/portal/!ut/p/c 0/04_SB 8 K 8 x. LLM 9 MSSz. Py 8 x. Bz 9 CP 0 os 3 hng 7 BARyd. DRw. N 3 Qw MDA 08 z. Tzdvvx. Bj. Iw. N_I_2 Cb. Ed. FADi. M_QM!/? segment= Mandible&bone=CMF&show. Page=A&content. Url=srg/po pup/additional_material/91/X 99_terminology. jsp

Kasutatud materjalid: • http: //www. patient. co. uk/doctor/Mandibular. Fractures. htm • http: //emedicine. medscape. com/article/1283150 treatment#a 17 • http: //www. scribd. com/doc/3670563/Management-of. Mandibular-Fracture • http: //www. codental. uobaghdad. edu. iq/uploads/Scientific %20 contributions/Management%20 of%20 Mandibular%2 0 Fracture%20 by%20 Dr. %20 Bethan%20 Jones. pdf